Sa oled siin

Riiklike kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid on selgunud. Palju õnne!

7. veebruar 2019 - 15:50
Elutööpreemia laureaadid. Autor: Katri Karing
Elutööpreemia laureaadid. Autor: Katri Karing

Valitsus otsustas tänasel, 7. veebruari istungil kiita heaks kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku riiklike kultuuripreemiate määramiseks. Preemia pikaajalise väljapaistva tegevuse eest pälvivad sel aastal kirjanikud Leelo Tungal ja Viivi Luik ning loodusemees ja mõtleja Fred Jüssi. Eesti Spordi Nõukogu ettepanekul määrati riiklik spordi elutööpreemia Toomas Merilale ja Toomas Tõnisele. 

Kultuuripreemiad 

 

Kirjastus Tänapäev tõi oma esildises välja, et Leelo Tungal on peaaegu 50 aastat kuulunud Eesti olulisemate ja armastatumate lastekirjanike, luuletajate ning laulusõnade autorite hulka. Tema teoseid on rõõmuga lugenud mitmed põlvkonnad ja luuletuste viisistusi on esitatud paljudel laulupidudel. Tunglalt on ilmunud ligi 90 värsi- ja proosaraamatut lastele ja noortele ning ta kirjutab aktiivselt praegugi mitmes žanris. „Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus,“ lisati esildises. 

Eesti Kirjanike Liit märkis oma esildises, et Viivi Luik on üks olulisemaid ja silmapaistvamaid Eesti kirjanikke. „Lisaks jääva väärtusega proosa- ja luuleloomingule panustab ta Eesti ühiskonna võtmeprobleemide lahendamisse olles parim näide sotsiaalselt aktiivsest intellektuaalist,“ märgiti esildises. Teine esitaja, Tallinna Ülikool lisas, et Viivi Luige teostes on igaviku mõõdet, tõusmist ajast ja ruumist kõrgemale, maailma seostevõrgustiku teravat nägemist ja väga suure kirjaniku hingust. Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus tõi välja, et Viivi Luige looming on mõjustanud kogu eesti kultuuri ning tema uute teoste ilmumine on tihtilugu kujunenud sündmuseks.

Fred Jüssi on ajakirja Akadeemia esildise järgi aastakümnetepikkuse loominguga innustanud Eesti inimesi mõistma ja hindama oma loodusväärtusi ja elukeskkonda. Ta on osanud näidata meie tugevust, tema sugestiivne laad on paelunud nii tema kuulajaid kui ka lugejaid. „Me kõik armastame Fred Jüssit. Ja tema kaudu oleme õppinud armastama ka Eestit,“ öeldi esildises. Eesti Rahvusringhääling märkis, et Eestis on väga palju inimesi, kes võivad öelda, et nende vaimuelu üheks suuremaks mõjutajaks on olnud Fred Jüssi – mees looduse ja kultuuri ristteelt. „Maailma mõtestaja, kes on kinkinud meile tarkust ja eluvaimustust. Üks meie aja suurmehi,“ lisati rahvusringhäälingu esildises.

Riiklik kultuuri elutööpreemia, 64 000 eurot määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Elutööpreemiaid antakse igal aastal kolm.

Riiklikke kultuuri aastapreemiad antakse välja viis. Need pälvivad tänavu Kristjan Suits lava-, kostüümi-, valgus- ja videokujunduste ning näituse- ja kontserdikujunduste eest, Greta Koppel näituse „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“ ning sellesisulise raamatu eest, samuti Juhan Rohtla, Koit Ojaliiv, Joel Kopli ja Eik Hermann Eesti Kunstiakadeemia uue hoone arhitektuurse lahenduse eest ning koreograaf Olga Privis ja kunstnik Marko Mäetamm silmapaistva loomingulise tegevuse eest eelmise aasta jooksul.

Ühe aastapreemia väärtus on 9600 eurot.

Spordipreemiad

 

Preemia elutöö eest määratakse isikule, kelle aastatepikkune panus Eesti sporti on pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ja kelle kogu elutöö on olnud eeskujuks noorele põlvkonnale. Elutööpreemiaid suurusega 40 000 eurot määratakse igal aastal kaks.

Kauaaegse kergejõustikutreeneri Toomas Merila esitas riigi spordi elutööpreemia kandidaadiks Eesti Kergejõustikuliit. Merila on edukas odavisketreener, kelle tööpõld on laiahaardeline lastest kuni olümpiasportlasteni. Ta on olnud üle 20 aasta Eesti noortekoondise vanemtreener ja täiskasvanute koondise heitetreener. Paarkümmend aastat on ta olnud tegev kergejõustikuföderatsiooni treenerite nõukogus olles hiljem ka selle esimees. Aastast 1967 on Merila järjepidevalt töötanud endise Tallinna Spordiinternaatkooli, praeguse Eesti Spordigümnaasiumi treener-õpetajana ja aastast 2004 Audentese Spordiklubi treenerina. Tema õpilaste seas on maailmameister Andrus Värnik, aga ka Moonika Aava, Tanel Laanmäe, Liina Laasma ja Risto Mätas. Toomas Merila käe all on edukateks treeneriteks sirgunud mitmed tema endised sportlased. Ta on olnud parim kergejõustikutreener aastatel 2000 ja 2003 ning talle on omistatud Euroopa Kergejõustikuliidu (EAA) treeneritöö auhind (2013) ning Eesti Punase Risti IV klassi teenemärk (2004).

