Sa oled siin

Sajaga edasi: Eesti kultuur 2019. aastal Berliinis ja Londonis

31. jaanuar 2019 - 11:02
ERSO kontsert. Foto: Kaupo Kikkas
ERSO kontsert. Foto: Kaupo Kikkas

Eesti kultuuri tutvustamisele ja Eesti maine kujundamisele välisareenil annavad hoogu Eesti kultuuriesindajad välisriikides. Artiklisari „Sajaga edasi“ tutvustab lähemalt meie kultuurinõunikke eri riikides. Oma väljakutsetest ja töövõitudest räägivad seekord Eesti kultuurinõunik Berliinis Merit Kopli ja kultuurinõunik Londonis Kersti Kirs.

Mis on peamised väljakutsed teie töös Eesti kultuuri tutvustamisel?

Merit Kopli: Kõige olulisem ja samas ka kõige keerukam on Eestiga koostööst huvitatud heade partnerite leidmine. Potentsiaalsetele partneritele tuleb Eesti kultuur huvitavaks rääkida, vajadusel kutsuda nad Eestisse muusikat kuulama või teatritükke, kunsti vaatama, saata neile tutvumiseks inglise keelde tõlgitud Eesti kirjanike teoseid, muusika ja filmide linke jne. Oluline on, et partneril on endal äriline huvi, et ta on huvitatud sellest, et kohale tuleks palju rahvast, sest ainult sel juhul panustab ta ka ise reklaamimisse ja levitab infot oma püsikundedele. Eestlaste üritustele on omakorda vaja kohale kutsuda festivalide juhid, kultuurikorraldajad, sest siis nad näevad oma silmadega, kui ägedaid asju me teeme ja on lootust, et nad ka enda üritustele meie tegijaid kutsuvad.

Kersti Kirs: Üks suurimaid väljakutseid Suurbritannias on üritada haarata oma tegevusega  võimalikult laia osa riigist ja  hõlmata ka  väga  eriilmelisi ja tugeva identiteediga regioone. Ainuüksi London on nii palju võimalusi pakkuv linn, et sinna on lihtne matta kogu oma aeg, energia  ja raha. Mujal on siiski  lihtsam jutule ja pildile pääseda.

Üksjagu loominguline väljakutse on aidata luua oma tegevusega Eestist pilt, mis vastaks meie tänasele reaalsusele ja meie huvidele. Taustteadmised Eestist kui riigist on siin paraku poolikud või ekslikult stereotüüpsed. Läbi kultuuri ja kultuurikontaktide saab seda pilti suuresti “tuunida”.

Mis pakub seevastu rõõmu ja eredaid hetki?

Merit Kopli: Suurimat rõõmu teevad need üritused, mille nimel on kõige rohkem vaeva nähtud, mis pole kergelt tulnud. Rõõmu pakub, kui näen, kuidas Saksa publik Eesti kultuurist vaimustub. Neid hetki on palju – näiteks kui Konzerthausi juht ütleb, et kohtumine Arvo Pärdiga oli tema 2018. aasta tippsündmus, kui film “Seltsimees Laps” on Berliini filmipäevadel välja müüdud, kui Rudolstadti folgifestivalil ei õnnestunud mul lähedalt näha ühtegi Eesti muusikute kontserti, sest lihtsalt nii palju oli rahvast, kui Edward von Lõngus meeldib Berliini tänavakunstnikele sedavõrd, et talle pakutakse linna parimaid pindasid, kui odaviskaja Magnus Kirt saab Berliini EM-ilt pronksmedali jne.

Eesti kultuuri tutvustamine on pehme julgeolekupoliitika – võõrast on lihtne peljata ja umbusaldada, aga inimesed, kes on näinud filmi “Seltsimees Laps” või “Rodeo”, või kes on kuulnud esinemas Maarja Nuuti või Mari Kalkunit või kes on mõne teise toreda eestlasega kohtunud – nemad teavad, millised me oleme ja miks me sellised olema. Kui meid teatakse, kui me oleme nii-öelda naha vahele pugenud, siis on raske meid vihata või hüljata, kui olukord peaks päris tõsiseks muutuma.

