Sa oled siin

Merilin Piipuu: kultuur on meie kõigi asi

31. jaanuar 2019 - 11:03
Merilin Piipuu. Foto: Raul Mee
Merilin Piipuu. Foto: Raul Mee

Jaanuaris asus Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsleri ametisse Merilin Piipuu. Vestlesime uue kultuuriväärtuste valdkonna juhiga kultuuripärandi hoidmise, digiühiskonna, noorte kaasamise ning tegevusprioriteetide teemadel.

Oled omandanud hariduse sotsioloogia, politoloogia ja etnoloogia alal. Kõikide nende distsipliinide keskmes on inimene. Kas ja kuidas oleme Sinu hinnangul ühiskonnana muutunud suhtumises oma kultuuri hoidmisse kui identiteedi kandjasse?

Ma usun, et kultuur on elu kese ja siin ei pea ma silmas mitte ainult teatrit ja tantsupidu, vaid meie igapäevaseid tegemisi ja mustreid. Meie elu on suur tähenduste süsteem ja võib väita, et elu viib sama palju edasi homo symbolicus kui homo sapiens. Ka Eestis on viimastel aastatel ühe enam rõhku pööratud kultuurile kui ressursile. Kultuur paneb aluse inimsuhetele, meie praktikatele, viisidele, kuidas me midagi loome, teeme, hoiame ja kogeme. Kultuuri tundmine ja sellega arvestamine aitab luua uut väärtust ja paneb aluse ka majanduse arengule. Täna märgatakse, et kultuur on kõikjal, mitte ainult lavalaudadel ja kunstisaalis. Ja seda kultuuri osatakse ka paremini hoida, sest kes oleme meie, kui meil pole kultuuri.

Mis on Sinu hinnangul peamised väljakutsed ja kuidas leida hea tasakaal kultuuri hoidmise ja säilitamise ning ajaga kaasas käimise vahel tänapäeva digiühiskonnas?

Digiühiskond annab palju võimalusi kättesaadavuse ja osalusvõimaluste suurendamiseks, samas võib see viia killustumiseni ja konfliktideni. Piltlikult öeldes on meil võimalus elada omas “mullis” ja naabrile „tere“ mitte öelda. Küsimus on, kuidas leida tasakaal. Innovatsioon ja digiteerimine ei saa olla omaette eesmärk. Samas ei tohi uuendusi karta, sest just uute ja senisest erinevate elementide tutvustamine hoiab kultuuri elus. Meie kultuurilised identiteedid kuuluvad nii minevikku kui ka tulevikku ja peegeldavad nii erinevusi kui ka sarnasusi.    

Kuidas kõige paremini kõnetada noori ja äratada huvi kultuuriteemade ja pärandi vastu?

Ma usun, et selleks ei pea tegema midagi erilist või hirmus noortepärast. Noor kasvab kultuuris ja kultuuriga. Kui midagi tehakse südamega, siis see ei jäta ka noori külmaks. Kui noor näeb, et rahvatantsus käivad klassikaaslased naudivad seda, ning nende silmad säravad, siis tahab tema ka seda teha. Kui ta näeb, et tema vanemad või õpetajad hoiavad ja väärtustavad pärandit, siis ta õpib seda samuti hindama. Nagu öeldakse – lapsed on ühiskonna ja pere peegel. Kui pärandi hoidmine on meie ühiskonnas “popp”, teevad seda ka noored.

Oled tuntud tegusa ja ideederikka meeskonnajuhina. Mis on Sinu visioon ja valdkonna rõhukohad-prioriteedid, millest lähtud oma tegemistes vastses ametis?

Nagu ka varem olen viidanud, usun, et Eesti vajab mõtteviisi, mis rõhutab igaühe võimalust ja vastutust kultuuri hoidmisel. Kultuur ei ole ainult riigi asi, kultuur on meie kõigi asi. Nii nagu riik ei tähenda ainult riigiasutusi, vaid igat kodanikku. Kultuuri elujõulisuse tagamiseks on väikese rahva jaoks äärmiselt oluline koostöö, seda nii kohaliku omavalitsuse, riigi ja kogukonna, kui ka erasektori ja indiviidi kontekstis. Igaühel on oma roll ja vastutus, olgu selleks siis rahaline toetus, aja pühendamine või oskuste ja teadmiste jagamine.

 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Foto: Kultuuriministeerium
22.10.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium suurendab erateatrite rahastamist

Kultuuriministeerium otsustas kolmapäeval, 22. oktoobril, et Sakala 3 teatrimaja ideekonkurss lõpetatakse. Riik aga rahastab konkursi käigus sündinud ideede elluviimist ning etenduskunstide valdkonnas tervikuna toetatakse loomingulist mitmekesisust.

Eduard Wiiralt "Mon Paris". Foto: muis.ee
21.10.2019|Kultuuriministeerium

Algas konkurss Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile

Kultuuriministeerium kuulutas esmaspäeval, 21. oktoobril välja kunstiüliõpilaste konkursi Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile. Stipendiumi makstakse Wiiralti loomingu kasutamisest laekunud autoritasudest ja sellega toetatakse kunstitudengite õppe- ja loometegevust ning enesetäiendamist.