Sa oled siin

Palgalepe tõstab kultuuritöötaja palga alammäära 1150 euroni

2. jaanuar 2018 - 12:58
Ago Tuuling ja Indrek Saar
Ago Tuuling ja Indrek Saar

Kultuuriminister Indrek Saar ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) juhatuse esimees Ago Tuuling allkirjastasid täna, 2. jaanuaril kultuuritöötajate palgakokkuleppe 2018. aastaks. Selle kohaselt tõuseb kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär alanud aastast 1150 euroni kuus.

Kõrgharidusega või kõrgharidust nõudval ametikohal töötava kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär tõuseb esmakordselt üle tuhande euro piiri 1150 euroni. See tähendab 22 protsendilist miinimumpalga tõusu. Kultuuritöötajate palgapoliitikat suunab alusdokument „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“. Selles öeldu kohaselt peavad kõrgharidusega kultuuritöötajate sissetulekud täistööaja korral jõudma aastaks 2020 Eesti keskmise palga tasemeni. 

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul kinnitab jõuline palgatõus seda, et valitsus väärtustab Eesti kultuuritöötajaid. „Kolme aastaga oleme suutnud tõsta miinimumpalka 419 euro võrra, samas tempos jätkates saavutame kokkulepitud ajaks kultuuritöötajate miinimumpalga eesmärgi. Meie ühine huvi on järjepidevuse hoidmine ja spetsialistide juurdekasv ning jõuline palgakasv aitab seda tagada,“ rääkis Saar. 

7,5 protsenti suurendatakse ka nende kultuurivaldkonnas töötavate inimeste palgafondi, kes on tugipersonal või kõrgharidusega kultuuritöötajad, kelle sissetulekud ületavad brutotöötasu alammäära juba varem.

Kokkulepitud palgatõus puudutab riigieelarvest palka saavaid kultuuritöötajaid. Need on Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuuluvate riigiasutuste, avalik-õiguslike institutsioonide, sihtasutuste ning maakonnaraamatukogude riigilt palka saavad töötajad. Silmas peetakse kõrgharidusega, kõrgema kutsekvalifikatsiooniga või kõrgharidusnõudega võrdsustatud spetsiifiliste eriteadmistega kultuuritöötajaid.

TALO juhatuse esimees Ago Tuuling lisas, et riiklik palgalepe on oluline sõnum kogu kultuurivaldkonnale. „Kokkulepe puudutab küll vaid riigilt palka saavaid kultuuritöötajaid, kuid järjepidevuse hoidmise eest hoolitsevad kõik kultuuritöötajad. Seega võiksid kokku lepitavad tasustamispõhimõtted olla soovituslikud kõigile kultuurivaldkonnas tegutsevatele institutsioonidele sõltumata sellest, milline on nende alluvus või omandisuhe,“ märkis Tuuling.

Kultuuripoliitika alusdokument seab kultuuritöötajate töötasude eesmärgid aastaks 2020, see ajaline eesmärk ei puuduta treenerite töötasutoetusi. Kõrgema kategooria treenerite töötasustamisel liigutakse siiski samas tempos kultuuritöötajatega ning alanud aastal oli 5. ja kõrgema kategooria treenerite palgafondi tõus 35,2 protsenti, s.t isegi kõrgem kui kultuuritöötajate puhul.

Veel uudiseid samal teemal

Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus "Kohtumised". Foto: Berta Vosman (ERM)
12.09.2018|Kultuuriministeerium

Uuring: muuseumid ja raamatukogud on populaarsed, arendamist vajavad uued teenused

Kultuuriministeerium koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) ja uuringufirma Kantar Emoriga tutvustas täna, 12. septembril Eesti muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate värske uuringu tulemusi. Saadud tulemused aitavad kaasa poliitikakujundamisele ning edasistele tegevustele, mis võiksid veelgi suurendada Eesti muuseumide ja raamatukogude atraktiivsust ja külastatavust.

Valletta, Euroopa kultuuripealinn 2018. Foto: Jason Borg, Malta valitsus
30.08.2018|Kultuuriministeerium

Riik rahastab Euroopa kultuuripealinna 2024 kuni 10 miljoni euroga

Valitsus otsustas täna, 30. augustil, et tulevast Eesti kultuuripealinna rahastatakse kuni 10 miljoni euroga. Kultuuripealinna toetuse kohta esitab Kultuuriministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga taotluse tuleval kevadel, kui algab riigi eelarvestrateegia koostamine aastateks 2021 kuni 2024.