Sa oled siin

Luues selgust riigile kuuluvates autoriõigustes – Marie Underi juhtum

25. jaanuar 2017 - 13:32
Ants Laikmaa, "Mutti. Marie Underi portree", 1904, pastell, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Illustratsiooni päritolu: Ants Laikmaa, via Wikimedia Commons

Vastavalt autoriõiguse seadusele haldab riigile pärimise teel üle läinud autoriõigusi Kultuuriministeerium. Tuntumad kultuuritegelased, kelle loomingu kasutamise eest on riik kogunud autoritasusid ja andnud kogutud rahast välja stipendiume, on Eduard Wiiralt ja Marie Under. Kuidas avastati, et Marie Underi loomingu autoriõigused ei kuulugi Eesti riigile, selgitab Kultuuriministeeriumi infokirjas ministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna juhataja Lia Liin.

Kultuuriministeeriumis on olnud pikka aega arvamus, et oma elupäevade lõpul Rootsis elanud kirjaniku Marie Underi autoriõigused on tulnud üle Eesti riigile. Analüüsisime hiljuti põhjalikult kõiki juriidilisi aspekte, mille alusel selline arvamus on kujunenud, ning selgus, et tegelik olukord on keerulisem.

Marie Underil teadaolevalt testamenti ei olnud ning tema lahkudes läksid poetessi varad (sealhulgas Underist varem surnud abikaasa Artur Adsoni omad) võrdses osas Underi tütardele. Eesti Kultuuri Koondise (EKK) abil, mis edendab ja toetab Rootsis elavate eestlaste kultuuri, jõudis möödunud aastal ministeeriumisse Marie Underi noorema tütre Hedda Hackeri testament. Seda analüüsides jõudsime järeldusele, et Underi  (ja Adsoni) autoriõigustest 37,5% läks Hedda Hackeri soovil HH FOND Eesti Kultuuri Koondisele Rootsis ning 62,5% Underi vanema tütre Dagmar Stocki pärandi kaudu tema viimase elupaiga omavalitsusele ehk Baieri liidumaale Saksamaal.

Senini on Kultuuriministeerium heas usus sõlminud litsentsilepinguid Marie Underi teoste kasutamiseks ja kogunud kasutamise eest tasusid. Eesti autoriõiguse seaduse järgi võib Kultuuriministeeriumil kasutada autoriõigustest saadud tasu stipendiumite maksmiseks ning nii me oleme seni ka toiminud. Aastate jooksul on Kultuuriministeerium kogunud Underi autoritasusid pisut enam kui 10 000 euro ulatuses. Välja on antud kaks 3000-eurost stipendiumi. 

Olles nüüd jõudnud järeldusele, et Underi autoritasud ei kuulu Eesti riigile, olemegi võtnud ühendust nende osapooltega, kellele meie analüüsi järgi Marie Underi ja Artur Adsoni autoriõigused tegelikkuses kuuluvad. Rootsist ega Saksamaalt veel vastuseid ei ole, kuid kui EKK ja Baieri liidumaa on valmis autoriõiguste teostamisega ise edasi tegelema, kannab ministeerium seni kogutud raha neile edasi. Kui nad aga Underi autoriõigustega tegeleda ei soovi, oleme teinud ettepaneku sõlmida õiguste üleandmise kokkulepe, mis annaks Kultuuriministeeriumile ka edaspidi võimaluse maksta kogutud raha eest üliõpilastele stipendiume.  Riigi seisukoht ja soov on, et eesti autorite pärandi kasutamise eest kogutav raha jõuaks jätkuvalt noorte kultuuriinimeste hüvanguks, olgu siis loometöö või enesetäiendamise toetamisena.

Stipendiumitemaatika korrastamisega toimetame me Kultuuriministeeriumis aga edasi. Aasta lõpuks plaanime töötada välja määruse täiendused, mis ühtlustaks autoritasudest makstavate stipendiumide andmise põhimõtted ja rahastamise alused.

Veel uudiseid samal teemal

riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ tulemused
14.12.2018|Kultuuriministeerium

Pühakodade programmist on toetatud kirikuid ligi 13 miljoni euroga

Kultuuriministeeriumis toimus täna, 14. detsembril riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ juhtnõukogu kogunemine, kus võeti kokku lõppeva programmiperioodi tulemused. Programmi viimase viie aasta eelarve oli kokku 3,61 miljonit eurot ja toetust sai 118 pühakoda.

Foto: Eesti Kunstimuuseum
13.12.2018|Kultuuriministeerium

Valitsuse otsus tagab Niguliste jäämise muuseumiks ja kontserdisaaliks

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) loobus Niguliste kiriku hoone ning selle maa tagastamise ja kompenseerimise nõudest. Niguliste jääb seega muuseumiks ja kontserdisaaliks ka tulevikus.