Sa oled siin

Raamatukogu peab olema enam kui raamatute kogu

27. september 2019 - 9:45
Trehvämi Rõugõn #trehvpunkt meeskond
Trehvämi Rõugõn #trehvpunkt meeskond

Ametnike välitööde raames toimunud loometalgul „Vunki mano!“ sai suurima arvu toetushääli pilootprojekt Trehvämi Rõugõn #trehvpunkt. Tiimi liikmed, Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm ja kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman tutvustavad ambitsioonikat ideed.

Möödunud sajandi lõpus hüppasid raamatukogud koos tiigriga ja digitaliseerusid. Teenuste kvaliteet tõusis uuele tasemele – arvutite abil sai hakata väljaandeid otsima, tellima ja pikendama. Täna ei kasutaks keegi raamatukogu, kui raamatute leidmiseks tuleks minna raamatukokku kaartkataloogi lappama või laenutuse tähtaega pikendama.

Oleme jõudnud raamatukogudega faasi, kus nende jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja teha järgmine samm. Eesti e-riik areneb ja selle kodanikud vajavad avalikelt asutustelt, sh raamatukogudelt, uusi tugiteenuseid, mida raamatukogud just oma avatuse, laiahaardelise võrgustiku ning infopädevate töötajatega pakkuda saaks.

Milline võiks olla raamatukogu 2.0?

Muuhulgas selle küsimuse üle arutati selle suve lõpul ametnike Kagu-Eesti välitööde raames toimunud loometalgul „Vunki mano!“. Sel korral sai suurima arvu toetushääli nii talgulistelt kui ka veebis loometalguid jälginud publikult (peaaegu pooled hääled) mõttearendus raamatukogu massidesse ehk pilootprojekt Trehvämi Rõugõn #trehvpunkt. Idee raamatukogude massidesse viimisest kasvas välja Setomaal Treski küünis toimunud ametnike välitööde raamatukogude tuleviku seminari „Rahvaraamatukogud: riik ja kohalik omavalitsus, kelle visioon ja plaan?“ diskussioonist.

Raamatukogud on kõige suurema kontaktivõrgustikuga struktuur Eestis – üle 900 hoone, mis paiknevad kogukondade lähedal ja kus töötab 2000 inimest ning mida külastab 718 000 lugejat aastas.

Mitmekülgne meeskond

Erinevate elualade esindajatest koosnev meeskond asus tööle ülesandega äratada taas huvi raamatukogude vastu, tugevdada kasvavate kontaktide kaudu kogukondi, luua huvitavam elukeskkond ning toetada Eesti kultuuri ja ettevõtlust.

Pärast kahepäevast mõttetööd esitles Rõuge valla arendusjuht Aira Udras tulevikuraamatukogu kui multifunktsionaalset trehvpunkti. Ta tõi välja, et raamatukogudes võiksid asuda nii riigi, ettevõtja kui idufirma kaugtöökontor ehk kuun tüütamise kotos. Samuti tugi Eesti e-teenustele, videokonverentsi võimalused, arutelude ja ürituste korraldamise võimalused, kuid miks mitte ka lastehoid ja tööriistavahetuspunkt või pakiautomaat. Algatus aitaks säilitada elanikele lähemal suuremat hulka olulisi teenuseid, toetaks raamatukogude jätkusuutlikkust ning tugevdaks seeläbi kogukonda.

Mõeldud, tehtud!

Algatuse pilootprojekt Trehvämi Rõugõn #trehvpunkt on kavas läbi viia Rõuge vallas. Meeskonna liikmed Urmas Saat, Hele Heletäht, Eduard Odinets, Aira Udras, Ülle Talihärm, Piret Hartman, Urmas Tross ja Reet Reismaa on andnud oma nõusoleku kohtuda juba oktoobris, et idee saaks elu. Kavas on luua kogukonna projektimeeskond Kultuuri- ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõustamisel ja toel, kogukonnale elav raamatukogu ning kooskäimise koht, mis on kaugelt enam kui ainult raamatute kogu.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Kultuurikomisjoni koosolek. Foto: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei
14.10.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium tutvustas Riigikogu kultuurikomisjonile 2020. aasta kultuurieelarve suundi

Kultuuriminister Tõnis Lukas tutvustas esmaspäeval, 14. oktoobril Riigikogu kultuurikomisjonile 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu Kultuuriministeeriumi osa. Samuti anti ülevaade Kultuuriministeeriumi 2019. aasta teise poolaasta eelnõudest ja muudest olulistest teemadest.

Laulupidu "Mina jään". Foto: Raigo Pajula
30.09.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister: laulu- ja tantsupeo liikumine vajab kestmiseks kiiresti lisatuge

Kultuuriministeerium tutvustas täna, 30. septembril uuringut, mis käsitles laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kooride, rahvatantsurühmade ja muusikakollektiivide ning nende juhendajate olukorda. Sellest selgus, et noori juhendaja kutse ei motiveeri, töötasud on madalad ning kollektiivid ei tule majanduslikult ots otsaga kokku.