Sa oled siin

Merilin Piipuu: kuidas toetada laulu- ja tantsutraditsiooni kestmist?

28. veebruar 2020 - 9:50
Foto: Rene Mitt
Foto: Rene Mitt

Huvi laulu- ja tantsupidudel osalemise vastu on olnud kasvav, kuid seniajani puudub süsteemne lähenemine pidude liikumise elujõu tagamiseks. Nüüd on valminud kontseptsioon kollektiivide juhtide toetamiseks. Kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu tutvustab alusideed, mis jõuab peatselt arutamiseks valitsusele.

Võisin olla päris väike, mõni aastat vana, kui vanaema mind rattasadulasse tõstis ja Tudulinna kultuurimajja kaasa võttis. Mu vanaema oli Tudulinna memmede rühma „Kanarbik“ kõige kauaaegsem tantsija. „Kanarbik“ esines kõigil vallasündmustel ja maakonnas peetud suurematel pidudel. Tehti näitemängu, korraldati külasimmaneid. Koos peeti üksteise sünnipäevasid, koos on ka üksteist viimsele teekonnale saadetud.

Aina digitaalsemaks muutuvas ühiskonnas, kus silmast silma kontakte kipub üha vähemaks jääma, on vahetul ühistegevusel üha kaalukam roll ühiskonna sidususe ja turvatunde hoidmisel. Laulukoorid, orkestrid ja tantsurühmad toovad nii mõnelgi õhtul nädalas inimesed rahvamajja kokku, ühised eesmärgid ja koostegemise rõõm kasvatavad kogukonnas empaatiavõimet. See pakub vajalikku sotsiaalset kapitali ja abiväge. Sageli panustavad just needsamad laulu- või tantsukollektiivide liikmed kogukonna arengusse ka kõikmõeldaval muul moel. 

Aga – jätkuks vaid juhendajaid!

Kuigi laulu- ja tantsupidude vastu püsib väga suur huvi, ja see isegi kasvab, puudub seniajani süsteemne vaade pidude liikumise elujõulisuse tagamiseks. Peame tunnistama, et traditsiooni elujõud on tänini tuginenud suuresti juhendajate pühendumusel ja õhinal. 

Eelmise aasta juulis palus Kultuuriministeerium laulu- ja tantsupeoliikumises osalevatel kollektiivide esindusorganisatsioonidel teha ettepanek, missugune riigi toetusmeede olema peaks. Pidude kestmise tagamiseks võeti eeskujuks spordivaldkonnas toimiv treenerite tööjõukulude toetussüsteem. Märtsis esitlemegi ettepanekut valitsusele.

Meie eesmärk on toetusprogrammiga tagada laulu- ja tantsupeo jätkusuutlikkus ning luua juhendajate tööandjatele võimalus taotleda toetust juhendajate töötasu tõstmiseks. Ettepaneku kohaselt saaksid kollektiivid 50% oma juhendaja palgast taotleda riigilt juhul, kui kollektiiv on sõlminud juhendajaga töölepingu ning juhendajal on kutsetunnistus. Kollektiivi juhendaja tasu arvutamisel oleme eeskujuks võtnud Kultuuriministeeriumi ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon (TALO) vahel kokku lepitud kultuuritöötaja brutotöötasu alammäära vastaval aastal.

Ma soovime, et võimalikult paljudele juhendajatele oleks tagatud senisest õiglasem ning tänapäeva ootustele vastav töötasu ning töölepingust tulenevad sotsiaalsed garantiid. See omakorda võimaldab suuremal hulgal juhendajatel keskenduda juhendamisele kui põhitööle ning aitab tagada professionaalide pealekasvu – meenutame, et juhendajate põud terendab juba nähtavas tulevikus. See ei ole tühine hirmutamine, vaid kuiv fakt, kuna alla 35-aastaseid juhendajaid on vaid 15%. Suur osa kollektiivide juhtidest on viie kuni kümne aasta pärast vanaduspensionil või peatselt sinna suundumas.

Kui pole juhendajat, pole ka kollektiivi. Pole kollektiivi, pole suuri ega väiksemaid pidusid.

Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon on kantud UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. See on au, kuid ka kohustus. Mõistagi on igasugune huvitegevus, ka kõik muud täiskasvanuid kaasavad tegevused tänuväärsed ja olulised. Laulu- ja tantsupidude liikumine oma haarde ja mõjuga on aga unikaalne.

Kõik algab kusagilt. Meie professionaalne muusikakultuur, rahvuskultuur üldse, algas suurest pidude vabatahtlikust liikumisest 150 aastat tagasi. Nii on ka praeguse Eesti vaimse keskkonna ehitamisel oluline osa just sellistel kooridel või tantsurühmadel nagu „Kanarbik“.

Veelgi täpsemini öeldes, meie tulevik sõltub suuresti sellest, kas sellistele kollektiividele jätkub juhendajaid. Just nemad on meie seltsielu eestvedajad, elurõõmu hoidjad. Just nemad loovad ühiskonnas olulise õlg õla tunde ja väärivad seetõttu selgemat tuge riigilt – ent ka omavalitsustelt ja kollektiivide liikmetelt endilt. Kuni on neid inimesi, kes on valmis seda tööd tegema, elavad ja kasvavad ka meie suured peod meie kõigi ühiseks jagatud rõõmuks.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Haapsalu muinsuskaitseala. Foto: Reio Avaste
01.07.2020|Kultuuriministeerium

Ajalooliste linnakeskuste muinsuskaitsealade korrastamist toetatakse ligi 2,9 miljoni euroga

Tänasest, 1. juulist avanes taotlusvoor, kust rahastatakse väikelinnade muinsuskaitsealadel asuvate hoonete restaureerimise ja avalikku kasutusse võtmisega seotud tegevusi.

Kalmar Kurs
30.06.2020|Kultuuriministeerium

5 küsimust. Uus välissuhete osakonna juhataja Kalmar Kurs

Kultuuriministeeriumis asub alates 15. augustist välissuhete osakonda juhtima pikaaegse ametnikukogemusega Kalmar Kurs. Saame tuttavaks!