Sa oled siin

Selgunud on muuseumiroti 2018 nominendid

8. detsember 2018 - 8:33
Foto: Helen Melesk
Foto: Helen Melesk

Muuseuminõukogu komisjonid valisid välja Eesti muuseumide aastaauhindade nominendid. Kümnes muuseumiroti kategoorias selguvad laureaadid 25. jaanuaril 2019 Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäel toimuval auhinnagalal.

Muuseumiauhindade konkursile laekus tänavus rekordiline taotluste arv, kokku 113.  Populaarsemad kategooriad olid traditsiooniliselt näitused, kuhu esitati 28 kandidaati, sealhulgas 22 ajutist näitust ja 6 püsinäitust. Parimale haridustööle ja teadustrükisele esitati mõlemasse kategooriasse 15 projekti. 

„Nominentide loodav pilt kinnitab, et muuseumitöö on Eestis elav ja pakutavad programmid kõnetavad publikut. Hea meel on näha, et ka uuena lisandunud kogukonna sõbra kategooriasse on esitatud 14 taotlust,“ ütles Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna peaspetsialist Marju Niinemaa.

Komisjonid tõstsid esile 27 nominenti 14 muuseumist. Eesti Kunstimuuseum kandideerib viies kategoorias.

2018. aasta Eesti muuseumide aastaauhindade nominendid on:

  • Parima ajutise näituse auhinnale kandideerivad Eesti Kunstimuuseumi näitus „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“, Pärnu Muuseumi näitus „Made in Pärnumaa“ ja Tartu Ülikooli muuseumi näitus „Kuritöö ja karistus“;
  • Parima püsiekspositsiooni auhinnale kandideerivad Eesti Ajaloomuuseumi näitus „Minu vaba riik”, Eesti Trüki- ja Paberimuuseumi näitus „Eesti Trüki- ja Paberimuuseumi püsiekspositsioon“ ning Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu „Vabadusel ei ole piire“;
  • Muuseumikogu arendaja kategoorias on nomineeritud Eesti Loodusmuuseum, Eesti Maaelumuuseumid ning Eesti Vabaõhumuuseum;
  • Konserveerimistöö kategoorias Eesti Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum ja Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu;
  • Muuseumihariduse edendaja kategoorias Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kunstimuuseum;
  • Teadustrükise kategoorias Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Kunstimuuseum ja Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum;
  • Teaduskonverentsi kategoorias kandideerivad Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kunstimuuseum ja Valga Muuseum;
  • Kogukonna sõbra kategoorias Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare ja Vilde muuseumid, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum ning Valga Muuseum;
  • Muuseumiarendaja valikus Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahva Muuseum ja Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu.

Lisaks tunnustatakse eriauhinnaga muuseumi või isiku erilist tegu või panust muuseumivaldkonna arendamisel. See võib olla innovaatilised lahendused, valdkondadevahelised arendustegevused, muuseumitaristu väljaarendamine, rahvusvahelised teadus-ja koostööprojektid, vabatahtlik panustamine ning muuseumitöö kui elutöö.

Eriauhinna laureaat ja teised auhinnasaajad selguvad 25. jaanuaril 2019 Eesti Ajaloomuuseumis, kui toimub iga-aastane Eesti muuseumide aastaauhindade konverents ja gala.

Loe konkursi kohta lähemalt, vaata nominentide nimekirja ja eelmiste aastate võitjaid Kultuuriministeeriumi kodulehelt.   

 

#muuseumirott

 

Lisainfo

Marju Niinemaa

Kultuuriväärtuste osakonna peaspetsialist

628 2230

marju.niinemaa@kul.ee

 

 

Veel uudiseid samal teemal

05.07.2019|Kultuuriministeerium

Lõimumiskava aruanne: sidusus on suurenenud, põhikooli lõpetajate keeleoskus on ebapiisav

Valitsus võttis täna, 4. juulil teadmiseks arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ 2018. aasta tegevuste aruande. Selle kohaselt on ühiskonna sidusus suurenenud ja tööturulõhed vähenenud, kuid eesti keele oskus nii põhikooli lõpetajate kui ka kutseõppurite seas on puudulik.

Välisministeeriumi kultuurinõunik Heilika Pikkov tutvustamas rahvusvahelisi kultuuriprojekte.
04.07.2019|Kultuuriministeerium

ESTO 2019 konverents: Eesti eduloo jätkumiseks tuleb seista avatuse ja põhivabaduste eest

Tallinnas kolmapäeval, 3. juulil lõppenud ESTO 2019 konverentsil „Eesti jalajälg maailmas“ tõdeti, et kuigi Eestit teatakse maailmas tänu tehnoloogiale ja ka kultuurisaavutustele, ei tohi jääda loorberitele puhkama. Eesti juurtega Kanada tippjuht ja investor Andrew Prozes rõhutas, et Eesti peab endiselt väärtustama sõna- ja pressivabadust, mis on alati olnud meie põhiväärtused.