Sa oled siin

Meediavägivalla teemaline ümarlaud Kultuuriministeeriumis

11. mai 2001 - 0:00

Täna Kultuuriministeeriumis toimunud ümarlaual arutati meedia-vägivallaga seonduvat temaatikat. Kultuuriminister Signe Kivi poolt kokku kutsutud ümarlauast võtsid osa Andres Jõesaar (Ringhäälingunõukogu); Annikki Tikerpuu (Lastekaitse Liit); dr. Ene Tomberg, kes esindas riigikogu liiget Mai Treialit; Ilmar Raag ja Marje Jurt?enko (ETV); Kersti Raudam (Eesti Raadio); Salme Rannu (TV1); Vilja Palm (Kanal 2); Külli Loo (TV3); Henn Vallimäe (teoste ekspertkomisjon) ning Peeter Sookruus, Liina Urboja, Gerli Roos ja Reet Weidebaum (Kultuuriministeerium). Ümarlauda juhatas kultuuriminister Signe Kivi. Ümarlaual otsiti vastuseid küsimustele, milline on vägivalla temaatikaga seonduvalt olukord Eesti meedias võrreldes teiste Euroopa riikidega; kas Eestis kehtiv seadusandlus on piisav, et valdkonda reguleerida ning mida teha olukorra parandamiseks. Peeter Sookruus tutvustas lühidalt Eesti seadusi, mis reguleerivad vägivalda või julmust sisaldava materjali levikut meedias: 1997. aastal vastuvõetud Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste reguleerimise seadus, 1994. aastal vastu võetud ning 1999. ja 2000. aastal EL direktiivi nõuetega täiendatud Ringhäälinguseadus ja Kriminaalkoodeksi §200. Liina Urboja tegi kokkuvõtte Rootsis 12-13.02. toimunud ekspertide seminarist "Lapsed ja noored uueneval meediamaastikul", mis keskendus laste ja noorte kaitsele meedia kahjuliku mõju eest uuenevas meediakeskkonnas. Seminaril käsitleti kolme teemat: alaealiste kaitse interneti vahendusel levitatava kahjuliku sisuga informatsiooni eest, alaealisi kahjustava sisuga video ning arvutimängude eest; alaealiste kaitse televisiooni vahendusel edastatava kahjuliku sisuga saadete ja programmide eest ning alaealised ja neile suunatud telereklaam. Seminarist osavõtjad leidsid, et teemad, mille eesti tuleb alaealisi kaitsta on vägivald, seksuaalsed toimingud, diskrimineerimine, narkootikumide ja alkoholi tarvitamine, vulgaarne keelekasutus ning kommertslikel eesmärkidel mõjutamine. Samas ei suudetud neid teemasid seada pingeritta ning leiti, et nii teemade järjestamisel kui kahjulikkuse astme määratlemisel tuleb lähtuda erinevate riikide ja rahvaste kultuurierinevusest. Koosolijad olid üksmeelel, et laste eluterve arengu eest vastutavad nii meediaorganisatsioonid kui ka lapsevanemad, õpetajad ning lastele avaldavad suurt mõju kogu ühiskonnas valitsevad hoiakud. Andres Jõesaar ja Kersti Raudam tutvustasid teiste Euroopa riikide kogemust vägivalla teema reguleerimisel meedias. Põhjalikumalt peatus Kersti Raudam Hollandis juurutatud ühtse klassifikatsioonisüsteemi väljatöötamisel filmidele, televisioonile, videole, DVD-plaatidele ja arvutimängudele. Klassifikatsioon on vastavuses hollandi lapsevanemate sooviga olla informeeritud ohtudest, mis nende lapsi võivad ähvardada. Kijkwijzeri nimelise projekti eesmärk on varustada filmid ning muud tooted piktogrammidega, mis näitavad ära toote kasutajaskonna vanuseliselt ning toovad ära, kas toode sisaldab võimalikke probleeme tekitavat temaatikat nagu vägivald, hirm, seks, diskrimineerimine, uimastid ja alkohol ning ebatsensuurne keelekasutus. Ümarlauale kogunenud eesti telekanalite esindajad selgitasid oma programmide koostamise põhimõtteid kõnealustest probleemidest lähtuvalt. Programmikoostajad olid üksmeelel, et lastele ebasobiva materjali eetrisse andmisel peab vaatajat hoiatama ning võimalusel näitama taolisi saateid hilistel õhtutundidel, mil lapsed eeldatavasti telerit ei vaata. Ilmar Raag kinnitas, et ETV eelistab lastesarjade ja multifilmide hankimisel hariduslikke ja arendavaid tooteid, praegu programmis sisalduvad madalama kvaliteediga multifilmid ja sarjad on enamasti pärit varasematest lepingutest. Ümarlaual osalejad leidsid, et Eesti seadusandlus reguleerib meediavägivallaga seonduvat enam-vähem piisavalt ning et olukord Eesti oma meediakanalites ei ole selles küsimuses küll hull, samas on aga võimalik ja tuleks teha paremini. Otsustati, et olukorra parandamiseks on parim moodus jätkata ühiste jõududega eneseregulatsiooni mehhanismide täiustamist. Telekanalite esindajad leidsid, et tuleks teha enam koostööd ühiste klassifikatsioonide ja ajatsoonide välja töötamisel. Ühtlasi leiti, et senisest tunduvalt enam tähelepanu ja kontrollimehhanisme vajab interneti ning kaabeltelekanalite kaudu pakutav materjal.