Sa oled siin

Pühakodade programmist on toetatud kirikuid ligi 13 miljoni euroga

14. detsember 2018 - 17:08
riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ tulemused
riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ tulemused

Kultuuriministeeriumis toimus täna, 14. detsembril riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ juhtnõukogu kogunemine, kus võeti kokku lõppeva programmiperioodi tulemused. Programmi viimase viie aasta eelarve oli kokku 3,61 miljonit eurot ja toetust sai 118 pühakoda.

Eestis on 450 kuni 500 pühakoda, neist on kultuurimälestistena kaitse all pooled. Kultuuriministri kinnitatud riiklik programm “Pühakodade säilitamine ja areng“ kutsuti ellu 2003. aastal ning see on kestnud kahes etapis kokku 15 aastat. Programmi jooksul on pühakodadesse investeeritud ühtekokku ligi 13 miljonit eurot ning programm on hõlmanud valdavat osa Eesti kirikutest. Aastatel 2004 kuni 2013 eraldas riik pühakodade säilitamiseks kokku 9,23 miljonit eurot ja toetust sai ligi 200 kirikut. Aastatel 2014 kuni 2018 oli programmi eelarve kokku 3,61 miljonit eurot ja toetust sai 118 kirikut.

„Pühakojad on Eesti kultuuri lahutamatuks osaks olnud sajandeid,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar. „Lisaks vaimsele pärandile on pühakojad läbi aegade kujundanud meie ehitatud keskkonda – nad on olnud ja jäänud kultuurmaastiku olulisteks hooneteks, moodustades Eesti arhitektuuripärandi ühe väärtuslikuma osa. Seetõttu on oluline, et riik toetab pühakodade korras hoidmist ja nõustab nende korrastamisel. Ikka selleks, et pühakojad oleksid jätkuvalt huvilistele avatud,“ märkis Saar.

Pühakodade programm lõpeb küll senisel kujul, kuid toetused ja arendustegevused jätkuvad. 2019 aasta toetuste saajad selguvad juba jaanuaris. Senise programmi juhtnõukogu asemel on Muinsuskaitseametil plaanis kokku kutsuda pühakodade eksperdinõukogu, et kirikupärandiga seotud küsimused regulaarselt läbi arutada. Täiendavaid võimalusi kaitsealuseid hooneid toetada pakub järgmisel aastal jõustuv uuenev muinsuskaitseseadus. Selleks on riigieelarves planeeritud täiendavad 1,4 miljonit eurot aastas.

„Aastatepikkune süsteemne toetus on olnud edukas ja aktiivses kasutuses olevate pühakodade puhul on tänu programmile kultuuriväärtuste pikaajaline säilimine tagatud,“ ütles Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie. „Tihe koostöö kogudustega on andnud laia arusaama selle pärandiliigi valdajate muredest ja rõõmudest ning see on hea alus edaspidiseks tegevuseks kõikide mälestiste säilimise tagamisel,“ lisas Raie.

Programmist on toetatud pühakodade ja kirikuvara restaureerimist, ehitusprojektide koostamist, uuringute läbiviimist ning turvalisuse tagamist, sealhulgas piksekaitsete ning, valve- ja tulekaitsesignalisatsioonide paigaldamist. Tähelepanuväärsed on ka koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga algatatud kirikute digiarhiiv ja kirikute sisekliima uuringud koos TalTechiga. Ühtlasi on kaardistatud ja tutvustatud kirikutes peituvat kunstivara nagu kirikutekstiile, kirikuaedu, kirikukellasid, ikoone ja oreleid ning alustatud kahe raamatusarjaväljaandmist, need on „Eesti kirikud“ ja „Eesti kirikute sisustus“. Programmi toel on korraldatud koolitusi ja algatatud diskussioon kirikute jätkusuutlikust kasutusest.

 

Lisainfo:

Liina Jänes

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik

liina.janes@kul.ee

6 282 381

 

Sille Sombri

Muinsuskaitseameti pühakodade programmi koordinaator

sille.sombri@muinsuskaitseamet.ee

6403068

Veel uudiseid samal teemal

"Teneti" filmivõtted. Foto: Appocalypse
20.06.2019|Kultuuriministeerium

Tagasimaksefondi Film Estonia maht suurenes ühekordselt 5 miljoni euro võrra

Valitsus suurendas Kultuuriministeeriumi ettepanekul tagasimaksefondi Film Estonia mahtu ühekordselt ligi 5 miljoni euro ulatuses. Toetuskava suurendati seoses Eestis toimuvate Christopher Nolani filmi „Tenet“ võtetega, millel on märkimisväärne positiivne mõju Eesti majandusele ja filmindusele.

14.06.2019|Kultuuriministeerium

Digikultuuri teema-aastat hakkavad ühiselt vedama mitu suurt kultuuriasutust

Järgmine, 2020. aasta on kuulutatud digikultuuriaastaks. Aasta läbiviija leidmiseks tegi Kultuuriministeerium üleskutse haldusala asutustele ning ühise ideekavandiga vastasid Eesti Rahvusraamatukogu, Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusringhääling ja Eesti Filmi Instituut.