Sa oled siin

Tallinna Arhitektuuribiennaal võitleb ilu eest

27. september 2019 - 10:00
Visioonivõistluse "Uued elukeskkonnad, uued iluvormid" võidutöö "Steampunk".
Visioonivõistluse "Uued elukeskkonnad, uued iluvormid" võidutöö "Steampunk".

Tehnoloogiliste piiride nihutamine pakub arhitektidele, disaineritele, kunstnikele, inseneridele ja teistele uusi ruumiloome võimalusi, mida piirab vaid kujutlusvõime, kirjutab Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska. Ja ometi, lõpuks loeb ka ilu.

Tallinna Arhitektuuribiennaal ehk TAB 2019 kannab sõnumit „Ilu loeb“. Kuraatori Yael Reisneri sõnul on ilu muutunud tabuks, millest elukeskkonna puhul ei kõnelda. Ilu hindamist ruumi kvaliteedi näitajana peetakse aga asjata pinnapealseks ja tagurlikuks, ehkki ilukogemuseta ei oleks ju meie tsivilisatsiooni. Tänapäevane arhitektuurgi justkui ei püüa enam olla ilus vaatamata tõsiasjale, et neurobioloogiliselt vajame kõik inspiratsiooni. See omakorda tekib siis, kui kogeme midagi… ilusat.

Kui mõtleme hea ruumilahenduse ning avaliku ruumi kavandamise aluspõhimõtetele, on seal ohutuse, otstarbekuse, mitmekesisuse, kohatunnetuse või konteksti sobivuse, ligipääsetavuse, säästlikkuse ning teiste kriteeriumide kõrval kindel koht esteetikal. Arhitektuuril on kahtlemata kunstiline mõõde, kus ruumiline kooskõla, sobiva mõõtkava tajumine ja tundlik materjalikasutus avaldavad otsest mõju meie elukvaliteedile. Hooned ja linnad peavad olema mitte ainult põnevad, vaid kindlasti ka ilusad. Ühiskonna vaates on eriti oluline avaliku ruumi ja sellega kontaktis oleva ruumiosa ilu, olgu selleks lauluväljak või mõni tänav, märgiline hoone või väikelinna park.

Nii peetigi TABi ajal septembri keskel sümpoosionit "Ilu loeb. Nagu tõeline armastus“. Sellele eelnes esmakordse katsetusena akadeemilisemas formaadis konverents "Ruum ja digireaalsus“.

Loengud ja arutelud käsitlesid teemasid arhitektuurist ja luulest kuni neurobioloogia, matemaatika ja tehisintellektini. Teiste seas astusid sümpoosionil üles filosoof Graham Harman USA-st ja matemaatik Ron Aharoni Iisraelist. Samas avati kuraatorinäitus "Ilu loeb. Nagu tõeline armastus“, kus osaleb kaheksa arhitektimeeskonda nii Eestist kui ka kaugemalt. 

Mida siit esile tõsta? Näiteks on tähelepanuväärne Space Populari installatsioon „Kellele kuulub globaalne kodu“ ja Kadarik Tüür Arhitektide teos „Utoopiline puuk“. Kumbki on fantaasiarikas just ilu kui teema tõlgendamisel.

„Iga olukorraga kaasnevate väljakutsete ja kitsenduste vahel oleme ikkagi vabad, et leida natuke mahti – ruumi, mis aitab meil näha olukorra ilu, säilitada ilu enda ümber ja luua ilu kujuneva tuleviku tarbeks. Kas see püüdlus on kultuuriline, ühiskondlik, individuaalne, psühholoogiline või ontoloogiline, me ei tea. Aga me väidame, et see ületab vastuolud ja leevendab elamise valu,“ ütleb Kadarik Tüüri teose saatetekst.

