Sa oled siin

Marje Lohuaru: Pillifond on meie kultuuriruumis uutmoodi metseenlus

28. veebruar 2020 - 9:30
Pillifondi juht Marje Lohuaru
Pillifondi juht Marje Lohuaru

Kultuurisõber 2019 tiitliga pärjati teiste seas G4S Eesti, kuna ettevõte võtab ülikallid muusikainstrumendid vajadusel hoiule oma varahoidlasse, kuhu ei pääse naljalt hiirepoegki. Küsisime Pillifondi juhilt Marje Lohuarult, kuidas fond 2020. aasta alguses elab.

Pillifond on tegutsenud alates 2015. aastast. Kuidas on täitunud ootused pillifondile võrreldes selle asutamisajaga?

Kultuuriministeeriumi eestvedamisel ja Swedbanki, Eesti Rahvuskultuuri Fondi ning maestro Paavo Järviga koostöös asutatud SA Eesti Pillifondi eesmärgiks on Eesti helikunsti toetamine ja Eesti muusikute rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine.

Esimesel tegutsemisaastal loodi juriidiline baas, mis nõudis arvukalt läbirääkimisi, et leida fondi eesmärkidega sobivad rahvusvahelised koostööpartnereid ja toetajaid. Meie partneriteks said Soome Kulttuuritahasto, OP Pank, Finnish Guild of Violin Makers, Triniti Advokaadibüroo, Lloyd Lark Kindlustus (London) ja G4S.

Kuna Eestis ajaloolistesse keelpillidesse investeerimise laiapõhjaline professionaalne kompetents puudus, siis oli rahvusvahelise partnervõrgustiku loomine ülioluline.

Meil on viimastel aastatel kasvanud peale uus andekate, töökate ja oma elukutsele pühendunud, rahvusvahelisel tasemel interpreetide põlvkond, kuid kvaliteetse muusikainstrumendi puudumine võib osutuda määravaks takistuseks tema edukale interpreedi karjäärile.

Keskpärase pilliga mängides ei pruugi pill vajalikul määral kõlada. Mängija võib väga hea olla, aga pillil tuleb piir ette. Meistripill kostub publikusse igasuguste raskusteta, mis võimaldab muusikul paremini oma võimeid näidata. Seetõttu pakutakse rohkem võimalusi sooloesinemisteks.

Fondi esimese tööaasta lõpus esitles pillifond kuut ajaloolist väärtpilli ja kuulutasime välja pillide kasutamisõigusele kandideerimise. Avaldusi laekus neli korda rohkem kui fondi kollektsioonis tol hetkel pille oli. See andis kinnitust Pillifondi loomise vajalikkusest ja olulisusest Eesti muusikutele.

Kuidas te instrumendid leiate, mille Eesti investorid on valmis ostma? Eestis tõenäoliselt ajaloolisi instrumente palju ei ole.

Ajaloolisi keelpille on maailmas hinnanguliselt säilinud ligikaudu 7000 ning see võib tunduda päris suur hulk, kuid üha rohkem meistripille on liikumas Euroopast välja. Neid ostavad kokku Lähis-Ida ja Kagu-Aasia jõukad ettevõtjad.

Eesti investor eelistab kõrgelt tunnustatud meistri pilli, mis oleks kvaliteetne ja tagaks investeeringu tootlikkuse. Investor on instrumendi ostuprotsessi kogu aeg aktiivselt kaasatud.

Pillifondi kollektsiooni sobiva pilli leidmisel nõustab fondi Soome pillikollektsioonide peaekspert Eero Haahti. Fondi poolt osalevad ostuprotsessis kaks eksperti, kes annavad hinnangu soetatava pilli kõlalistele ja tehnilistele kvaliteetidele. Ostuprotsessis kasutame ka rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud pillieksperte nagu Vatelot Rampal Pariisist, Hieronymus Köstler Stuttgardist, Charles Beare Londonist ja Andreas Post Amsterdamist.

Teame, et pillifondile kuuluvad 10 instrumenti ja 2 poognat on antud kasutusele eesti parimatele aktiivsetele interpreetidele, tänu kellele saame nende pillide kõla nautida kontsertidel. Küll aga ei kujuta me ette, milline on pillifondi igapäevatöö. Mida on vaja teha selleks, et pillifond areneks, oleks hea partner nii investoritele, toetajatele kui ka muusikutele?

