Sa oled siin

Loomeinimesed julgustavad kooliõpilasi oma kutsumust leidma

30. mai 2017 - 22:28
Elamusaasta kohtumine Lagedi Põhikoolis, esinevad Aita Vaher ja Tarmo Tiisler
Elamusaasta kohtumine Lagedi Põhikoolis, esinevad Aita Vaher ja Tarmo Tiisler. Foto: Anu Vahtra

Viiendat aastaringi käiv Elamusaasta algatus on viinud kokku sadu loomeinimesi ja tuhandeid koolilapsi. Milliseid elamusi tuntud kultuuritegelased õpilastega jagavad ja kuidas koolid algatusega kaasa on tulnud, saab teada Kultuuriministeeriumi infokirjast.

2011. aastal, kui oli parasjagu käsil Eesti Kultuuri Koja loomine, hakkas idanema ka idee sellest, kuidas loovad inimesed võiksid käia koolides jagamas oma tegemisi ja mõtteid. Aasta pärast sai ideest tegelikkus ning toimusid esimesed kohtumised, tuntud kultuuritegelased kõnelesid kooliõpilastele oma eluteevalikutest ja kogemustest. Nüüd, viis aastat hiljem võib vahekokkuvõttena tuua välja, et kohtumistest on osa saanud ca 13 000 last. “See teeb kokku ühe aastakäigu jagu õpilasi,” rehkendab Elamusaasta projektijuht Elo-Liis Parmas.

Parmase sõnul on Elamusaasta tegutsemisaja jooksul käinud lastele esinemas suur osa Eesti kultuurieliidist. “Oma lugusid on lastega jaganud ligi 300 kultuuriinimest, esindatud on olnud erinevad loomevaldkonnad ja ka vanusegrupid,” ütleb Parmas ja toob välja mõned nimed – Jan Kaus, Märt-Matis Lill, Andrus Vaarik, Tõnu Kaljuste, Kristiina Ehin, Liisi Eelmaa, Johan Randvere, Aleksandr Žedeljov, Reet Aus, Sandra Vabarna, Ivo Linna, Jarek Kasar, Urmas Vadi, Leelo Tungal, Raivo E. Tamm, Kadri Voorand, Jelena Skulskaja…

Esinejate vahetud kogemused julgustavad noori

Ehkki esinejad on väga erinevad isiksused, on Elamusaasta eestvedajad märganud, et nende räägitud lugudes on kõigis olemas sarnane sõnum. “Esinejad on oma kogemustele tuginedes alati rõhutanud, omaenda teeotsa leidmine pole kunagi lihtne ega sirgjooneline, kuid ebaõnnestumisi, kahtlusi ega eksimist ei tasuks karta, needki on osa teekonnast ning mõnikord võib eksimus valgustada teed rohkemgi kui õnnestumine,” räägib Katrin Seppel, Elamusaasta teine projektijuht. “Samuti kordub motiiv sellest, et kunagi pole hilja õppida ega katsetada. Kuna Elamusaastal osalevad põhiliselt kaunite kunstidega tegelevad inimesed, tuleb nende lugudest ka esile mõte, et näiteks oma asja tegemisest sündiv rõõm ja vabadus maksavad rohkem kui raha.”

Kooliõpilased on Elamusaasta esinejaid väga hästi vastu võtnud. Mustvee Kooli ja Peipsi Gümnaasiumi ajalooõpetaja Neeme Kook ütleb, et lapsed kuulavad huviga ja küllap kuulanuks ka edasi, kuid ürituse aeg sai liiga kiiresti otsa. “Näiteks olid Mustvee koolis külas Mait Trink ja Mart Meriste. Nende esinemine oli pigem selline vabalt veerev ja kaasahaarav vestlus, mis läks sujuvalt ühelt teemalt teisele, sekka nalja ja laulu. Ja see kohtumine tuli ühel hetkel lihtsalt ära lõpetada, sest lapsi oodati juba järgmistesse tundidesse,” meenutab Kook. “Õpilaste tagasiside on olnud ainult positiivne ja ma usun, et need kohtumised suutsid lastele midagi eluteele kaasa anda.”

Tallinna Nõmme Põhikooli õppealajuhataja Rita Anton toob lisaks välja, et Elamusaasta projekt haakub hästi praeguse muutunud õpikäsitlusega, mille juhtmõte on, et me õpime kõikjal. “Laste silmaring laieneb mühinal!”, on Anton kindel.

Elamusaasta laste ja noorte kultuuriaastal

Tänavu käib Elamusaasta ühte sammu laste ja noorte kultuuriaastaga, sest mõlema algatuse siht on innustada lapsi oma loovust arendama, ise oma valikuid tegema ja ühiskonda panustama. “Meie idee ja eesmärk tuua noored kultuurile lähemale on jõudnud tänavu palju suurema auditooriumini,” rõõmustab Elo-Liis Parmas koostöö üle ja avaldab lootust, et see jätkub ka edaspidi.

“Sel aastal oleme oma tegevust laiendanud mitmes mõttes. Oleme jõudnud esmakordselt kahele erilisele väikesaarele – Ruhnu ja Vormsile, esmakordselt külastanud Valga koole ning ka üht noorsootöökeskust Valgamaal,” räägib Elo-Liis Parmas.

Keel ei mängi Elamusaasta läbiviimisel erilist rolli, kohtumised toimuvad nii eesti kui vene õppekeelega koolides. “Venekeelsete koolide lapsed on võtnud Elamusaasta esinejad vastu sama särasilmselt kui eesti koolide lapsed, erinevused on pigem korralduslikud,” märgib Parmas. “Kui Eesti koolides esitavad küllakutseid  enamasti huvijuhid ja aineõpetajad ning vaid harvematel juhtudel koolijuhid, siis venekeelsetes koolides võtavad selliseid otsuseid vastu direktorid.”

Elamusaasta tegevusi rahastab tänavu Kultuuriministeerium. 25 000 euro suuruse toetuse abil korraldatakse terve aasta jooksul kuni 100 kohtumist vähemalt 70 üldhariduskoolis üle Eesti, sealhulgas 15 vene õppekeelega koolis.

---

Artikkel ilmus Kultuuriministeeriumi infokirjas. Infokirju saab lugeda SIIT.

 

Veel uudiseid samal teemal

29.05.2020|Kultuuriministeerium

OLULINE! Valitsus leevendas tingimusi sündmuste korraldamisele juba alates juunist

Valitsus tegi neljapäeval, 28. mail olulisi leevendusi avalike ürituste korraldamiseks juba juunist. Palun tutvuge muudatustega ning tutvuge vajadusel täpse juhendiga. Võimalikud täpsustavad küsimused palume saata min@kul.ee.

Siim Rohtla
29.05.2020|Kultuuriministeerium

5 küsimust. Uus audiovisuaalnõunik Siim Rohtla

Kultuuriministeeriumis asub 1. juunist tööle uus audiovisuaalnõunik, varem kinonduses, üldse laiemalt  filmivaldkonnas töötanud Siim Rohtla. Milliste mõtetega uus nõunik ametisse asub? Saame tuttavaks!