Sa oled siin

Norra, Island ja Liechtenstein toetavad Eesti mõisakoolide jätkusuutlikkust

21. juuni 2014 - 23:49
21.06.2014
 
Kultuuriminister Urve Tiidus kinnitas Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismi 2009-2014 mõisakoolide programmi komisjoni ettepanekul ligi 370 000 euro ulatuses toetuseid kaheksale Eesti mõisakoolile.
 
Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna projektijuhi Riin Alatalu sõnul annavad toetust saanud projektid hea läbilõike, kui rikas ja mitmepalgeline on Eesti mõisakoolide pärand. „Kiltsi mõisakooli toetus kuulub Kiltsist pärit maadeavastaja Adam Johann von Krusensterni ja Eesti kartograafia ajaloo eksponeerimisele. Suure-Kõpu tutvustab Eesti kontekstis ainulaadseid Pompei-stiilis maalinguid ja Itaalia kultuuri mõju Eestis. Puurmani mõisas keskendutakse aga Vabadussõja kangelase Julius Kuperjanovi pärandile. Pürksi, Tõstamaa ja Ruila mõisates on oluline rõhk nii kohalikele kui ka turistidele suunatud teenuste väljatöötamisel. Kohaliku kogukonna kaasamine, aga ka uute õppemeetodite ja õpikeskkonna edendamine on kavas Tammistu ja Vodja mõisakoolides,“ loetles Alatalu iga toetust saanud ettevõtmise eripärasid.
 
Euroopa Majanduspiirkonna doonorriikide Norra, Islandi ja Liechtensteini programmi „Mõisakoolid – säilitamine läbi kasutamise“ arendusprojektide meede on suunatud elu edendamisele mõisakoolide ümber. 
 
Sama programmi esimene taotlusvoor toetas nelja mõisakooli restaureerimist enam kui 3 miljoni euroga. Teisest ja kolmandast voorust sai taotleda 20 000 – 60 000 euro suuruseid toetusi projektidele, mis aitavad kaasa kogukondade jätkusuutlikkusele. Nende projektide puhul on oluline pakkuda uusi teenuseid, luua uusi töökohti ning tugevdada seeläbi nii konkreetse koha kui ka mõisakoolide kui nähtuse identiteeti. Teisest taotlusvoorust said toetust Palupera, Olustvere, Hiiu-Suuremõisa, Rogosi, Koigi ja Pikavere mõisakoolid kogusummas 302 150,90 eurot. Kolmandasse vooru tuli 14 taotlust, millest rahuldati eelpoolnimetatud kaheksa projekti, kogusummas 367 849,11 eurot.
 

Veel uudiseid samal teemal

Hasartmängumaksu Nõukogu
22.10.2018|Kultuuriministeerium

Kultuuri ja spordi rahastamine muutub mugavamaks ja selgemaks

Riigikogu kiitis eelmisel nädalal heaks hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompus selgitab, et kultuurile ja spordile mõeldud raha ära ei kao, spordis summad hoopis suurenevad.

Aasta kodanik 2017 Rasmus Rask
22.10.2018|Kultuuriministeerium

Aasta kodaniku kandidaatide esitamine on avatud 4. novembrini

Kultuuriministeerium ootab kuni pühapäevani, 4. novembrini aasta kodaniku aunimetuse kandidaate. Aasta kodanik 2018 konkursi moto on „Ühine riik liidab“, mis lähtub Eesti Vabariigi saja aasta juubelist ja Euroopa kultuuripärandiaastast.