Pillifond töötab korraga kolmel suunal: fondi kollektsiooni suurendamiseks potentsiaalsete investorite teadlikkuse tõstmine, Eesti pillimeistrite koolitamine ja kontserttegevus.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) toetuse abiga saime möödunud aastal korraldada esmakordselt Eestis haruldastesse pillidesse investeerimise seminare. Neid võimalusi tutvustasid juba mainitud Hieronymus Köstler, kes on nüüdisaja tunnustatuim ja rahvusvaheliselt hinnatuim pillimeister ja ekspert, samuti Soome keelpillide kollektsioonide peaekspert ja Pillifondi nõustaja Eero Haahti ja kõrgelt hinnatud Suurbritannia keelpilliekspert John Dilworth. Kuna tegemist on Eestis küllaltki uudse investeerimisvaldkonnaga, siis on oluline investeerimisalase teadlikkuse arendamine.

Pillifond on seni kogu loomises ja hoolduses kasutanud Soome spetsialistide teenuseid, kuid oluline on, et ka Eestis oleks kõrgetasemelised pillimeistrid ja -eksperdid. EAS-i toetus võimaldas valitud pillimeistritel käia ennast täiendamas Soome ja Rootsi tippekspertide juures.

Fondi kollektsioon on Eesti riigi varamu ja see peab olema meile kõigile kättesaadav. Pillifondi pille saab nautida mitmesugustes koosseisudes. Soovist pakkuda muusikasõpradele võimalust kuulata vaid ajalooliste meistripillide erilist kõla sündis koos Eesti Kontserdiga kontserdisari „Pillifondi aarded“, kus kõlavad vaid Pillifondi keelpillid.

Eesti Pillifondi hinnatakse Eesti kultuuri jätkusuutliku eraraha kaasamise üheks edulooks – fondile kuuluvate pillide ja poognate maksumus on praegu hinnanguliselt enam kui 1,5 miljonit eurot. Kes on see investor?

Pillifondi puhul võib öelda, et see on meie kultuuriruumis uutmoodi metseenlus. Kui tavapäraselt toetab ettevõtja kultuuri, siis tal puuduvad ootused majanduslikuks kasuks, kuid Pillifondi puhul on ettevõtjal võimalus ühendada vaimsed väärtused majanduslike huvidega.

Eesti ettevõtjate huvi ja valmisolek ajaloolistesse ja kõrgetasemelistesse keelpillidesse investeerimiseks on olemas. Seda tõestab juba soetatud instrumentide arv. See on märk investorite usaldusest pillifondi vastu.

Mida toob see aasta, millised olulised tegevused ja arengud on ees?  

Pillifond tegutseb järjekindlat pillide arvu suurendamiseks kollektsioonis. Selleks jätkame ka sel aastal EAS-i toel  pillidesse investeerimist tutvustavaid seminare ning kutsume esinema mainekaid rahvusvaheliselt tunnustatud eksperte. Jätkame ka kohalike pillimeistrite koolitusprogrammi, et ka Eestis oleks oma professionaalseid pillimeistreid.

Väga oluline on pidev suhtlus ja koostöö rahvusvahelisel tasandil, et olla kursis teiste riikide sarnastel põhimõtetel toimivate pillifondide tegemistega ja leida võimalikke koostöökohti.

Loomulikult soovime jätkuvalt pakkuda muusikasõpradele võimalust nautida nende imeliste pillide kõla. Eesti Kontserdi ja Eesti Pillifondi koostöös jätkub kontsertsari „Pillifondi aarded“, kuid kavandame ka uut kontserdisarja.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

2019. aasta Artur Lemba stipendiumi laureaadid Anna-Margret Noorhani, Johan-Eerik Kõlar ja Karl Johan Nutt
28.10.2020|Kultuuriministeerium

Algas konkurss Eduard Wiiralti ja Artur Lemba nimelistele stipendiumidele

Kultuuriministeerium kuulutas täna, 28. oktoobril välja kaks stipendiumikonkurssi: kunstiüliõpilastele kandideerimiseks Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile ning muusikatudengitele kandideerimiseks Artur Lemba nimelisele stipendiumile. Stipendiume makstakse nende autorite loomingu kasutamisest laekunud autoritasudest ja sellega toetatakse üliõpilaste õppe- ja loometegevust ning enesetäiendamist.

Joanna Hoffmann
20.10.2020|Kultuuriministeerium

Tartu Kunstimuuseumi uus direktor on Joanna Hoffmann

Kultuuriminister Tõnis Lukas nimetas täna, 20. oktoobril Tartu Kunstimuuseumi direktori kohale Joanna Hoffmanni.