Sa oled siin

Selgusid 2018. aasta Eesti parimad näitused

31. jaanuar 2019 - 11:01
Ajaloomuuseumi kompleks Maarjamäel. Foto: Vahur Lõhmus
Ajaloomuuseumi kompleks Maarjamäel. Foto: Vahur Lõhmus

Muuseumivaldkonna tähtsündmus on Muuseumide aastaauhindade ehk Muuseumirottide jagamine aasta parimatele muuseumivaldkonna tegijatele. 25. jaanuaril selgusid Eesti Ajaloomuuseumis 2018. aasta laureaadid kümnes kategoorias. Parima püsinäituse tiitli pälvis Eesti Ajaloomuuseumi vastne püsiekspositsioon ning parima ajutise näituse preemia sai Eesti Kunstimuuseumi näitus „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“. Mis on oluline parima näituse valikul ja millele Muuseumiroti näituste žürii  oma valikut tehes tugines, räägivad lähemalt Tartu Ülikooli muuseumi direktor ja žürii esimees Mariann Raisma ning Eesti Rahva Muuseumi teadussekretär ja žürii aseesimees Agnes Aljas.

Eesti Vabariigi juubeliaasta on olnud paljudes kultuurivaldkondades suurte projektide ja suurte õnnestumiste aasta. Kuidas on lood muuseumidega? Huvi suurenemisest muuseumide vastu räägivad kasvavad külastajanumbrid. Millest aga räägivad 2018. aasta parimad näitused? Muuseuminõukogu näituste žürii liikmetena oli meil võimalus näha kümneid näitusi ja ekspositsioone, mis pakkus põnevat sissevaadet suundadest Eesti muuseumimaastikul.

Muuseumi üheks ülesandeks on kohavaimu äratamine ja avamine. 2018 oli selle suuna kõige olulisemaks sündmuseks Turba toomine muuseumikaardile – Ellamaa vanas elektrijaamas avati MOMU ehk Eesti Mootorispordi Muuseum. Üks suurima pinnaga muuseume Eestis, erakogul ja ainult erakapitalil toetuv mäluasutus väärib kindlasti külastamist kõigil neil, kes hindavad vallatuid kurve. Seda kroonivad legendaarsed sõidukid, näiteks Luule Tulli mootorrattad või Eestis toodetud Estonia võidusõiduautod.

Kõik algab ideest

Kõige üldisemalt eristusid näitused kolme suurde suunda – ideenäitused, isikunäitused ning Eesti Vabariik 100-ga seotud näitused. Rõõmustav on ideenäituste rohkus ning väljapaistvus. Esile tahaks tuua Paco Ulmani autoriprojekti „Heitmaa“ Eesti Arhitektuurimuuseumis, mis oli vaieldamatult üks intrigeerivaim muuseumiruumi ümbermõtestamisprojekt, rääkimata Ulmani terminist „heitmaa“, mis loodetavalt jõuab ka laiema levikuni.

Üks kõige õnnestunum idee oli väljas Muhu Muuseumis – Ivo Kõvamehe erakollektsioonil põhinev näitus „Ennenuti“, kus toimus sõna otseses mõttes mobiiltelefoni dekonstrueerimine. Näitus seadis ritta kõik need vahendid, mida hiljuti kasutasime ja mille nüüdseks on mobiilid üle võtnud.

Samuti intrigeeris Tartu Ülikooli muuseumi näitus „Kuritöö ja karistus“ oma idee ja otsustavusega kõneleda näituse visuaalses formaadis õigusest ja õiglusest ning õigusemõistmise muutumisest. Muuseumiroti nominendiks valitud näituse tegemisse oli julgelt kaasatud ülikooli erinevate valdkondade teadlasi ning lisaks kohtusüsteemi, kriminalistika ja politsei esindajaid, kelle teadmine oli tõlgitud näitusekeelde.

Elamuslikkus ja hariduskesksus

Narratiivsus, lugudekesksus on kindlasti märksõna, mis on praegu ka laiemalt muuseumides esil –  head lood kõnetavad. Eelmise aasta üheks parimaks elamusnäituseks oli kindlasti Tartu Linnamuuseumi koos teatritegijatega loodud näitus „Randevuu. Kohtumispaik Tartu“. Muuseumi kuraatorite, turundus- ja programmimeeskonna terviklik lähenemine vormub loodetavasti ka edaspidi veebipõhiseks või püsivaks elamusprojektiks.