TAB läheb edasi. Programmi kuuluvad lisaks eelpool mainituile ka visioonivõistluse „Uued elukeskkonnad, uued iluvormid“ tööde näitus Kultuurikatlas, installatsiooniprogramm „Kojad ja kodud“, mille võistlustöid näeb Eesti Arhitektuurimuuseumis ja võidutööd „Steampunk“ selle ees (fotol). Tolle autorid on Gwyllim JahnCameron NewnhamSoomeen Hahm Design ja Igor Pantic ning teos jääb seal vaadata-kogeda kuni järgmise biennaalini, mis on 2021. aastal. On üsnagi intrigeeriv, et selle ehitise valmimiseks ei kasutatud paberil projekti, vaid see valmis digitootmise vahenditega, liitreaalsuse prillide abil. Seesugune tehnoloogiliste piiride nihutamine pakub arhitektidele, disaineritele, kunstnikele, inseneridele ja teistele uusi ruumiloome võimalusi, mida piirab vaid kujutlusvõime.

Leidke üles rahvusvaheline arhitektuurikoolide näitus Eesti Kunstiakadeemia galeriis ning loomulikult külluslik satelliitprogramm näituste ja üritustega üle linna.

Eriliselt tasub silmad lahti teha visioonivõistluse tööde puhul, millega kavandati Kopli kaubajaama raudteeala serva dünaamilist töö- ja elukeskkonda. Sealne piirkond on peatselt Tallinna südalinna uus oluline osa. Lisaks sellele, et kavandatav ala võiks olla funktsionaalne, leidlik ja muidu inimsõbralik, on oluline ka selle esteetiline väärtus.

Suur aitäh TAB-i peakuraatorile köitva teematõstatuse eest. Samuti suur tänu kuraatorivõistlusele esitatud töö juures kaasa löönud abilisele Johanna Jõekaldale ning kuraatori assistentidele Liina Soosaarele ja Barnaby Gunningile. Biennaali produtsent on endiselt Eesti Arhitektuurikeskus, kus juhi Raul Järje kõrval tegid suure töö ära projektijuhid Eve Arpo ja Maria Kristiin Peterson. Installatsiooniprogrammi kureeris Gilles Retsin, arhitektuurikoolide näituse kuraatorid olid Merilin KaupUlla Alla ja Margus Tammik ning satelliitprogrammi kuraator Kirke Päss

Ja eriline tänu kuulub kõigile vabatahtlikele, kes biennaali õnnestumisele kaasa aitasid.

Kuraatorinäitus ja installatsiooniprogrammi tööde näitus on avatud kuni 17. novembrini, arhitektuurikoolide näitus kuni 9. oktoobrini ja visioonivõistluse tööde näitus kuni 11. oktoobrini. TAB-i satelliitprogrammi ürituste ajakava leiab www.tab.ee.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Leelo Tungal. Foto: Annika Haas
03.12.2019|Kultuuriministeerium

Algab kandidaatide esitamine riigi kultuuri- ja spordipreemiatele

Kultuuriministeerium ootab ettepanekuid Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ja spordipreemiate määramiseks. Kandidaatide esitamiseks on aega 10. jaanuarini 2020. 2019. aastal pälvisid kultuuri elutööpreemia kirjanikud Leelo Tungal (fotol) ja Viivi Luik ning loodusemees ja mõtleja Fred Jüssi, riiklikud spordi elutööpreemiad aga kergejõustikutreener Toomas Merila ja spordijuht Toomas Tõnise.

Kultuur 2030 arutelu Treski küünis
29.11.2019|Kultuuriministeerium

Uue perioodi alusdokumendid hakkavad kuju võtma

Läheneb aeg, mil saab kokku kultuuri- ja lõimumispoliitika alusdokumentide esialgne tekst. Kuidas dokumentide koostamine on seniajani läinud ning millist infot pakkus sügisene ringsõit kõigis maakondades, tutvustavad Kultuur 2030 protsessi juht Katre Väli ja lõimumiskava juht Olga Sõtnik.