Sa oled siin

Muinsuskaitse alla võeti kaks jaamahoonet

20. september 2017 - 16:17
Valga raudteejaam Foto: Wikipedia
Valga raudteejaam Foto: Wikipedia

Kultuuriminister Indrek Saar kuulutas kultuurimälestiseks kaks Eesti ajaloolist vaksalihoonet, Narva ja Valga raudteejaama peahooned. Tegu on arhitektuurselt väga väärtuslike ja esinduslike stalinistlikus arhitektuuristiilis jaamahoonetega.

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänese sõnul on tähtis, et riiklike kultuurimälestiste hulgas oleks tasakaalustatult esindatud ka olulisemad näiteid Eesti uuemast ehk 20. sajandi arhitektuurist. „Eriti 20. sajandi teine pool ehk sõjajärgne arhitektuur on mälestiste hulgas vähe esindatud. Võib küll tunduda, et meie ümber on küll palju nõukogude perioodi hooneid, aga selle ajastu arhitektuuri paremikku on väga vähe säilinud,“ ütles Jänes.

Nii Valga raudteejaama (ehitatud 1949) kui ka Narva raudteejaama (ehitatud 1953) peahoone peegeldavad Narva ja Valga kui oluliste raudteelinnade ajalugu. Mõlemad jaamahooned on säilinud suures osas autentsena, algse mahu ja dekoorirohke välisilmega. Valga raudteejaamal on valdavalt säilinud ka algne interjöör. 

Valga ja Narva raudteejaamade peahoonete mälestiseks tunnistamise ettepanek tuli pärast uurimisprojekti, kui Kultuuriministeeriumi tellimusel viidi aastatel 2007 kuni 2012 läbi üle-eestiline uuema arhitektuuripärandi inventeerimine. 20. sajandi arhitektuuri uuring hõlmas kogu Eestit ning perioodi 1870 kuni 1991. Kaardistatud objektide seast valis ekspertidest koosnev nõukogu välja 130 kõige väärtuslikumat ja 20. sajandi ehituspärandit kõige paremini iseloomustavat objekti, mida uuriti lähemalt. Neist omakorda 114 kohta tehti ettepanek need mälestiseks tunnistada.

Nii Narva kui ka Valga vaksalihooned on endiselt raudteejaamadena kasutuses, mis tagab nende kõige parema säilimise. Seniajani on Eestis kultuurimälestiseks tunnistatud 32 raudteejaama peahoonet.

Lisainfo:

Liina Jänes
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik
tel: 6282381
liina.janes@kul.ee

Veel uudiseid samal teemal

Kohtumine Treski küünis augustis 2019
09.09.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuri- ning lõimumispoliitika uued strateegiadokumendid hakkavad kuju võtma

Kultuuriministeerium jätkab sügiskuudel kultuuri- ja ka lõimumispoliitika strateegia väljatöötamist. Aastani 2030 kehtivate dokumentide seni kogutud sisu üle peetakse paari kuu jooksul arutelusid kõigis maakondades, esimene arutelupäev on juba homme, 10. septembril Pärnus.

Foto: tartu2024.ee
28.08.2019|Riigikantselei

Euroopa kultuuripealinnaks 2024 valiti Tartu

Rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon otsustas täna, 28. augustil Tallinnas, et Euroopa 2024. aasta Eestist valitud kultuuripealinnaks saab Tartu. Lisaks Eestile saab kultuuripealinna tiitlit kanda ka üks Austria linn ning üks linn Euroopast, mis ei kuulu Euroopa Liitu.