Sa oled siin

Palgalepe tõstab kultuuritöötaja palga alammäära 1150 euroni

2. jaanuar 2018 - 12:58
Ago Tuuling ja Indrek Saar
Ago Tuuling ja Indrek Saar

Kultuuriminister Indrek Saar ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) juhatuse esimees Ago Tuuling allkirjastasid täna, 2. jaanuaril kultuuritöötajate palgakokkuleppe 2018. aastaks. Selle kohaselt tõuseb kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär alanud aastast 1150 euroni kuus.

Kõrgharidusega või kõrgharidust nõudval ametikohal töötava kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär tõuseb esmakordselt üle tuhande euro piiri 1150 euroni. See tähendab 22 protsendilist miinimumpalga tõusu. Kultuuritöötajate palgapoliitikat suunab alusdokument „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“. Selles öeldu kohaselt peavad kõrgharidusega kultuuritöötajate sissetulekud täistööaja korral jõudma aastaks 2020 Eesti keskmise palga tasemeni. 

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul kinnitab jõuline palgatõus seda, et valitsus väärtustab Eesti kultuuritöötajaid. „Kolme aastaga oleme suutnud tõsta miinimumpalka 419 euro võrra, samas tempos jätkates saavutame kokkulepitud ajaks kultuuritöötajate miinimumpalga eesmärgi. Meie ühine huvi on järjepidevuse hoidmine ja spetsialistide juurdekasv ning jõuline palgakasv aitab seda tagada,“ rääkis Saar. 

7,5 protsenti suurendatakse ka nende kultuurivaldkonnas töötavate inimeste palgafondi, kes on tugipersonal või kõrgharidusega kultuuritöötajad, kelle sissetulekud ületavad brutotöötasu alammäära juba varem.

Kokkulepitud palgatõus puudutab riigieelarvest palka saavaid kultuuritöötajaid. Need on Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuuluvate riigiasutuste, avalik-õiguslike institutsioonide, sihtasutuste ning maakonnaraamatukogude riigilt palka saavad töötajad. Silmas peetakse kõrgharidusega, kõrgema kutsekvalifikatsiooniga või kõrgharidusnõudega võrdsustatud spetsiifiliste eriteadmistega kultuuritöötajaid.

TALO juhatuse esimees Ago Tuuling lisas, et riiklik palgalepe on oluline sõnum kogu kultuurivaldkonnale. „Kokkulepe puudutab küll vaid riigilt palka saavaid kultuuritöötajaid, kuid järjepidevuse hoidmise eest hoolitsevad kõik kultuuritöötajad. Seega võiksid kokku lepitavad tasustamispõhimõtted olla soovituslikud kõigile kultuurivaldkonnas tegutsevatele institutsioonidele sõltumata sellest, milline on nende alluvus või omandisuhe,“ märkis Tuuling.

Kultuuripoliitika alusdokument seab kultuuritöötajate töötasude eesmärgid aastaks 2020, see ajaline eesmärk ei puuduta treenerite töötasutoetusi. Kõrgema kategooria treenerite töötasustamisel liigutakse siiski samas tempos kultuuritöötajatega ning alanud aastal oli 5. ja kõrgema kategooria treenerite palgafondi tõus 35,2 protsenti, s.t isegi kõrgem kui kultuuritöötajate puhul.

Veel uudiseid samal teemal

Kertu Saks
18.09.2019|Kultuuriministeerium

Kertu Saks: pädevad sõltumatud eksperdid mõjutavad vahetult meie kultuuris toimuvat

Eesti Kultuurkapital ehk Kulka ootab 18. septembrist kuni 14. oktoobrini taas ettepanekuid selle kohta, kes võiksid kuuluda sihtkapitalide komisjonidesse. Kulka juhataja Kertu Saks kinnitab kõigi valdkondade esindajatele, et huvide konflikti suudetakse kindlasti vältida ning kandidaatide esitamine on väga vajalik.

Kohtumine Treski küünis augustis 2019
09.09.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuri- ning lõimumispoliitika uued strateegiadokumendid hakkavad kuju võtma

Kultuuriministeerium jätkab sügiskuudel kultuuri- ja ka lõimumispoliitika strateegia väljatöötamist. Aastani 2030 kehtivate dokumentide seni kogutud sisu üle peetakse paari kuu jooksul arutelusid kõigis maakondades, esimene arutelupäev on juba homme, 10. septembril Pärnus.