Sa oled siin

Õiglane maksustamine peab aitama tagada eestikeelse ja -meelse mõtteruumi püsimist

27. märts 2020 - 9:55
www.pexels.com
www.pexels.com

Eestikeelne kirjandus ja ajakirjandus, lugemine üldse on keele ja kultuuri püsimajäämise alustala. E- ja audioväljaannete ning ajakirjanduse käibemaksumäära alandamine seaks väljaanded nii Eesti kui ka laiemalt maailma turul võrdsemasse olukorda.

Kultuuriministeerium soovib e-väljaannete käibemaksumäära alandamist. Miks? Eestit peetakse e-riigiks, kuid digitaalseid väljaandeid, nagu e-raamat, e-ajakiri, e-ajaleht ja audioraamat, maksustatakse üldise ehk 20-protsendilise käibemaksumääraga. See on kõrgem kui paberväljaannetel, sest paberil ilmuvaid raamatuid ja perioodikat maksustatakse 9-protsendilise käibemaksumääraga.

Tiraažid tervikuna vähenevad ning seeläbi kannatab väljaannete kättesaadavus. Alternatiivsetes vormingutes väljaanded, näiteks e-vormis ilmumise puhul, on aga kõrgema hinnaga. See kõik süvendab Eestis sotsiaalset ebavõrdsust ja vähendab informatsiooni kättesaadavust.

Euroopa Liidus jõustus e-väljaannetele alandatud käibemaksumäära kehtestamise võimalus juba tunamullu. Euroopa Kirjastuste Föderatsiooni andmetel on e-raamatute käibemaksumäära alandatud 12 Euroopa Liidu riigis ja Norras. Viimases on see viidud lausa nullini. Euroopa Liidu maades on e-raamatute maksumäär mõnest protsendist kümmekonna protsendini.

Eesti Kirjastuste Liidu tegevjuht Kaidi Urmet, miks on tähtis, et e-raamatute praegune 20-protsendiline maksumäär langeks ka Eestis?

„Eestis ilmub ju aastas palju raamatuid, seda näeb igaüks raamatupoodides käies. 2018. aastal registreeris ISBN Agentuur ligikaudu 3800 nimetust, neist esmatrükke oli ligikaudu 3500. See on aukartustäratav hulk.

Samas teeb muret, et raamatute tiraažid vähenevad. Raamatud ei ole esmatarbekaup ja need konkureerivad kõigi teiste vaba aja veetmise viiside ja vormidega. Ometi sõltuvad meie teadmised, oskused, võib öelda, et kogu meie kultuuri säilimine lugemusest. Seepärast vajab kirjandus- ja kirjastamisvaldkond erilist tähelepanu ja toetust, et raamatud jõuaksid võimalikult laia lugejaskonnani sõltumata sellest, kas tegemist on väärt ilukirjanduse või lasteraamatuga.

Lugemine on süvenemist ja keskendumist nõudev tegevus. Seepärast ei ole see ehk kõige atraktiivsem tegevus, kuid tehnoloogia arenguga on raamatute väljaandmisviisid laienenud. Kuigi suurele osale meist meeldib endiselt raamatut füüsiliselt käes hoida, tunda selle lõhna ja mõnuga lehekülgi keerata, on siiski aasta-aastalt kasvanud raamatute e-kujul väljaandmine. Näeme juba praegu, kuidas noorem põlvkond on nutiusku. Selleks, et meie lugejate arv ei väheneks ja eestikeelne kirjandus jõuaks võimalikult lihtsalt ja kiirelt eriti just noorema põlvkonnani, peame arvestama nende huvide ja käitumistega ja selle järgi ka oma tegevust kujundama.“

Ajakirjandus ei ole muidugi kirjandus, kuid ajakirjandus analüüsib ühiskonnas toimuvat, loob tähenduste ahelaid, arendab rahvusmõtet. Professionaalne ajakirjanik kiidab ja kritiseerib, ajab taga tõde lugeja ning ühiskonna heaks. Kõiki ühiskonnagruppe haarava dialoogita oleks raske rääkida demokraatia toimimisest.

Tartu Ülikooli meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuringu juht, ajakirjandussotsioloogia dotsent Ragne Kõuts-Klemm, millega on põhjendatav maksusoodustus siin – see, mida on kriitiliselt nimetatud ka „meediamajade järeleaitamiseks“?

„Eestikeelse paberajalehe lugejaskond on üha väiksem. Selle hulgas on valdavalt vanemad ning kõrgema haridusega inimesed. Nende hoidmisega eestikeelses inforuumis ei tule näha eraldi vaeva, sest vanemas eas on meediakasutuse harjumused välja kujunenud ning neid hõlpsasti ei muudeta.