Üks žürii positiivseid üllatusi oli Betti Alveri muuseum Jõgeval, mis on pühendatud ühe 20. sajandi suurima Eesti luuletajanna loole. Võimas teema on kokku võetud sümboolse sõnapaariga – valguses ja varjus, mis peegeldab kümnete ja sadade samas ajas elanud inimeste saatust. Jõgeva kesklinna on installeeritud lisaks välinäitus, kuus krestomaatilist Betti Alveri luuletust, mis peaks inspireerima iga kultuurihuvilist ning mis lausa januneb projekti laienemise järgi.

2018. aastal avati kaks suurt ajalooekspositsiooni – Eesti Ajaloomuuseumi kompleks ning okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu. Kaks väga erineva kontseptsiooni ja kujunduslahendusega väljapanekut, millel mõlemal on omad trumbid ja iseloom: ajaloomuuseumi ekspositsioon on asjalik, tihe ja tummine, Vabamu oma emotsionaalne ja elamuslik.

Eesti Ajaloomuuseumi traditsioonilise ülesehitusega näitus „Minu vaba riik“ Maarjamäe lossis kõneleb Eesti 20. sajandi loost, rõhuasetusega inimesel. Lisades siia „Laste vabariigi“ ning väliekspositsiooni (rääkimata kompleksi teistest muuseumidest), saab sellest väga eritasandiline, mitmekihiline ning rikas minevikust rääkiv keskkond, mis kõnetab erinevaid kohalikke ja väliskülastajaid. Vaatetornist avanev lummav vaade Tallinna lahele tuletab meelde, miks see suveloss kunagi siia mere äärde püstitatud sai, ning koos Maarjamäe uuenenud memoriaaliga on sellest kujunemas oluline mälupaik. Hästi läbimõeldud ja toimiv, põhjalikult  uuendatud muuseumikeskkond, kontseptsiooni kihilisus ning austus esemete vastu on põhjused, mistõttu žürii otsustas püsinäituse preemia anda just sellele projektile.

Muuseumiroti nominendi  Vabamu püsinäituse „Vabadusel ei ole piire“ tugevuseks on teemapüstitus – ehk eesmärk ei ole jutustada ajastupõhist ajalugu (kuigi ülesehitus on siiski kronoloogiline), vaid pakkuda raami, et inimese saaks ise mõelda vabadusest, selle haprusest ning olulisusest. Väärtuspõhise ekspositsiooni üks õnnestunumaid osi oli koostöös Tartu Ülikooli eetikakeskusega tehtud programm, mis pakkus võimalust olla ka külastajatel väga keeruliste valikute ees. Vabamu uus ekspositsioon mõjub tervikliku, väga hästi timmitud paketina – tunda on suurte kogemustega kujundajate aastatepikkust praktikat muuseumivallas.

Osalus ja omaetteolek

Üks kõige radikaalsemaid uusi lahendusi, mida Vabamus näeb, on audiogiidide kasutamine – kogu info (seitsmes keeles) jõuab vaatajani ainult läbi kõrvaklappide ja nutitelefoni. Näituse alguses pähe pandud kõrvaklapid raamistavad kogu külastuse tooni – sa liigud omaette, iseenda emotsioonide ja kuulduga läbi 20. sajandi. See väga võimas mina-kogemus on täiesti vastandlik sellele, mida pakub Muuseumiroti nominent Trüki- ja Paberimuuseum Tartus. Kuigi ideena juba aastaid vana eraalgatus, kolis Trükimuuseum sel aastal oma avakogudega uude asupaika. Muuseumi kogemus põhineb osalusel – see on luksuslik ja väga inimesekeskne lähenemine, mis tähendab eksklusiivsust ka külastajate arvus. Külastus toimub ainult giid-juhendajaga, kellega vesteldes jalutatakse läbi paberi ja trükikunsti maailma ning loomulikult ei puudu sellest ka isetegemine. See vahetu kontakt pärandi, inimese ja ajalooga laiemalt, võimaldab kindlasti väga meeldejääva kogemuse. Kaasaegne lähenemine, kus külastaja ei ole vaid vastuvõtja, vaid jagaja, panustaja ning looja.

Kunst kui meditatsioon

Mitmetest põnevatest ja professionaalselt teostatud persooninäitustest – Julie Hagen-Schwarz, Lola Liivat, Anu Rank-Soans või Anu Raud (oli naiste isikunäituste aasta) – oli vaieldamatult suurim Michel Sittowi näituseprojekt Kumu kunstimuuseumis. Rahvusvahelisel koostööl põhinev, ajaloo esimene näitus Sittowi loomingust on kindlasti väga suure mõjuga sündmus, mis tõi kunstniku nime ja loomingu tuhandete inimesteni, kes teda varem ei teadnud. Muuseumi eesmärk avada maailma ning muuta inimeste suhtumist tuleb selles projektis eriti hästi esile, mistõttu sai projekt ka aasta parima näituse preemia.

