Sa oled siin

Raamatukogud muutuvad kiire tempoga, kuidas sammu peame?

31. jaanuar 2020 - 9:50
Indrek Reimand
Indrek Reimand

Kas tulevikus võtavad raamatukoguteenused üle robotid? Kas jagamismajanduse tulemusel kaovad ära raamatukogud? Kas raamatukogutöötajatest saavad logistikud? Tuleviku on keeruline ennustada, olevikust rääkida on märksa lihtsam. Kultuuriministeeriumi IT osakonna juhataja Indrek Reimand teeb mõlemat.

Selge on see, et kõik raamatukogud proovivad vaadata tulevikku ja unistavad kuhu suunas liikuda. Unistuste ja hetkeolukorra vahel on aga suur maa. Ressursid on lihtsalt piiratud.

Turu osapooled aga üritavad seda lünka ära kasutada. Nende plaan on muuta viisi, kuidas senini sektor on opereerinud ning luua raamatulaenutuses turupositsioon, mida seal varem ei eksisteerinud. Suure tõenäosusega näeme nii kultuuris üldiselt kui ka raamatukogunduses tervet valdkonda häirivat innovaatiliste ärimudelite pealetungi.

Küsimus on, et kes esimesena jõuab? Kas raamatukoguvõrk, erasektor või hoopis mõni ühismudel? Eks näis. Selge on see, et raamatukogud jooksevad võidu ajaga.

Raamatukogud on sajandeid olnud teadmiste templid, kus on koht uute ideede ja mõtete tekkeks. Oluline on mõista, et tänased tehnoloogilised lahendused ja muutused teenusmudelites on raamatukogude võimalus, mitte uue maailma oht. Avatud ja kõigile tasuta tegeluskeskused, teadmistel põhinevad elamuskeskused ning ideede ja inspiratsiooni varaaidad toetavad hariduse omandamise muutunud mudeleid, ühiskonna sidusust ning elukestvat õpet.

Raamatukogude ülesanne ja võimalus digitaalses maailmas on olla jätkuvalt teejuhiks teadmiste juurde. Uued tehnoloogilised lahendused aitavad noortel jõuda raamatute ja lugemise juurde – seda ehk esmalt esimese e-raamatu või ka näiteks audioraamatuna. Kiiresti muutuvad teenused on tekitanud ühiskonnas digilõhe, mis puudutab kõige rohkem just vanemaealiste põlvkonda. Ka siin on raamatukogude roll tutvustada, koolitada ja toetada igapäeva töö lahutamatu osa.

Raamatukogude ees on üks organisatsioonide kõige keerulisemaid ülesandeid – mõtteviisi muutus. Kiiresti muutuv maailm vajab uusi kompetentse, oskusi ja teadmisi, mis tagaks selle et iga raamatukoguhoidja oleks jätkuvalt teejuht teadmiste juurde. Terve valdkonna edukuse tagab võimekus olla avatud ning sisuliselt iga päev uuendaja rollis. Tahe õppida, seda ka koos külastajatega, aitab luua täna vajalikke teenuseid. Luues lahendusi, mida meilt oodatakse suudame jätkuvalt tuua inimesed teadmiste ja raamatute juurde.

Eesti Rahvusraamatukogu on selleks teinud ja tegemas suuri samme koos raamatukogu võrguga ja keskendub  sellele, kuidas innovatsiooni tuua antud valdkonda. Selleks on alustatud mitmeid tehisintellekti projekte ja valdkonda muutvaid innovatsiooniprojekte, millega luuakse kasutaja jaoks raamatukogud ühtseks võrguks. Eesmärgiga muuta raamatuvara ühtseks kliendi jaoks.

Kui küsisin oma lapse käest, et kes seekord raamatukogust raamatute järgi läheb, siis vastus oli mitte väga üllatav - tänapäeval ei pea keegi järgi minema. Teenused jõuavad sinuni kas e-kanalit pidi või tuuakse sulle koduuksele. Järgi minemine ning omamine on eelmiste põlvkondade toimimismudel. Uued põlvkonnad on teerajajad uutele teenustele ning ärimudelitele, mis sobivad meile kõikidele.

Meie võimalus täna on ikka ja jälle esitada endale küsimus – mida ja kuidas me saaksime teha koos?  Luues riigiülesed e-lahendused ning uued teenusmudelid on raamatukogude võimalus kasvatada teenuste kvaliteeti, mõju ja kasutajate arvu.

Kui vaadata meie jagamismajanduse taristut, siis on loodud kõik eeldused raamatutel liikuda - nii elektroonsed kui füüsilised. Kuid raamatukogude taristu ja jagamismajanduse  ühisväärtus on kasutamata - võrk on omavahel ühendamata ning toimimismudel ehk ärimudel vajab uuendamist. Taristu ressurss tuleks omavahel ühendada, mis muudaks kogu raamatukoguvõrgu kliendi jaoks ühtseks.

Kui keegi arvab, et raamatukogud ja nende teenused ei muutu, siis ta tõenäoliselt eksib. Kas autokütuseketid ja raamatupoed hakkavad pakkuma raamatulaenutamist, kas viimase miili võtab enda kätte mõni olemasolev viimase miili pakkuja, näiteks Wolt või Bolt? Seda näitab aeg.

 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Haapsalu muinsuskaitseala. Foto: Reio Avaste
01.07.2020|Kultuuriministeerium

Ajalooliste linnakeskuste muinsuskaitsealade korrastamist toetatakse ligi 2,9 miljoni euroga

Tänasest, 1. juulist avanes taotlusvoor, kust rahastatakse väikelinnade muinsuskaitsealadel asuvate hoonete restaureerimise ja avalikku kasutusse võtmisega seotud tegevusi.

Kalmar Kurs
30.06.2020|Kultuuriministeerium

5 küsimust. Uus välissuhete osakonna juhataja Kalmar Kurs

Kultuuriministeeriumis asub alates 15. augustist välissuhete osakonda juhtima pikaaegse ametnikukogemusega Kalmar Kurs. Saame tuttavaks!