Sa oled siin

Rosma ristimets tunnistati ajalooliseks looduslikuks pühapaigaks

6. jaanuar 2020 - 11:54
Rosma ristimets Foto:Muinsuskaitseamet
Rosma ristimets Foto: Muinsuskaitseamet

Kultuuriminister Tõnis Lukas tunnistas täna käskkirjaga kultuurimälestiseks Rosma ristimetsa Põlvamaal. Vana ristilõikamise traditsioon kui matusekombestiku osa püsib Kagu-Eestis tänapäevani elujõuline ning Rosma metsas võib näha ka üsna hiljutisi riste.

Puusse ristimärgi lõikamine lahkunu viimsel teekonnal kodust surnuaeda on Kagu-Eesti traditsioonilise matusekombestiku üks rituaale. Rosma ristimets kannab rikkalikku rahvapärimust ja on seega oluline kohaliku identiteedi kandja.

„Ajaloolised looduslikud pühapaigad nagu Rosma ristimets teevad Eestist Eesti. Nende riikliku kaitse alla võtmisega hoiame neid kahju eest, mis võib sündida lihtsalt kas teadmatusest või ettevaatamatusest. Kaitset vajavaid looduslikke pühapaiku on meil palju, sest rahva vaimses pärandis on neil oma auväärne koht ja selliseid paiku tuleb säilitada,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.

Kirjalike ja arhiivides talletatud suulise rahvapärimuse andmete põhjal on ristilõikamise traditsioon Rosmas jätkunud vähemalt 19. sajandi keskpaigast kuni tänapäevani. Rahvapärimuslikke teateid Rosma ristimetsa kohta on mitmete välitööde käigus kogutud juba 1930. aastatest.

Ilma riikliku kaitseta ohustavad ristimetsi raie- ja teetööd. Rosma ristimetsast sai laiem üldsus teada 2005. aastal, kui Põlva-Võru maantee laiendamise käigus saeti Riigimetsa Majandamise Keskuse andmeil ristimetsa alal maha poolsada puud, millest 20 olid ristidega. Pärast seda seal enam metsaraiet tehtud ei ole.

Veel uudiseid samal teemal

Leelo Tungal, 2019. aasta kultuuri elutööpreemia laureaat
21.01.2020|Kultuuriministeerium

Tutvu riigi kultuuri- ja spordipreemiate kandidaatide nimistuga

Riigi kultuuripreemiate komisjonile saabus 88 ettepanekut loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimiseks. Spordivaldkonnast tõsteti esile ning seati üles 43 kandidatuuri. Nii elutöö- kui ka aastapreemiate saajad otsustab valitsus ning kõrged tunnustused antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva eel, 22. veebruaril. 

Foto: Kultuuriministeerium
21.01.2020|Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium otsib finantsnõunikku

Kultuuriministeerium otsib oma meeskonnaga liituma finantsnõunikku, kes osaleb Kultuuriministeeriumi valitsemisala ja asutuste tegevuspõhiste eelarvemudelite väljatöötamises ja arendamises ning tagab nende olemasolu kuluarvestuse infosüsteemis KAIS. Kandideerimise tähtpäev on 4. veebruar.