Sa oled siin

Tallinna Arhitektuuribiennaal võitleb ilu eest

27. september 2019 - 10:00
Visioonivõistluse "Uued elukeskkonnad, uued iluvormid" võidutöö "Steampunk".
Visioonivõistluse "Uued elukeskkonnad, uued iluvormid" võidutöö "Steampunk".

Tehnoloogiliste piiride nihutamine pakub arhitektidele, disaineritele, kunstnikele, inseneridele ja teistele uusi ruumiloome võimalusi, mida piirab vaid kujutlusvõime, kirjutab Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska. Ja ometi, lõpuks loeb ka ilu.

Tallinna Arhitektuuribiennaal ehk TAB 2019 kannab sõnumit „Ilu loeb“. Kuraatori Yael Reisneri sõnul on ilu muutunud tabuks, millest elukeskkonna puhul ei kõnelda. Ilu hindamist ruumi kvaliteedi näitajana peetakse aga asjata pinnapealseks ja tagurlikuks, ehkki ilukogemuseta ei oleks ju meie tsivilisatsiooni. Tänapäevane arhitektuurgi justkui ei püüa enam olla ilus vaatamata tõsiasjale, et neurobioloogiliselt vajame kõik inspiratsiooni. See omakorda tekib siis, kui kogeme midagi… ilusat.

Kui mõtleme hea ruumilahenduse ning avaliku ruumi kavandamise aluspõhimõtetele, on seal ohutuse, otstarbekuse, mitmekesisuse, kohatunnetuse või konteksti sobivuse, ligipääsetavuse, säästlikkuse ning teiste kriteeriumide kõrval kindel koht esteetikal. Arhitektuuril on kahtlemata kunstiline mõõde, kus ruumiline kooskõla, sobiva mõõtkava tajumine ja tundlik materjalikasutus avaldavad otsest mõju meie elukvaliteedile. Hooned ja linnad peavad olema mitte ainult põnevad, vaid kindlasti ka ilusad. Ühiskonna vaates on eriti oluline avaliku ruumi ja sellega kontaktis oleva ruumiosa ilu, olgu selleks lauluväljak või mõni tänav, märgiline hoone või väikelinna park.

Nii peetigi TABi ajal septembri keskel sümpoosionit "Ilu loeb. Nagu tõeline armastus“. Sellele eelnes esmakordse katsetusena akadeemilisemas formaadis konverents "Ruum ja digireaalsus“.

Loengud ja arutelud käsitlesid teemasid arhitektuurist ja luulest kuni neurobioloogia, matemaatika ja tehisintellektini. Teiste seas astusid sümpoosionil üles filosoof Graham Harman USA-st ja matemaatik Ron Aharoni Iisraelist. Samas avati kuraatorinäitus "Ilu loeb. Nagu tõeline armastus“, kus osaleb kaheksa arhitektimeeskonda nii Eestist kui ka kaugemalt. 

Mida siit esile tõsta? Näiteks on tähelepanuväärne Space Populari installatsioon „Kellele kuulub globaalne kodu“ ja Kadarik Tüür Arhitektide teos „Utoopiline puuk“. Kumbki on fantaasiarikas just ilu kui teema tõlgendamisel.

„Iga olukorraga kaasnevate väljakutsete ja kitsenduste vahel oleme ikkagi vabad, et leida natuke mahti – ruumi, mis aitab meil näha olukorra ilu, säilitada ilu enda ümber ja luua ilu kujuneva tuleviku tarbeks. Kas see püüdlus on kultuuriline, ühiskondlik, individuaalne, psühholoogiline või ontoloogiline, me ei tea. Aga me väidame, et see ületab vastuolud ja leevendab elamise valu,“ ütleb Kadarik Tüüri teose saatetekst.

TAB läheb edasi. Programmi kuuluvad lisaks eelpool mainituile ka visioonivõistluse „Uued elukeskkonnad, uued iluvormid“ tööde näitus Kultuurikatlas, installatsiooniprogramm „Kojad ja kodud“, mille võistlustöid näeb Eesti Arhitektuurimuuseumis ja võidutööd „Steampunk“ selle ees (fotol). Tolle autorid on Gwyllim JahnCameron NewnhamSoomeen Hahm Design ja Igor Pantic ning teos jääb seal vaadata-kogeda kuni järgmise biennaalini, mis on 2021. aastal. On üsnagi intrigeeriv, et selle ehitise valmimiseks ei kasutatud paberil projekti, vaid see valmis digitootmise vahenditega, liitreaalsuse prillide abil. Seesugune tehnoloogiliste piiride nihutamine pakub arhitektidele, disaineritele, kunstnikele, inseneridele ja teistele uusi ruumiloome võimalusi, mida piirab vaid kujutlusvõime.

Leidke üles rahvusvaheline arhitektuurikoolide näitus Eesti Kunstiakadeemia galeriis ning loomulikult külluslik satelliitprogramm näituste ja üritustega üle linna.

Eriliselt tasub silmad lahti teha visioonivõistluse tööde puhul, millega kavandati Kopli kaubajaama raudteeala serva dünaamilist töö- ja elukeskkonda. Sealne piirkond on peatselt Tallinna südalinna uus oluline osa. Lisaks sellele, et kavandatav ala võiks olla funktsionaalne, leidlik ja muidu inimsõbralik, on oluline ka selle esteetiline väärtus.

Suur aitäh TAB-i peakuraatorile köitva teematõstatuse eest. Samuti suur tänu kuraatorivõistlusele esitatud töö juures kaasa löönud abilisele Johanna Jõekaldale ning kuraatori assistentidele Liina Soosaarele ja Barnaby Gunningile. Biennaali produtsent on endiselt Eesti Arhitektuurikeskus, kus juhi Raul Järje kõrval tegid suure töö ära projektijuhid Eve Arpo ja Maria Kristiin Peterson. Installatsiooniprogrammi kureeris Gilles Retsin, arhitektuurikoolide näituse kuraatorid olid Merilin KaupUlla Alla ja Margus Tammik ning satelliitprogrammi kuraator Kirke Päss

Ja eriline tänu kuulub kõigile vabatahtlikele, kes biennaali õnnestumisele kaasa aitasid.

Kuraatorinäitus ja installatsiooniprogrammi tööde näitus on avatud kuni 17. novembrini, arhitektuurikoolide näitus kuni 9. oktoobrini ja visioonivõistluse tööde näitus kuni 11. oktoobrini. TAB-i satelliitprogrammi ürituste ajakava leiab www.tab.ee.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Kultuurikomisjoni koosolek. Foto: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei
14.10.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium tutvustas Riigikogu kultuurikomisjonile 2020. aasta kultuurieelarve suundi

Kultuuriminister Tõnis Lukas tutvustas esmaspäeval, 14. oktoobril Riigikogu kultuurikomisjonile 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu Kultuuriministeeriumi osa. Samuti anti ülevaade Kultuuriministeeriumi 2019. aasta teise poolaasta eelnõudest ja muudest olulistest teemadest.

Laulupidu "Mina jään". Foto: Raigo Pajula
30.09.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister: laulu- ja tantsupeo liikumine vajab kestmiseks kiiresti lisatuge

Kultuuriministeerium tutvustas täna, 30. septembril uuringut, mis käsitles laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kooride, rahvatantsurühmade ja muusikakollektiivide ning nende juhendajate olukorda. Sellest selgus, et noori juhendaja kutse ei motiveeri, töötasud on madalad ning kollektiivid ei tule majanduslikult ots otsaga kokku.