Sa oled siin

Riias allkirjastatakse kaks Balti koostööd edendavat lepingut

8. juuli 2018 - 1:22
Eesti kultuuriminister Indrek saar, Läti kultuuriminister Dace Melbārde ja Leedu kultuuriminister Liana Ruokytė-Jonsson. Foto: Maris Sild
Eesti kultuuriminister Indrek saar, Läti kultuuriminister Dace Melbārde ja Leedu kultuuriminister Liana Ruokytė-Jonsson. Foto: Maris Sild

Riias kohtuvad täna, 8. juulil Balti riikide kultuuriministrid, et allkirjastada kolme riigi laulu- ja tantsupidude traditsioonide arendamist puudutav leping ning Balti kultuurifondi leping. Üheskoos osaletakse ka õhtusel Läti laulupeo lõppkontserdil.

Riigi sajandale aastapäevale pühendatud laulu- ja tantsupidu on sel nädalal peetud nii Leedus kui ka Lätis. Leedu kultuuriminister Liana Ruokytė-Jonsson ja Eesti kultuuriminister Indrek Saar osalesid Vilniuses Leedu laulu- ja tantsupeo sündmustel. Koos Läti kultuuriministri Dace Melbārdega allkirjastatakse Riias kõigi kolme riigi laulupidude hoidmist ja arendamist puudutav kokkulepe ning Balti kultuurifondi leping.

„Balti riikide kultuurikoostöö on tuntavalt tihenenud, aga meie ühised tegemised saavad olla veelgi täpsemini suunatud. Kokkulepped aitavad muuta meie kultuuri rahvusvahelisemaks ning tihendada sidemeid rahvuskultuuri tippsündmuste, laulu- ja tantsupidude arendamisel,“ selgitas kultuuriminister Saar. 

Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo traditsioon on alates 2003. aastast kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Sellega seoses peab igal riigil olema eraldi tegevuskava ning ka ühiselt planeeritavad ettevõtmised.

„Meie laulu- ja tantsupidude ime tugineb rahva soovile ja omaalgatusele, kuid koostöö pidude traditsiooni hoidmiseks ja arendamiseks peab muutuma senisest süsteemsemaks. Koos suudame pidusid mujal maailmas jõulisemalt tutvustada ja pakkuda toimivaid lahendusi peoprotsessi toestamiseks. Üksteiselt on õppida ka pidude korraldamise kogemusest,“ loetles Saar.

300 000-eurose aastaeelarvega Balti kultuurifond aitab ühiste välismaal toimuvate kultuurisündmuste abil tugevdada Eesti, Läti ja Leedu kultuuri rahvusvahelistumist. Iga riik panustab fondi 100 000 eurot aastas.

„Uute rahvusvaheliste kultuurikontaktide loomine on meie piirkonnale ülioluline. Olgu need ühised kontserdid, näitused, festivalid, rahvusvahelised Balti fookusega sündmused – see kõik aitab kaasa meie riikide tuntusele. Loovisikutele on professionaalsed kontaktid elutähtsad, et kõnetav looming saaks üldse sündida,“ lisas Saar.

Pärast kultuurifondi loomise lepingu sõlmimist luuakse Eesti, Läti ja Leedu ekspertidest koosnev ekspertgrupp, statuut ja kodukord. Toetusi hakatakse alates 2019. aastast välja andma üks kord aastas. Fondi hakkavad Eesti, Läti ja Leedu haldama kordamööda kolme aasta kaupa ning esimesena võtab administreerimiskohustuse Eesti Kultuurkapital.

Lisaks kokkulepete allkirjastamisele osalevad kolme riigi ministrid Riias Läti XXVI laulupeo „Tähtede tee“ galakontserdil. See lõpetab kogu nädala kestnud suured pidustused Läti pealinnas.

Veel uudiseid samal teemal

riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ tulemused
14.12.2018|Kultuuriministeerium

Pühakodade programmist on toetatud kirikuid ligi 13 miljoni euroga

Kultuuriministeeriumis toimus täna, 14. detsembril riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ juhtnõukogu kogunemine, kus võeti kokku lõppeva programmiperioodi tulemused. Programmi viimase viie aasta eelarve oli kokku 3,61 miljonit eurot ja toetust sai 118 pühakoda.

Foto: Eesti Kunstimuuseum
13.12.2018|Kultuuriministeerium

Valitsuse otsus tagab Niguliste jäämise muuseumiks ja kontserdisaaliks

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) loobus Niguliste kiriku hoone ning selle maa tagastamise ja kompenseerimise nõudest. Niguliste jääb seega muuseumiks ja kontserdisaaliks ka tulevikus.