Sa oled siin

Mida toob uus muinsuskaitseseadus omanikule?

28. mai 2019 - 11:00

Paindlikum lubade ja kooskõlastuste andmine ning rohkem hüvitisi ja toetusi, mis tagavad parema tasakaalu omaniku ja riigi õiguste-kohustuste vahel – need on peamised teemad, mis iseloomustavad uut muinsuskaitseseadust mälestiseomaniku vaatepunktist. Mis uue seadusega omaniku jaoks täpsemalt muutus, kirjutab Kultuuriministeeriumi infokirjas Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

Uue muinsuskaitseseaduse lähtepunktiks oli 2014. aastal mälestise omanike seas läbi viidud uuring. Selle tulemustest lähtuvalt seati seaduse koostamisel eesmärgiks suurem paindlikkus lubade ja kooskõlastuste andmisel ning omaniku ja riigi õiguste-kohustuste parem tasakaal. Head eesmärgid mõlemad, aga kuidas täpselt uus seadus neid eesmärke täidab?

Ilmselt nõustuvad kõik, et hea tulemuse tagab korralik eeltöö. Uus seadus lähtubki põhimõttest, et enne mälestisel tööde alustamist peaks olema eelnevalt hoolikalt läbi kaalutud kõik võimalused ja kitsendused, mis võivad ette tulla. Et see oleks senisest lihtsam, annab nüüd muinsuskaitseamet eritingimusi omaniku taotluse peale tasuta. Seni tuli need tellida omanikul endal. Eritingimustele eelnevalt, aga vajadusel ka projekteerimise või tööde tegemise ajal, saab amet tarviliku info väljaselgitamiseks määrata uuringuid.

Paindlikkust lisab seegi, et tööde tegemiseks mälestisel on sõltuvalt tööde ulatusest ja keerukusest uue seaduse kohaselt võimalik läheneda vastavalt vajadustele. Seaduses defineeritud hooldus- ja remonditööd saab ka uue korra kohaselt teha mälestisel lubade ja kooskõlastusteta. Kui aga juba on tegemist tavapärasest hooldusest erinevate töödega, siis nüüd on ehitismälestisel võimalik teatud töid teha tegevuskava alusel ehk ehitusprojekti koostamata. Lihtsustatult öeldes saab tegevuskava alusel teha kõiki neid töid, mille jaoks tegevuskava ning hilisema aruandluse on võimeline koostama tööde teostaja ise. Nii näiteks on tegevuskava alusel võimalik katusekatte vahetus, ahjude vahetus ja korstnate restaureerimine aga ka lihtsamad tööd, mis käivad ilme muutmise alla. Oluline on siiski tähele panna, et ka nendeks töödeks tuleb taotleda muinsuskaitseametilt luba.

Tähelepanelikud on märganud, et tegevuslubadest uues seaduses enam juttu pole. Nüüdsest annab amet välja pädevustunnistusi. Muudatus ei ole juhuslik, pädevustunnistuse termin väljendab selgemalt ootusi muinsuskaitse valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele ja isikutele. Mälestisel peaksid töid tegema vaid restaureerimisala asjatundjad.

Lisaks menetluste lihtsustamisele tasakaalustab uus seadus omanike ja riigi vahelisi kohustusi ka rahalises mõttes. Nagu eelpool mainitud, annab muinsuskaitse eritingimused uue seaduse kohaselt amet. Juhul, kui nende koostamiseks on vajalik eelnevalt teha uuringuid, siis need on hüvitatavad kuni poole ning maksimaalselt 1500 euro ulatuses ühe määratud uuringu kohta. Lisaks hüvitatakse samal määral ka kulud muinsuskaitselisele järelevalvele, kui see on määratud. Selleks on Muinsuskaitseameti eelarvesse planeeritud lisavahendeid 1,4 miljonit eurot aastas.

Olemasolevatele toetustele lisandub uue seadusega võimalus kasutada omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste säilitamiseks erastamisest laekuvat raha. Veel sel aastal avame ca miljoni euro suuruse taotlusvooru tagastatud mälestiste omanikele.

Vähetähtis pole seegi, et koos uue seadusega on olulise muutuse läbi teinud Muinsuskaitseameti töö- ja organisatsiooniline korraldus, eesmärgiga olla senisest rohkem omaniku ja valdaja nõustajaks. Seniste inspektorite asemel on ametil nüüd igas maakonnas nõunikud, kelle esmane ülesanne on mälestise omanikke mälestiste säilitamisel toetada ja nõustada. See ei tähenda, et kadunud oleks ameti roll või nõudlikkus tegeleda järelevalvega. Uues seaduses on sarnaselt varasemaga selgelt välja toodud omaniku kohustus tagada mälestise säilimine ning säilitamiskohustuse täitmatajätmist käsitletakse mälestise rikkumisena. Seega on Muinsuskaitseameti roll olla võimalikult omaniku lähedal ja toetav, kuid vajadusel seista hooletusse jäetud mälestiste säilimise eest.

Nõustamise ja nõudlikkuse abil on Eesti kultuuripärand väärtustatud ja hoitud.

Lähemalt saab uue muinsuskaitseseaduse kohta lugeda Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uus-muinsuskaitseseadus

 

 

Veel uudiseid samal teemal

25.06.2019|Kultuuriministeerium

Maakondades tulevad laulu- ja tantsupeo ühisvaatamised

Peagi on käes sellesuvine suursündmus, laulu- ja tantsupidu „Minu arm“. Juubeli vääriliselt jõuab pidu tänavu esmakordselt otsepildis suurte ekraanide vahendusel maakondadesse kohapeale. Tasuta rahvapidudest kirjutab Kultuuriministeeriumi juunikuises infokirjas lähemalt Kaja Mõts Rahvakultuuri Keskusest.

25.06.2019|Kultuuriministeerium

Teel tulevikuraamatukogu poole

Kultuuriministeeriumis on käsil rahvaraamatukogu seaduse uuendamine, et seadusruum käiks ajaga kaasas ja oleks raamatukogude arenguplaanidele toeks. Milline on praegune seis ja millised on plaanid tulevikuks, kirjeldab Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm ministeeriumi juunikuises infokirjas.