Kersti Kirs: Uhkustunnet Eesti artistide õnnestunud ülesastumistest on viimastel aastatel olnud õnneks palju, sest EV100 tähistamisega seoses on toimunud hulganisti suuri ja kõrgetasemelisi sündmusi. Eelmise aasta tipphetked olid minu jaoks isiklikult EFO esinemine BBC Promsil  ja Eesti Rahvusballeti etendused saatkonna korraldatud festivalil Estonia Now Glasgows. Rõõm on ka siis, kui suudad mõne Eesti artisti või kollektiivi rahvusvahelisele karjäärile tõuke anda. Talentidesse nagu Kadri Voorand või Kris Lemsalu tuleb investeerida.

Ootamatult positiivse üllatuse pakkus eelmisel aastal BBC Sümfooniaorkester, kes korraldas  täiesti omaalgatuslikult Eesti100 kontsertsalvestuse 100% eesti muusikaga. Ei mingit meiepoolset müügitööd või kulu, ainult lust! Saab ju nii harva viibida Eesti kultuuriga seotud üritusel külalisena.

Mis on 2019. aasta põnevamad projektid ja suuremad sihid?

Merit Kopli: Viimastel aastatel on hoo sisse saanud Eesti kirjanike teoste tõlkimine saksa keelde. Sestap algab ka aasta mitme saksa keelde tõlgitud raamatu esitlusega – Berliinis on plaanis tutvustada Maarja Kangro “Klaaslast” ja Karl Ristikivi “Hingede ööd”. Samuti panustan sellesse, et Eesti saaks fookusmaaks Leipzigi raamatumessil ja ka sealsel dokfilmifestivalil.

On terve rida traditsioone, mida on plaanis jätkata, näiteks Eesti filmipäevad Berliinis ja Eesti dokfilmiõhtud ning jazzifestival Münchenis ja Berliinis. Remo Savisaare fotonäitus pannakse välja Greifswaldis ja Berliini tuleb Kamilla Saabre näitus “Õun nagu eestlane”.

Tegelen festivalide otsimisega, kes oleksid huvitatud Eesti muusikute esinema kutsumisest. Festivalidel esinemine on kõige kasulikum, sest esiteks on seal publik garanteeritud ja teiseks on enamasti kohal ka valdkonna asjatundjad ja otsustajad. Näiteks folkBALTICAa festivalil Flensburgis esineb tänavu Trio Soon/Piho/Lepasson.

Spordi vallas on ajalooline päev 11. juuni, mil Berliini olümpiastaadionil kohtuvad esimest korda EM2020 valikturniiril Eesti ja Saksamaa rahvuskoondised.

Kersti Kirs: Peale juubeldamist ootab rahulikum aasta. Aitame siitpoolt kaasa Eestis toimuvate suurürituste nagu juubeli laulu- ja tantsupeo, ISCM World New Music Days festivali, Tallinna Arhitektuuribiennaal 2019 info jõudmisel ka briti publiku ja meediani. Läbilõikes on kandvamateks teemadeks muusika, koorilaul ja meie tugevad Eesti naisloojad – Mari Kalkun, Kadri Voorand, Tuulikki Bartosik, Kris Lemsalu, Leelo Tungal, Piret Raud jt. Samas tähistame ka Balti keti 30. aastapäeva, tihendame oma kohalolekut Šotimaal, kuid vaatame pisitasa ka Walesi poole. Ootan minagi põnevusega edasisi arenguid Suurbritannia–Euroopa Liidu suhetes, kuid usun, et  Brexit on meie võimalus avada seni suletuna või kasutuna seisnud uksi.

 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Laulupidu "Mina jään". Foto: Raigo Pajula
30.09.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister: laulu- ja tantsupeo liikumine vajab kestmiseks kiiresti lisatuge

Kultuuriministeerium tutvustas täna, 30. septembril uuringut, mis käsitles laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kooride, rahvatantsurühmade ja muusikakollektiivide ning nende juhendajate olukorda. Sellest selgus, et noori juhendaja kutse ei motiveeri, töötasud on madalad ning kollektiivid ei tule majanduslikult ots otsaga kokku.

Visioonivõistluse "Uued elukeskkonnad, uued iluvormid" võidutöö "Steampunk".
27.09.2019|Kultuuriministeerium

Tallinna Arhitektuuribiennaal võitleb ilu eest

Tehnoloogiliste piiride nihutamine pakub arhitektidele, disaineritele, kunstnikele, inseneridele ja teistele uusi ruumiloome võimalusi, mida piirab vaid kujutlusvõime, kirjutab Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska. Ja ometi, lõpuks loeb ka ilu.