Sa oled siin

Räägi kaasa uue lõimumiskava loomises

28. veebruar 2019 - 11:13
Lõimuv Eesti 2030 avaseminar. Foto: Kultuuriministeerium
Lõimuv Eesti 2030 avaseminar. Foto: Kultuuriministeerium

Kultuuriministeeriumis on täies hoos uue perioodi lõimumiskava Lõimuv Eesti 2030 koostamine. Küsisime lõimumiskava protsessi juhilt, ministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialistilt Olga Sõtnikult, kuhu ollakse praeguseks jõutud. 

Kuidas uue perioodi lõimumiskava ettevalmistus edeneb?

Dokument, mis paneb paika lõimumispoliitika eesmärgid ja indikaatorid ning vahendid ja tegevused nende saavutamiseks järgmiseks kümneks aastaks, peab valmima selle aasta lõpuks. Sidus riik, kus igal ühiskonna liikmel on võimalik elada täisväärtuslikuna, ei teki üleöö. Meil on ambitsioonikas plaan arengukava koostamise protsessi käigus leppida kokku valdkondade üleselt, kuidas sidusat riiki kultuuriliselt mitmekesises Eestis luua.

Selle aasta jooksul tahame jõuda väga paljude sihtrühmadeni nagu õpetajad ja koolijuhid, noored ja noorsootöötajad, vabakonna ja erasektori esindajad, kohalike omavalitsuste esindajad. Teeme seda seminaride ja kohtumiste abil kui ka elektrooniliste kanalite kaudu. Plaanis on seminarid ja arutelud eri keeltes ja regioonides, sest lõimumine hõlmab kogu ühiskonda ning vajab laiapõhjalist võrgustikku. Selleks peame ära kaardistama ka eri piirkondade vajadused ning võimalused.

Mis on selle lõimumiskava koostamisel uutmoodi või teisiti kui eelmise lõimumiskava puhul?

Uus on näiteks see, et arengukava koostatakse kümneks aastaks – praegu kehtiv dokument oli koostatud kuueks aastaks. Põhjuseid selleks on mitu. Ühelt poolt lõppevad varsti lõimumisega kaudselt või otseselt seotud mitmed teised praegu veel kehtivad strateegilised dokumendid. Need on näiteks siseturvalisuse arengukava või kodanikuühiskonna arengu programm või ka kultuuripoliitika põhisalused. Nende uued versioonid aga koostatakse aastani 2030. Dubleerimise vältimiseks ja parema sünergia tekitamiseks valdkondade vahel ongi hea, kui arengukavad astuvad ühte sammu.

Teisest küljest on ka järgmine Euroopa Liidu rahastamisperiood aastani 2030 ning kuna paljud tegevused lõimumises on rahastatud euroliidu fondidest, siis ka siin on mõistlik võtta planeerimiseks sama ajaline raam.      

Millised on uue lõimumiskava peamised väljakutsed?

Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017 ning teised ühiskonnauuringud näitavad, et tänu riiklikele programmidele ja arengukavade rakendamisele on ühiskonna sidusus kasvanud ning lõimumise võtmevaldkondades on viimastel aastatel toimunud mitmed positiivsed arengud. Nii kasvab Eestis tugeva ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaal, paraneb teisest rahvusest püsielanike ja gümnaasiumilõpetajate eesti keele oskus ning teisest rahvusest noored osalevad aktiivsemalt noorsootöös. Samuti kasvab teisest rahvusest inimeste üldine informeeritus Eestis toimuvast ning väheneb määratlemata kodakondsusega isikute arv. Ka uussisserändajad kohanevad Eesti eluga üldiselt hästi.

Samas varjutavad edasiminekuid mitmed kitsaskohad. Näiteks on ikka veel probleem erinevast rahvusest inimeste vähesed omavahelised kontaktid, seda eriti väljastpoolt avaliku sfääri. Samuti on murekohaks teisest rahvusest elanike nõrgem positsioon Eesti tööturul ning vähene ettevõtlikkus, lisaks vene emakeelega õpilaste nõrk eesti keele oskus põhikooli ning kutsekooli lõpus ja teisest rahvusest inimeste väike kaasatus vabatahtlikus liikumises ja vabakonna organisatsioonides. Ka hakkab silma eestlaste vähene lõimumisvalmidus ning mitmekultuurilisuse väärtustamine. Need on küsimused, millele soovime põhjalikumalt tähelepanu pöörata uue lõimumiskava loomisel.

Kas uue lõimumiskava koostamisel saab kaasa rääkida igaüks?

Jah, kõigi huvitatute panus, kaasamõtlemine ja aktiivsus on oodatud. Selleks on meil kavas mitmed kaasamisüritused, mille avalöök toimus jaanuari alguses Tallinnas Erinevate Tubade Klubis. Lõimumise visiooniseminaril osales üle saja arvamusliidri. Mõned teemad, millele seminaril osalejate arvates peaksime rohkem keskenduma, olid näiteks ühtse haridussüsteemi loomine, kohalike omavalitsuste ja erasektori suurem kaasamine lõimumis- ja kohanemisprotsessi ja digilahenduste kasutamine keeleõppes. Huvitatutel on võimalik seminari materjalidega tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel.

Kuidas on soovijatel võimalik endast märku anda, et väärt ideed ja mõtted lõimumiskava loojateni jõuaksid?

Neile, kes soovid panustada ning olla rohkem kursis uue lõimumiskava koostamisega, on mitu võimalust aktiivselt osaleda. Alustuseks soovitame liituda lõimujate infolistiga, mille kaudu hakkame edastama infot järgmiste  Lõimuv Eesti 2030 koostamisega seotud ürituste ja tegevuste kohta.

Samuti võib meile saata tagasiside veebivormi kaudu oma küsimused või ettepanekud, mis teemad, probleemid või väljakutsed vajavad  uues strateegiadokumendis kajastamist.

Julgustan kõigil huvitatutel kaasa mõtlema ja kaasa aitama ühiskonna loomisele, kus iga inimene olenemata oma emakeelest või rahvusest tunneks end turvaliselt, saaks ennast Eestis teostada ning seeläbi panustada nii Eesti majanduse arengusse kui ka üldise heaolu kasvu.

 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Tartu 2024. Foto: Kultuuriministeerium
12.11.2019|Kultuuriministeerium

Kõik kolm 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna on selgunud

Teisipäeval, 12. novembril selgus kolmas, seni veel otsustamisel olnud 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn. Vastavalt reeglitele tuleb see linn Austriast, kus võitjaks ostus väikelinn Bad Ischl. Lisaks on 2024. aastal Euroopa kultuuripealinnad Tartu ning Norra linn Bodø.

11.11.2019|Kultuuriministeerium

Konkurss Eesti Hoiuraamatukogu direktori ametikohale

Kultuuriministeerium kuulutab välja konkursi leidmaks Eesti Hoiuraamatukogule direktorit. Kandideerimisdokumentide esitamise tähtaeg on 26. november 2019.