Sa oled siin

Palgalepe allkirjastatud: kultuuritöötaja palga alammäär tõuseb 942 euroni

21. detsember 2016 - 12:04
Indrek Saar ja Ago Tuuling
Indrek Saar ja Ago Tuuling

Kultuuriminister Indrek Saar ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) juhatuse esimees Ago Tuuling allkirjastasid täna, 21. detsembril ühiste kavatsuste kokkuleppe kultuuritöötajate palkade kohta. Selle kohaselt tõuseb kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär 2017. aastast 942 euroni kuus.

Kultuuritöötajate palgapoliitikat suunab alusdokument „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“. Selles öeldu kohaselt peavad kõrgharidusega kultuuritöötajate sissetulekud täistööaja korral jõudma aastaks 2020 Eesti keskmise palga tasemeni. 2017. aastal tõuseb kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumtöötasu alammäär 942 euroni kuus, mis tähendab juba teist aastat järel tõusu 13,5%.

Kultuuriminister Indrek Saar meenutas, et veel aasta eest oli kultuuritöötaja alamapalk 731 eurot. Seega mahajäämus Eesti keskmisest oli üle 300 euro ja see vahe oleks ilma olulise muutuseta suurenenud. Täna sõlmitud kokkuleppe tulemusena on kultuuritöötaja palga alammäär järgmisest aastast 942 eurot. „Töötasu alamäära sama jõulise tõstmisega oleme aastaks 2020 prognoositava keskmise palga kinni püüdnud. Lisaks sellele on uues koalitsioonileppes ette nähtud ka täiendav raha, mis annab võimaluse tagada palgatõus ka nendele riigilt palka saavatele kõrgharidusega kultuuritöötajatele, kelle palk on juba praegu alammäärast kõrgem,“ rääkis Saar.

TALO juhatuse esimees Ago Tuuling lisas, et kuigi läbirääkimised olid pingelised ning ootus kultuurivaldkonnas on väga suur, võib kokku lepituga rahule jääda. „Kultuurivaldkonna ühine huvi on  järjepidevuse ja spetsialistide juurdekasv. Vääriline töötasu on üks vahend selle tagamiseks. Praeguse töötasu alammäära tõusu juures võime loota, et kultuuripoliitiline eesmärk aastaks 2020 ka täidetakse. Edaspidi on oluline, et palgakokkuleppe põhimõtted peaksid silmas ka kõiki neid kultuuritöötajaid, keda praegune kokkulepe haldusalluvuse tõttu otseselt ei puuduta,“ ütles Tuuling.

Palgafondi tõus puudutab riigieelarvest palka saavaid kultuuritöötajaid. Need on riigiasutuste, avalik-õiguslike institutsioonide, sihtasutuste ning maakonnaraamatukogude riigilt palka saavad töötajad. Silmas peetakse kõrgharidusega, kõrgema kutsekvalifikatsiooniga või kõrgharidusnõudega võrdsustatud spetsiifiliste eriteadmistega kultuuritöötajaid.

Kokku lepitavad tasustamispõhimõtted on aga soovituslikud kõigile kultuurivaldkonnas tegutsevatele institutsioonidele, sõltumata nende alluvusest või omandisuhtest.

Vaata kultuuriministri videoesitlust palgapoliitika kohta Kultuuriministeeriumi Facebooki lehel. Uudisega on kaasa palgaleppe tekst.

 

Veel uudiseid samal teemal

Kertu Saks
18.09.2019|Kultuuriministeerium

Kertu Saks: pädevad sõltumatud eksperdid mõjutavad vahetult meie kultuuris toimuvat

Eesti Kultuurkapital ehk Kulka ootab 18. septembrist kuni 14. oktoobrini taas ettepanekuid selle kohta, kes võiksid kuuluda sihtkapitalide komisjonidesse. Kulka juhataja Kertu Saks kinnitab kõigi valdkondade esindajatele, et huvide konflikti suudetakse kindlasti vältida ning kandidaatide esitamine on väga vajalik.

Kohtumine Treski küünis augustis 2019
09.09.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuri- ning lõimumispoliitika uued strateegiadokumendid hakkavad kuju võtma

Kultuuriministeerium jätkab sügiskuudel kultuuri- ja ka lõimumispoliitika strateegia väljatöötamist. Aastani 2030 kehtivate dokumentide seni kogutud sisu üle peetakse paari kuu jooksul arutelusid kõigis maakondades, esimene arutelupäev on juba homme, 10. septembril Pärnus.