Näituse intrigeerivamaks väljakutseks oli kujundus, mille eesmärk oli lahendada Kumu peasaal selliselt, et 20 imeväikest maali mõjuksid suurelt. Ruum oli jagatud didaktiliseks ja meditatiivseks tsooniks ning töötas sellisena väga edukalt. Kõigepealt rullusid meie ees lahti Sittowi elutee ja rännakud, edulugu, unustusse vajumine ning taasavastamine, mille järel sai sisse astuda Sittowi pühamusse, kus peamiseks eesmärgiks oli tunnetada puhast geeniuse puudutust. Pühamu atmosfäär rõhus tunnetusele, ent ei vihjanud konkreetse teose isikupärale ning ei avanud pildi konteksti. Õnneks oli kodus, koos kataloogiga, võimalus läbida ka kunstiajalooline lühikursus.

Kujunduse võit

2018. aastat jäävad meenutama väga taibukalt kujundatud näitused. Esile tahaks tuua siin kaks EV100 näitust –  Pärnu muuseumi „Made in Pärnumaa“ ning Eesti Meremuuseumi „100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918-2018“, mis olid oma olemuselt  traditsioonilised aastapäevanäitused.

Meremuuseum oli valinud traditsioonilisele juubelinäitusele kohaselt igast aastast ühe laevaloo, mida visualiseeris foto, lugu või makett, millele andis sära sel korral kujundus. Kujunduslahendus oli inspiratsiooni saanud lainetest ja paberlennukitest, oli tabav ja töötas antud ruumis suurepäraselt. Esile tasub tõsta, et need paberist – tegelikult plekist – laevukesed taaskasutatakse väliruumis, mis on järgimist väärt idee ka teistele mäluasutustele.

Muuseumiroti nominendiks olnud näituse „Made in Pärnumaa“ tõukeks oli värskelt lõppenud haldusreform, mis ühendades seitse endist omavalitsust, muutes Pärnu Eesti suurimaks linnaks. Nii sündiski näitus Pärnu linna kuue muuseumi koostöös ja vaatles 100 teemat, mis võiksid uue piirkonna identiteedis olla olulised. Koostöövalmidust iseloomustas ka muuseumipoolne sisend turismivaldkonda uute tähiste valikul. Kujunduses kasutatud pappkastidest moodulid leiavad edaspidi efektse taaskasutuse oma teemadega piirkonna muuseumides.

Kogemuse paik

Rõõmustada on põhjust – 2018. aastat jäävad iseloomustama head ideed, tugev sisu ning professionaalne teostus, mis on tõendus sellest, et Eesti muuseumid on maailmatasemel. Nii mitmedki näitused tõestasid seda, et lihtsuses ja selguses peitub võlu: tabavast mõttest ning toetavast kujundusest vormub tervik, mis ei vaja teostamiseks alati pööraseid summasid. Igavene küsimus traditsioonilisusest ja uuenduslikkusest joonistub välja ka sel aastal – hariduskesksus, elamuslikkus ja osalus on märksõnad, mis on täna Euroopa muuseumides ka laiemalt eri suundadena nähtaval. Tänase muuseumi üks olulisemaid muutusi – liikumine näitamise kohast kogemuse paigaks – eeldab kahepoolset suhtlust. Teisisõnu: kui puuduvad maailmakuulsad teosed, siis tuleb olla ise museoloogiliselt nutikas.

Loe kõigi Muuseumide aastaauhinnad 2018 laureaatide kohta lähemalt siit.

 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Mart Kangro, Juhan Ulfsak, Eero Epner. "Workshop"
18.10.2019|Kultuuriministeerium

Avanes „Eesti kultuur maailmas“ 2020. aasta I taotlusvoor

Tänasest on võimalik esitada taotlusi 2020. aasta rahvusvahelistele projektidele toetuse saamiseks. Taotluste esitamise tähtaeg on 18. november kell 23.59.

Kultuurikomisjoni koosolek. Foto: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei
14.10.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium tutvustas Riigikogu kultuurikomisjonile 2020. aasta kultuurieelarve suundi

Kultuuriminister Tõnis Lukas tutvustas esmaspäeval, 14. oktoobril Riigikogu kultuurikomisjonile 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu Kultuuriministeeriumi osa. Samuti anti ülevaade Kultuuriministeeriumi 2019. aasta teise poolaasta eelnõudest ja muudest olulistest teemadest.