Sa oled siin

Selgusid parimad lõimijad

27. detsember 2019 - 9:00
Ida Virumaa Tatari Kultuuri Ühing preemiat vastu võtmas. Foto: Viktor Burkivski
Ida Virumaa Tatari Kultuuri Ühing preemiat vastu võtmas. Foto: Viktor Burkivski

13. detsembril andsid kultuuriminister Tõnis Lukas ja Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar üle lõimumisvaldkonna 2018.-2019. aasta meedia- ja arenduspreemiad. Preemiad väärtuses 1000 eurot anti üle neljas kategoorias. Tegime võitjatest ning nende tegevustest väikese ülevaate.

Kategoorias „Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuride tutvustamine Eesti avalikkusele“ premeeriti Ida Virumaa Tatari Kultuuri Ühingut rahvusvahelise Euroopa tatarlaste folkloorifestivali Sabantuy läbiviimise eest.

Ligi 10 000 külalisega Sabantuy eesmärk oli rikastada Eesti kultuurimaastikku, tutvustada etnost, toitu, tantsu ning aidata kohalikel tatarlastel säilitada oma identiteeti. Pärimuskultuuri tutvustasid autentsed esinejad, kunstnikud ja käsitöömeistrid Tatarstanist ja Eestist.

Tatarlased suhtuvad austusega oma rikkalikku kultuuripärandisse ning püüavad hoida ja säilitada rahvuslikke traditsioone nagu näiteks Sabantuy, mis tähendab tatari keeles adrapidu, ehk kevadiste põllutööde lõppemist.

Sabantuy ajalugu ulatub muistsetesse aegadesse. Peol lauldakse tatarikeelseid laule ning tantsitakse emotsionaalseid tantse, mis avavad tatari rahvariiete värvikülluse ja ilu. Lapsed saavad oma osavust proovile panna läbi erinevate võistluste: pottide purukslöömine, muna lusika peal hoides jooksmine ning köievedu.

Kategoorias „Eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine“ premeeriti Tartu Rahvusvahelist Maja uussisserändajaid ja kogukonda kaasava koostöö arendamise eest.

Tartu Rahvusvaheline Maja on järjepidevalt toetanud Eestis elavaid pagulasnoori, aidates kaasa Eesti ja pagulasnoorte omavahelise võrgustiku tekkimisele ja seeläbi toetades omavahelist mõistmist ning koostööd.

Tartu Rahvusvaheline Maja korraldas koos partneritega kolm noortekohtumist – „Õpime loodusega“, „Tiimitöö“ ja „Sõpradeks läbi rahvakultuuri“, mis viis kokku pagulasnoored eesti ja vene noorte ja üksteise kultuuriga.

Pagulasnoored ning eesti ja vene noored viisid kõik tegevused ise läbi, mis nõudis neilt omavahelist suhtlemist ja koostööd, aga ka eeltööd, et kõik korralikult ette valmistada. Ettevõtmised olid väga mitmekesised: meeskonnamängud; eesti, vene, araabia, türgi ja tamiili keelte õppimine; matkamine ja koos sportimine; rahvatantsude õppimine; ühised arutelud ja grupitööd kultuurierinevuste teemadel; Tallinna lasteaia külastamine ja lastele oma lapsepõlvest mänguasjade kinkimine; ekskursioon Tallinna prügilasse ja „Teeme Ära“ algatusega tutvumine; kokkamise töötoad; kultuuriteemalised Kahoot mängud, meisterdamise töötoad ja palju muud.

Tegevustes on osalenud pagulasnoored Süüriast, Iraagist, Sri Lankalt, Dagestanist ja Afganistanist, kes on Eestis elanud 1-3 aastat. Kõige olulisem tulemus oli see, et noorte aktiivne osalus ja omavaheline suhtlus jätkus ka peale kohtumiste lõppu.

Kategoorias „Lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meediaprojektide, raadiosaadete või artiklite kaudu“ preemia pälvis Raadio 4 saate „Keelekõdi“ autor ja toimetaja Andrei Hussainov.

Terve 2019. aasta jooksul sai esmaspäeviti Raadio 4 eetris kuulata eesti keele tundi – saadet „Keelekõdi“, mis pakkus kõigile soovijatele võimaluse arusaadavas ja põnevas vormis täiendada oma eesti keele oskust. Samuti jagas kogenud õpetaja Marika Kransiver kasulikke nippe iseseisvaks keeleõppeks.

Saade on mõeldud eesti keele õppijatele. Keeletunnis õpetatakse kuulajatele nii traditsioonilist grammatikat ja sõnavara kui ka vabamaks keelekasutuseks vajalikke idioome ning slängi. „Keelekõdi” on pälvinud ka õppijate heakskiidu – igat saadet kuulab keskmiselt 20 000 inimest.

Kategoorias „Lõimumist toetavad algatused erasektoris“ preemia määrati ettevõttele Logistika Pluss, kes pakkus oma töötajatele tasuta ja tööajast eesti keele õpet.

Ettevõtmine näitab, et igaüks, iga asutus või ettevõte saab ühiskonna lõimumiseks palju ära teha ilma suuri kampaaniaid käivitamata. Valdava osa Logistika Plussi töötajate emakeel on vene keel ning kursuste korraldamise eesmärk oli parandada töötajate igapäevast ja tööalast eesti keelt, et nad tuleksid tulevikus edukalt toime erinevates suhtlusolukordades. Lisaks suurendab ettevõte vene keelt kõnelevate töötajate kaasatust Eesti ühiskonnas, näiteks tähistatakse igal aastal kontorites Eesti Vabariigi aastapäeva.

Kursustel osalenud töötajate tagasiside oli positiivne ning sarnaseid eesti keele kursuseid on plaanis korraldada ka tulevikus. Kursuse lõpetanud töötajad oskavad nüüd paremini eesti keelt, eriti spetsialistid ja esmatasandijuhid.

 

Lõimumisvaldkonna preemiate eesmärk on tunnustada neid, kes on viimase aasta jooksul aidanud kaasa erinevate Eestis esindatud kultuuride tutvustamisele, erineva emakeelega inimeste vahel kontaktide loomisele ja koostöö arendamisele. Integratsiooni Sihtasutus annab välja preemiad lõimumisvaldkonna arendusprojektidele aastast 1999 ning meediaprojektidele aastast 2009. Lõimumisvaldkonna 2018.-2019. aasta meedia- ja arenduspreemiate konkursi fondi rahastas Kultuuriministeerium.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Haapsalu muinsuskaitseala. Foto: Reio Avaste
01.07.2020|Kultuuriministeerium

Ajalooliste linnakeskuste muinsuskaitsealade korrastamist toetatakse ligi 2,9 miljoni euroga

Tänasest, 1. juulist avanes taotlusvoor, kust rahastatakse väikelinnade muinsuskaitsealadel asuvate hoonete restaureerimise ja avalikku kasutusse võtmisega seotud tegevusi.

Kalmar Kurs
30.06.2020|Kultuuriministeerium

5 küsimust. Uus välissuhete osakonna juhataja Kalmar Kurs

Kultuuriministeeriumis asub alates 15. augustist välissuhete osakonda juhtima pikaaegse ametnikukogemusega Kalmar Kurs. Saame tuttavaks!