Sa oled siin

Selgusid aasta silmapaistvamad lõimumise edendajad

4. detsember 2020 - 11:50
Lõimumispreemiate saajad (autor: Viktor Burkivski)
Lõimumispreemiate saajad (autor: Viktor Burkivski)

Kultuuriminister Tõnis Lukas ja Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar kuulutasid täna, 4. detsembril välja  aasta silmapaistvamad lõimumisvaldkonna edendajad. Tunnustuse ja rahalise preemia pälvisid mittetulundusühingud Eestimaa Rahvuste Ühendus, Eesti Pagulasabi, Changemakers ja Regionaalhaigla Kiirabikeskuse juhataja Arkadi Popov.

„Eesti Vabariik on üks turvalisemaid kohti sel tormisel maailmamerel ja suur enamus siinseid inimesi mõistavad seda hästi ja armastavad seda maad,” ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. „Meil on palju muust rahvusest inimesi, kes ehitavad innukalt Eesti ühiskonda ja näitavad eeskuju, kuidas säilitades oma rahvuslikku omapära saadakse ka Eesti patriootideks. Selle eest väärivad nad erilist tänu ja tunnustust,” lisas ta.

Lõimumisvaldkonna preemiatega tunnustatakse isikuid ja organisatsioone, kes on aasta jooksul aidanud tutvustada Eestis esindatud kultuure, luua erineva emakeelega inimeste vahel kontakte ja arendada koostööd ning leida kogukondade vahel ühist keelt. Preemiad anti välja neljas kategoorias ning igas kategoorias parimaks tunnustatud lõimumisvaldkonda panustaja sai 1000 euro suuruse preemia.

Kategoorias „Aasta kultuuritutvustaja” pälvis preemia MTÜ Eestimaa Rahvuste Ühendus kümnenda Etnolaada ja XXXII Eestimaa Rahvuste Foorumi korraldamise eest. Etnolaadal sai igaüks tutvuda eri rahvuste käsitöö ja köögiga ning nautida rahvusmuusikat. Üritust külastas umbes 20 000 inimest. Eestimaa Rahvuste Ühendus on panustanud pikaajaliselt paljude eri kultuuride tutvustamisse ja ühiste puutepunktide leidmisse kogukondade vahel.

Preemia kategoorias „Aasta sillalooja“ pälvis MTÜ Eesti Pagulasabi, kes korraldas Eesti eri paigus ürituste sarja „Saame tuttavaks!“. Nende eesmärk oli tutvustada uussisserändajate hakkamasaamist ja tegemisi Eestis, arendada kogukondade koostööd ning suurendada sallivust eri kultuuride suhtes. Igas maakonnas sai tänu ettevõtmisele paremini tundma õppida Eesti paljukultuurilisust ning leida eri rahvuste seast uusi tuttavaid.

Regionaalhaigla Kiirabikeskuse juhataja, endine Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov pälvis lõimumispreemia kategoorias „Aasta sõnumikandja“. Kriitilisel ajal suutis Popov olla usaldusväärseks kõneisikuks erineva emakeelega inimestele ühendades kogukondi, luues mõistmist ja kõigi jaoks ühtset arusaama sellest, kuidas saab igaüks panustada koroonaviiruse leviku peatamisse.

Esmakordselt anti sel aastal välja preemia kategoorias „Sädeorganisatsioon“. Preemia pälvis MTÜ Changemakers, kes korraldas noorte arenguprogrammi „Changemakers Academy”, mis tõi kokku 120 eesti ja vene emakeelega noort, kes abistasid meeskonnatöö käigus mitmeid sotsiaalseid ettevõtteid kommunikatsiooni, turunduse või müügialase probleemi lahendamisel. Lisaks sai tänu projekti värbamiskampaaniale üle 3300 noore uusi teadmisi sotsiaalsest ettevõtlusest.

2019.–2020. aasta lõimumisprojektide konkursile laekus kokku 28 taotlust. Integratsiooni Sihtasutus annab välja preemiad lõimumisvaldkonna arendusprojektidele 1999. aastast ning meediaprojektidele 2009. aastast. Lõimumisvaldkonna preemiate konkursifondi rahastab Kultuuriministeerium.

Fotosid tänasest lõimumisvaldkonna preemiate üleandmise tseremooniast saab vaadata siin (fotode autor: Viktor Burkivski).

Veel uudiseid samal teemal

Kihnu pillilapsed (foto: Kihnu Kultuuriruum)
25.02.2021|Kultuuriministeerium

Eesti liitub kultuuripärandit kui ressurssi väärtustava Faro konventsiooniga

Valitsus kiitis täna, 25. veebruaril heaks Eesti ühinemise Euroopa Nõukogu raamkonventsiooniga. Faro konventsioon rõhutab, et kultuuripärand on ühiskonnale väärtuslik ressurss, mis on kestliku arengu loomulik osa.

Foto: Annika Haas
23.02.2021|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister riigipreemia laureaatidele: riigita kultuuril oleks määratult raskem oma teadmisi levitada ja mõjutada maailmakultuuri

Kultuuriminister Anneli Ott ütles pöördumises riiklike kultuuri ja spordi aasta ning elutööpreemiate laureaatidelele, et nad on avanud meile võimalusi näha elu ja inimesi üha uutest perspektiividest. Ott toonitas, et riigita kultuuril oleks määratult raskem oma teadmisi levitada ja mõjutada maailmakultuuri.