Sa oled siin

Luues selgust riigile kuuluvates autoriõigustes – Marie Underi juhtum

25. jaanuar 2017 - 13:32
Ants Laikmaa, "Mutti. Marie Underi portree", 1904, pastell, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Illustratsiooni päritolu: Ants Laikmaa, via Wikimedia Commons

Vastavalt autoriõiguse seadusele haldab riigile pärimise teel üle läinud autoriõigusi Kultuuriministeerium. Tuntumad kultuuritegelased, kelle loomingu kasutamise eest on riik kogunud autoritasusid ja andnud kogutud rahast välja stipendiume, on Eduard Wiiralt ja Marie Under. Kuidas avastati, et Marie Underi loomingu autoriõigused ei kuulugi Eesti riigile, selgitab Kultuuriministeeriumi infokirjas ministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna juhataja Lia Liin.

Kultuuriministeeriumis on olnud pikka aega arvamus, et oma elupäevade lõpul Rootsis elanud kirjaniku Marie Underi autoriõigused on tulnud üle Eesti riigile. Analüüsisime hiljuti põhjalikult kõiki juriidilisi aspekte, mille alusel selline arvamus on kujunenud, ning selgus, et tegelik olukord on keerulisem.

Marie Underil teadaolevalt testamenti ei olnud ning tema lahkudes läksid poetessi varad (sealhulgas Underist varem surnud abikaasa Artur Adsoni omad) võrdses osas Underi tütardele. Eesti Kultuuri Koondise (EKK) abil, mis edendab ja toetab Rootsis elavate eestlaste kultuuri, jõudis möödunud aastal ministeeriumisse Marie Underi noorema tütre Hedda Hackeri testament. Seda analüüsides jõudsime järeldusele, et Underi  (ja Adsoni) autoriõigustest 37,5% läks Hedda Hackeri soovil HH FOND Eesti Kultuuri Koondisele Rootsis ning 62,5% Underi vanema tütre Dagmar Stocki pärandi kaudu tema viimase elupaiga omavalitsusele ehk Baieri liidumaale Saksamaal.

Senini on Kultuuriministeerium heas usus sõlminud litsentsilepinguid Marie Underi teoste kasutamiseks ja kogunud kasutamise eest tasusid. Eesti autoriõiguse seaduse järgi võib Kultuuriministeeriumil kasutada autoriõigustest saadud tasu stipendiumite maksmiseks ning nii me oleme seni ka toiminud. Aastate jooksul on Kultuuriministeerium kogunud Underi autoritasusid pisut enam kui 10 000 euro ulatuses. Välja on antud kaks 3000-eurost stipendiumi. 

Olles nüüd jõudnud järeldusele, et Underi autoritasud ei kuulu Eesti riigile, olemegi võtnud ühendust nende osapooltega, kellele meie analüüsi järgi Marie Underi ja Artur Adsoni autoriõigused tegelikkuses kuuluvad. Rootsist ega Saksamaalt veel vastuseid ei ole, kuid kui EKK ja Baieri liidumaa on valmis autoriõiguste teostamisega ise edasi tegelema, kannab ministeerium seni kogutud raha neile edasi. Kui nad aga Underi autoriõigustega tegeleda ei soovi, oleme teinud ettepaneku sõlmida õiguste üleandmise kokkulepe, mis annaks Kultuuriministeeriumile ka edaspidi võimaluse maksta kogutud raha eest üliõpilastele stipendiume.  Riigi seisukoht ja soov on, et eesti autorite pärandi kasutamise eest kogutav raha jõuaks jätkuvalt noorte kultuuriinimeste hüvanguks, olgu siis loometöö või enesetäiendamise toetamisena.

Stipendiumitemaatika korrastamisega toimetame me Kultuuriministeeriumis aga edasi. Aasta lõpuks plaanime töötada välja määruse täiendused, mis ühtlustaks autoritasudest makstavate stipendiumide andmise põhimõtted ja rahastamise alused.

Veel uudiseid samal teemal

Tartu 2024. Foto: Kultuuriministeerium
12.11.2019|Kultuuriministeerium

Kõik kolm 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna on selgunud

Teisipäeval, 12. novembril selgus kolmas, seni veel otsustamisel olnud 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn. Vastavalt reeglitele tuleb see linn Austriast, kus võitjaks ostus väikelinn Bad Ischl. Lisaks on 2024. aastal Euroopa kultuuripealinnad Tartu ning Norra linn Bodø.

11.11.2019|Kultuuriministeerium

Konkurss Eesti Hoiuraamatukogu direktori ametikohale

Kultuuriministeerium kuulutab välja konkursi leidmaks Eesti Hoiuraamatukogule direktorit. Kandideerimisdokumentide esitamise tähtaeg on 26. november 2019.