Sa oled siin

Rahvusraamatukogu hoonest sai kultuurimälestis

27. september 2018 - 11:39

Kultuuriminister Indrek Saar allkirjastas käskkirja, millega kuulutati kultuurimälestiseks Eesti Rahvusraamatukogu hoone. Laulva revolutsiooni ja üleminekuaja perioodi märgilise objekti valmimine pöördelistel aegadel oli üldrahvalik eesmärk ja saavutus.

„See on esimene iseseisvuse taastamise ajal valminud hoone, mis mälestiseks tunnistatakse. Märgiline on see maja nii sisult kui ka vormilt – rahvusraamatukogusid on igal riigil ainult üks. Samas on see unikaalne objekt ka Eesti 20. sajandi arhitektuuriloos tervikuna,“ ütles Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes.

Eesti Rahvusraamatukogu ehitustööd algasid 1985. aastal ja see valmis 1993. aastal. Hoone arhitekt on Raine Karp ja sisearhitekt Sulev Vahtra. Tegu on unikaalse hoonega, mis kasutab rahvuslikku paekivi tänapäevase monumentaalteose loomisel. Erakordselt hästi on säilinud hoone interjöörid, kus leidub palju spetsiaalselt selle maja jaoks loodud kunstiteoseid, näiteks Rait Präätsi vitraažid ja Enn Põldroosi fresko.

25 aastat kasutuses olnud hoone vajab lähiajal renoveerimist. Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise ettevalmistamiseks on 2019. aasta riigieelarvest ette nähtud 1,3 miljonit eurot. Tänu investeeringutele muutub hoone tulevikus turvaliseks, ökonoomseks, otstarbekohaseks ning tekib lisavõimalusi pakkuda külastajatele uusi teenuseid.

Ettepaneku hoone mälestiseks tunnistada tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Ettepanekut toetavad Kultuuriministeeriumi uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ tulemused.

Fotogaleriid Rahvusraamatukogu kohta näeb siit. Fotod Martin Siplane ja Rahvusraamatukogu arhiiv.

Lisainfo

Liina Jänes
muinsuskaitsenõunik
Kultuuriministeerium
6282381
liina.janes@kul.ee

Veel uudiseid samal teemal

riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ tulemused
14.12.2018|Kultuuriministeerium

Pühakodade programmist on toetatud kirikuid ligi 13 miljoni euroga

Kultuuriministeeriumis toimus täna, 14. detsembril riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ juhtnõukogu kogunemine, kus võeti kokku lõppeva programmiperioodi tulemused. Programmi viimase viie aasta eelarve oli kokku 3,61 miljonit eurot ja toetust sai 118 pühakoda.

Foto: Eesti Kunstimuuseum
13.12.2018|Kultuuriministeerium

Valitsuse otsus tagab Niguliste jäämise muuseumiks ja kontserdisaaliks

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) loobus Niguliste kiriku hoone ning selle maa tagastamise ja kompenseerimise nõudest. Niguliste jääb seega muuseumiks ja kontserdisaaliks ka tulevikus.