Sa oled siin

Muinsuskaitseseadus uueneb

31. jaanuar 2018 - 7:00
Liina Jänes. Foto: Virge Viertek
Liina Jänes. Foto: Virge Viertek

Uuendatud muinsuskaitseseaduse eelnõu läks veebruari alguses avalikuks tutvumiseks ja kommenteerimiseks üles eelnõude infosüsteemi EIS. Muudatustest räägib Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes.

Muinsuskaitseseaduse eelnõu väljatöötamist alustasime juba 2013. aasta lõpus. Kaardistasime probleeme ja kaasasime huvigruppe. Eelnõu esimene versioon sai valmis ja käis kooskõlastusringil 2015. aasta kevadel. Tookord  jäi see ootama valitsuse rahastamisotsust.

2017. aasta kevadel toimunud riigieelarve strateegia läbirääkimistel  eraldas valitsus muudatuste käivitamiseks alates 2019. aastast 1,4 miljonit eurot aastas. See on otseselt suunatud toetuseks omanikele, kes soovivad pärandit korrastada. Rahastus on ette nähtud just nende kulude osaliseks hüvitamiseks, mille võrra mälestisega seotud tööd on n-ö tavatöödest kallimad, räägime siinkohal uuringute ja muinsuskaitselise järelevalve tellimise rahastamisest.

Toonane otsus ei katnud seda osa rahast, mis on vajalik avalike teenuste arendamiseks. Nende muudatuste tegemiseks sai Kultuuriministeerium eelarve koos 2017. aasta sügisel kinnitatud üldise kultuuritöötajate palgatõusuga. Lisarahastuse arvelt suureneb Muinsuskaitseameti koosseis ja kasvab võimekus.

Milleks meile muinsuskaitse ja miks seadust muuta?

Kultuuriväärtuste kaitse on riigi põhiseaduslik ülesanne. Korrastatud ja hoitud kultuuriväärtused loovad paremat elukeskkonda ja aitavad kaasa üldisele elukvaliteedi tõusule. Muinsuskaitseseaduse koostamise eesmärk on tagada paremini kultuuriväärtusega asjade säilimine.

Kultuuripärand on Eesti ajaloo oluline osa ja identiteediallikas nii üksikisikule kui ka riigile tervikuna. Üks peamisi kitsaskohti ongi see, et mälestise omaniku ja riigi kohustused kultuuriväärtuste säilimise tagamisel ei ole tasakaalus. Selline olukord loob omanikes ebaõiglustunnet ja seab ohtu ka pärandi säilimise. Eelnõu annab võimaluse suuremaks paindlikkuseks ja loob lisaks kompensatsioonisüsteemi.

Muinsuskaitsealuste objektide omanikke, keda planeeritavad muudatused mõjutavad (nii juriidilisi kui ka füüsilisi isikuid) on meil Eestis umbes 135 000. Lisaks omanikele mõjutab muudatus valdkonna ettevõtjaid ja tegevusloaga spetsialiste, riigiasutustest Muinsuskaitseametit ja muuseume.

Mis muutub?

Riik soovib tulla appi mälestiste omanikele ja toetada nende tegevust muinsuskaitsealuste objektide säilitamisel ja korrastamisel nii raha kui ka nõustamisega. Muudatuste tulemusena kasvab Muinsuskaitseameti nõustav ja omanikke kaasav roll.

Muinsuskaitseseaduse eelnõu näeb ette  järgmiseid suuremaid muudatusi:

  • riik kompenseerib mälestise omanikule osaliselt selle osa töödest, mis on erinev n-ö tavatöödest, need on uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve;
  • muinsuskaitse eritingimusi annab uuringute põhjal edaspidi Muinsuskaitseamet;
  • suureneb ennetustöö osa ja Muinsuskaitseameti roll omaniku nõustajana;
  • mälestistega seotud tööde tegemise nõuded ja menetlemise kord saavad juurde paindlikkust;
  • arheoloogiliste leidudega seonduva reguleerime senisest rangemalt, et tõkestada rüüstamisi ja kultuuriväärtuste illegaalset kaubandust;
  • Muinsuskaitseamet hakkab koordineerima nii muinsuskaitse kui muuseumide valdkonna arendamist.

Kuidas edasi

Muinsuskaitseseaduse muudatuste eelnõu on kuni 23. veebruarini tutvumiseks ja kommenteerimiseks kättesaadav eelnõude infosüsteemis EIS.  Seadusemuudatused kooskõlastab valitsus ja kinnitab Riigikogu. Uuendatud muinsuskaitseseaduse soovime jõustada 1. jaanuaril 2019.

Vaata ka Muinsuskaitseameti direktor Siim Raie ülesastumist aasta alguses toimunud Kultuuriministeeriumi miniseminaril.

Veel uudiseid samal teemal

Riigipreemiate laureaadid 2017. Foto: Riigikantselei
16.01.2019|Kultuuriministeerium

Riiklikele spordipreemiatele esitati 41 kandidaati

Kultuuriministeeriumisse laekusid tähtajaks, 10. jaanuariks 2019 ettepanekud riiklike spordi elutöö- ja aastapreemiate määramiseks. Kahele elutööpreemiale esitati 19 ning kuuele aastapreemiale 22 kandidaati.

Riigipreemiate laureaadid 2018. Foto: Riigikantselei
16.01.2019|Kultuuriministeerium

Riiklikele kultuuripreemiatele esitati 89 kandidaati

Riigi kultuuripreemiate komisjonile esitati tähtajaks ehk 10. jaanuariks 2019 ühetekokku 89 ettepanekut loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimiseks. Neist 38 olid esitatud preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Möödunud aasta silmapaistva loomingu eest laekus 51 esildist loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimise kohta.