Küll aga on kriitilise tähtsusega nooremate põlvkondade toomine eestikeelsesse inforuumi ja selles hoidmine. Praegu on digiväljaannete lugejate osakaalud väikesed – ning erakordselt väikesed on need nooremate Eesti elanike hulgas. Emori meediapäeva andmetel loeb 15-19-aastastest noortest trükiväljaandeid vaid 15% ning veebiportaale ja digilehti vaid 40% vanuserühmast. Viimases arvus kajastub eelkõige tasuta kättesaadav osa veebiuudistest, pealkirjad ja juhtlõigud. Digiväljaannete osakaal on loetava hulgas kaduvväike.

Eestikeelne digitaalne sisu on noorte jaoks võrreldes globaalselt kättesaadava ingliskeelse sisuga kallis ja väheatraktiivne. Noorte ootustele vastava sisu pakkumine eesti keeles on aga võtmetähtsusega nende eestikeelses inforuumis hoidmiseks – praegu jälgivad nad suurel määral pigem ingliskeelset globaalset meediat.“

Kas ühtlane maksualandus 9 protsendini on see võlutrikk, mis võimestab meediaettevõtteid pakkuma kvaliteetset sisu? Sellist, mis tagaks eestikeelse ja -meelse mõtteruumi püsimise?

„Atraktiivne päevakajaline digiajakirjandus eeldab meediaettevõtetelt võimekust investeerida innovatsiooni ja kvaliteeti. Sellise väljaande tegemine nõuab multimeedia võimaluste kasutamist, nii kirjasõna, audio kui ka video loomist. Praegu loovad erameediaettevõtted digiväljaandeid ettevõtete sisemiste ressursside arvelt ja see on kahjumlik missiooniprojekt. Nad ei jõua enne kümmet aastat olukorda, kus kvaliteetse eestikeelse digitaalse sisu tegemine hakkab ennast ära tasuma. Enne võivad väiksemad meediaettevõtted turult kaduda ning pikemas perspektiivis kannatab suuremate digisisu pakkumise kvaliteet. Eestikeelne ajakirjandus ei ole selliselt jätkusuutlik.

Mahuka meediapoliitika olukorra ja arengusuundade uuringu (2019) tulemusena pakume välja, et digiväljaannete maksumäära langetamine on minimaalne, mida saab riik teha eestikeelse digiajakirjanduse jätkusuutlikkuse toetamiseks. Arvame, et lisaks oleks vaja eriprogramme kohaliku kommertsajakirjanduse innovatsiooni toetamiseks, sõltumatu uuriva ajakirjanduse projektide fondide loomist ning eraldi tähelepanu eestikeelsete lasteuudiste tootmiseks pikema aja jooksul.

Eestikeelne ajakirjandus on keele ja kultuuri uuenemise katalüsaator, digiväljaanded võimaldavad eestikeelset arutelu oluliste ühiselu teemade üle hoida avalikkuse tähelepanu all. Nooremaid põlvkondi on võimalik eestikeelses inforuumis hoida ning selle tegemiseks on viimane aeg. Noorte nõuded info kvaliteedile ja sisu atraktiivsusele on kõrged ning sellise sisu pakkumiseks digitaalses vormis vajavad ajakirjandusettevõtted ärimudelite muutumise ajaks riigi tuge.“

Maksulangetust e-väljaannete kontekstis arutab valitsus. Seisame valiku ees, kas astume olulise sammu edasi või osutub ühiskondlike arutelude tõkkeks digilõhe, mis ei seo ühiskonna eri gruppe enam ühtsesse teadmiste ruumi. Digikultuuriaastal, ja miks mitte ka praeguses koroonaviiruse tõttu välja kuulutatud eriolukorras, on paslik selle üle tõsiselt mõelda.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

21.05.2020|Kultuuriministeerium

Valitsus täpsustas eriolukorrajärgseid leevendusi

Valitsus täpsustas neljapäeval, 21. mai 2020 toimunud istungil eriolukorrajärgseid leevendusi. Uued leevendused puudutavad otseselt kultuurivaldkonda – nii kinosid, teatreid, kontsertorganisatsioone kui ka näiteks muuseume.

Tehvandi staadion. Foto: Kultuuriministeerium
18.05.2020|Kultuuriministeerium

Eriolukord on lõppenud, piiranguid leevendatakse samm-sammult

Valitsuse 16. mai otsuse kohaselt lõppes pühapäeva, 17. mai keskööl eriolukord Eestis. Eriolukorra ajal kehtestatud piirangud leevenevad samm-sammult. Kehtima jääb kõige olulisem liikumispiirang ehk 2+2 reegel. Tutvu kitsendustega kultuuri- ja spordivaldkonnas.