Sa oled siin

Riikliku kultuuri elutööpreemia laureaadid on Jaan Kaplinski, Ülo Vilimaa ja Veljo Kaasik

11. veebruar 2016 - 12:40
Foto: Mihkel Maripuu
Foto: Mihkel Maripuu

Vabariigi Valitsus otsustas tänasel, 11. veebruari istungil kiita heaks riigi kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku ning määras riiklikud kultuuripreemiad pikaajalise väljapaistva tegevuse eest Jaan Kaplinskile, Ülo Vilimaale ja Veljo Kaasikule.

 

Kirjanik Jaan Kaplinskit nimetas esitaja SA Kultuurileht kõigi aegade üheks suuremaks eesti luuletajaks. „Kaplinski on mõtleja, kes pole kartnud vastuolu valitseva arvamusega ning ta on alati seisnud inimlikkuse ja loodusläheduse eest. Jaan Kaplinski on mänginud Eesti elus samasugust rolli nagu Voltaire, Lev Tolstoi, Jean-Paul Sartre või Jürgen Habermas oma ühiskonnas,“ lausuti esildises.

Lavastaja ja balletitantsija Ülo Vilimaa puhul märkisid esitajad Eesti Teatriliit ja Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliit, et Vilimaa tantsulavastuste, koreograafia käekirja abil kujunes Vanemuise teater erilise atmosfääriga muusika- ja balletiteatriks. „Ülo Vilimaa oli eeskõndija. See on väljendunud tema otsivas loojanatuuris, mis ilmtingimata nõudis heli-, liikumis- ja valguskeele koostoimivust, mõtestatust. Vilimaa oli intellektuaal tantsulaval,“ lisati esildises.

Arhitekti ja arhitektuuriõppejõudu, emeriitprofessor Veljo Kaasikut nimetasid esitajad Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Kunstiakadeemia üheks olulisemaks isikuks eesti arhitektuurihariduses kahe viimase aastakümne jooksul. „Kaasiku eestvedamisel on arhitektuuriharidus murrangulistel aegadel üle elanud taassünni, kus arhitekti kutse ja eetika on omandanud ajaga kaasas käiva euroopaliku kvaliteedi,“ öeldi esildises.

 

Riiklik kultuuri elutööpreemia määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning selle väärtus on 64 000 eurot. Elutööpreemiaid antakse igal aastal välja kolm.

 

Riiklikud kultuuripreemiad 2015. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest saavad:

  •  kirjanik Andrei Ivanov;
  • näitleja Marika Vaarik (rollide eest Teater NO99 lavastustes);
  • dirigent Mikk Üleoja ja Eesti Rahvusmeeskoor;
  • ehtekunstnik Tanel Veenre;
  • helilooja Tõnu Kõrvits (teose „Lageda laulud“ eest).

 

Ühe preemia väärtus on 9600 eurot ning igal aastal antakse välja viis aastapreemiat.

 

Kultuuri elutöö- ja aastapreemiate üleandmine toimub 24. veebruaril kell 13.30 Teaduste Akadeemia saalis Toompeal koos riigi spordipreemiate, teaduspreemiate ja Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga. Varasemaid riiklike kultuuripreemiate laureaate saab vaadata siin.
 

Veel uudiseid samal teemal

Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus "Kohtumised". Foto: Berta Vosman (ERM)
12.09.2018|Kultuuriministeerium

Uuring: muuseumid ja raamatukogud on populaarsed, arendamist vajavad uued teenused

Kultuuriministeerium koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) ja uuringufirma Kantar Emoriga tutvustas täna, 12. septembril Eesti muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate värske uuringu tulemusi. Saadud tulemused aitavad kaasa poliitikakujundamisele ning edasistele tegevustele, mis võiksid veelgi suurendada Eesti muuseumide ja raamatukogude atraktiivsust ja külastatavust.

Valletta, Euroopa kultuuripealinn 2018. Foto: Jason Borg, Malta valitsus
30.08.2018|Kultuuriministeerium

Riik rahastab Euroopa kultuuripealinna 2024 kuni 10 miljoni euroga

Valitsus otsustas täna, 30. augustil, et tulevast Eesti kultuuripealinna rahastatakse kuni 10 miljoni euroga. Kultuuripealinna toetuse kohta esitab Kultuuriministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga taotluse tuleval kevadel, kui algab riigi eelarvestrateegia koostamine aastateks 2021 kuni 2024.