Kauaaegse sporditegelase ja spordijuhi Toomas Tõnise esitasid riigi spordi elutööpreemia kandidaadiks Eesti Moodsa Viievõistluse Liit, Eesti Ratsaspordi Liit, Eesti Käsipalliliit, Eesti Koolispordi Liit, Audentsese Spordiklubi MTÜ ja sihtasutus Anija Valla Spordimaailm. Toomas Tõnise panus nüüdisaegse Eesti spordisüsteemi väljaarendamisel ja juhtimisel on olnud märkimisväärselt mitmekülgne. Tema eestvedamisel muudeti nõukogudeaegne keskjuhtimisega spordisüsteem läänemaailma eeskujul vabatahtlikkusel põhinevaks demokraatlikuks spordimudeliks ning välja arendati spordialakeskne juhtimine. Tõnise tegeles oluliste spordiorganisatsioonide nagu Eesti Spordi Keskliidu ja Eesti Olümpiakomitee järjepidevuse taastamisega ning nende õiguste taastamisega rahvusvahelises spordiliikumises. Tal on olnud otsustav ja eestvedav roll treenerite kutsesüsteemi arendamisel ja treenerite kvalifikatsiooni tõstmise korraldamisel. Samuti on tal olnud juhtiv roll Eesti spordistatistika kogumisel ja spordi riikliku andmekogu Eesti spordiregistri väljatöötamisel. Toomas Tõnisele on omistatud Valgetähe V klassi teenetemärk (2004), Harju maakonna teenetemärk (2012), Harjumaa aukodaniku tiitel ning Eesti Olümpiakomitee teenetemärk, mõlemad aastal 2017.

Aastapreemia määramisel arvestatakse möödunud kalendriaasta tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel ning panust spordi propageerimisse, spordipedagoogikasse või sporditeadusse. Aastapreemia suurus on 9600 eurot ning iga-aastaselt määratakse neid kuus.

Aastapreemia pälvivad vigursuusataja Kelly Sildaru, kes võitis kaks kuldmedalit juunioride vigursuusatamise maailmameistrivõistlustel pargisõidus ja rennisõidus ning valiti aasta noorsportlaseks, ja odaviskaja Magnus Kirt, kes võitis pronksmedali kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel ja valiti Eesti aasta meessportlaseks. Preemia pälvivad ka võistlustantsijad Konstantin Gorodilov ja Dominika Bergmannova, kes võitsid kuldmedalid tantsuspordi Euroopa ja maailmameistrivõistlustel 10 tantsus. Eesti võrkpalli meeskonna peatreener Gheorghe Cretu saab aastapreemia Eesti võrkpalli koondmeeskonna Euroopa Kuldliiga võitmiseks ettevalmistamisel ja Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile pääsu tagamisel, triatlonist Marko Albert pronksmedali võitmise eest triatloni pika distantsi maailmameistrivõistlustel ning jalgpalli arendaja Aivar Pohlak ajaloolise jalgpallivõistluse UEFA Superkarika korraldamise eest Tallinnas.

Kultuuri ja spordi elutöö- ja aastapreemiate üleandmine toimub Eesti Vabariigi 101. aastapäeval, 24. veebruaril kell 13.30 Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis. Samas antakse üle riikliud kultuuripreemiad, teaduspreemiad ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind.

Fotol on elutööpreemia laureaadid, kujunduse autor Katri Karing, fotod Scanpix.

Veel uudiseid samal teemal

Kertu Saks
18.09.2019|Kultuuriministeerium

Kertu Saks: pädevad sõltumatud eksperdid mõjutavad vahetult meie kultuuris toimuvat

Eesti Kultuurkapital ehk Kulka ootab 18. septembrist kuni 14. oktoobrini taas ettepanekuid selle kohta, kes võiksid kuuluda sihtkapitalide komisjonidesse. Kulka juhataja Kertu Saks kinnitab kõigi valdkondade esindajatele, et huvide konflikti suudetakse kindlasti vältida ning kandidaatide esitamine on väga vajalik.

Kohtumine Treski küünis augustis 2019
09.09.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuri- ning lõimumispoliitika uued strateegiadokumendid hakkavad kuju võtma

Kultuuriministeerium jätkab sügiskuudel kultuuri- ja ka lõimumispoliitika strateegia väljatöötamist. Aastani 2030 kehtivate dokumentide seni kogutud sisu üle peetakse paari kuu jooksul arutelusid kõigis maakondades, esimene arutelupäev on juba homme, 10. septembril Pärnus.