Sa oled siin

Lõimumiskava koostamine: eri valdkondade esindajate huvi lõimumisse panustada on aktiivne

27. märts 2019 - 14:16
Lõimumise mõttehommik Eesti Ajaloomuuseumis Tallinnas Maarjamäel. Foto: Kultuuriministeerium
Lõimumise mõttehommik Eesti Ajaloomuuseumis Tallinnas Maarjamäel. Foto: Kultuuriministeerium

Kultuuriministeeriumis jätkub uue lõimumiskava „Lõimuv Eesti 2030“ koostamine, mille tarvis koguti ideid ja mõtteid mitmete võtmevaldkondade esindajatelt. Kohtumistel arutleti selle üle, kuidas luua Eestis elavatele erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele paremaid võimalusi tööturul ning otsiti lahendusi nende aktiivseks kaasamiseks ühiskonnaellu.

Neljal seminaril kohtuti möödunud nädala jooksul noorte ja noorsootööga tegelevate organisatsioonidega, tööandjatega, samuti ajakirjanike ja meediaväljaannete ning iduettevõtete ja IKT-sektori töötajatega. Kohtumistel püüti välja selgitada osalejate eelnev kokkupuude lõimumisteemadega, arutleti selle üle, millised on lõimumisvaldkonna suuremad väljakutsed igas valdkonnas ning oodati tagasisidet ka riigile probleemide lahendamiseks. Samuti vahetati mõtteid, mida valdkonnas tegutsejad saaksid ise ära teha, et kujundada sidusamat ühiskonda. Aprilli alguses jätkuvad kohtumised hariduse ja spordivaldkonna esindajatega.

„Mõttehommikutest jäi enim kõlama, et Eesti ühiskonnas ei eristu me enam niivõrd rahvuste, vaid väärtushinnangute põhiselt,“ ütles Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman. „Hea meel on selle üle, et osaliste huvi ja valmisolek panustada lõimumise edendamisse on suur. See annab usku, et lisaks Kultuuriministeeriumis loodava valdkondliku arengukava lõppdokumendile käivitame laiema ühiskondliku protsessi, et jõuda üheskoos sidusama Eestini,“ lisas Hartman.

Suurimate kitsaskohtadena toodi kohtumistel esile vajadus pikaajalisemate tegevuste järele. Ühiselt leiti, et info keeleõppe võimalustest, nagu ka teistest kohanemist ja lõimumist puudutavatest teenustest ja võimalustest peab olema paremini kättesaadav. Ka leiti, et erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste tõhusamaks kaasamiseks tuleb tõsta teadlikkust eelkõige haridusvaldkonnas ja tööturul, rõhudes uuenduslikele lahendustele, mis keskenduvad ühisosale, mitte vastandustele. Leiti, et kõik lõimumist toetavad teenused võiksid olla kättesaadavad ühest kohast.

Otsekontaktide tugevdamiseks vahel pakuti välja õpilas- ja töövahetuste, rotatsioonide, praktikate ning muude ettevõtmiste korraldamist Eesti eri piirkondades. Ühtse inforuumi ja meediavälja tugevdamiseks toonitati vajadust tõsta elanikkonna meediapädevust ning vajadust tõsta ajakirjanduses esile eesti keelest erineva emakeelega häid eeskujusid, kelle abil saab kujundada ühist väärtusruumi. Rõhutati ka vajadust arvestada rohkem ingliskeelse kogukonnaga ning pöörata tähelepanu rändest tulenevate muredele ja küsimustele ka eestlaste seas.

Kultuuriministeeriumi eestvedamisel koostatava uue arengukava „Lõimuv Eesti 2030“ üldine eesmärk on luua tingimused, et Eesti ühiskond oleks sidus ning erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus ja jagaksid demokraatlikke väärtusi. Arengukava koostamiseks toimuvad uuringud, konsultatsioonid, aruteluseminarid ja kaasamiskoosolekud, kus osalevad nii veebi vahendusel kui ka kaasamisüritustel mitmed riigiasutused, teadlased, kodanikuühenduste esindajad ja kõik teised asjast huvitatud. Riikliku lõimumiskava „Lõimuv Eesti 2030” koostamisega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel. Samas saab liituda lõimumiskava koostamise ja valdkonna uudiste infolistiga.

Lisainfo
Olga Sõtnik
Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist
Lõimumiskava „Lõimuv Eesti 2030“ protsessi juht
628 2355

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Kultuur 2030 arutelu Treski küünis
29.11.2019|Kultuuriministeerium

Uue perioodi alusdokumendid hakkavad kuju võtma

Läheneb aeg, mil saab kokku kultuuri- ja lõimumispoliitika alusdokumentide esialgne tekst. Kuidas dokumentide koostamine on seniajani läinud ning millist infot pakkus sügisene ringsõit kõigis maakondades, tutvustavad Kultuur 2030 protsessi juht Katre Väli ja lõimumiskava juht Olga Sõtnik.

25.11.2019|Kultuuriministeerium

Aasta kodanik 2019 on Riina Roose

Kultuuriminister Tõnis Lukas kuulutas täna, 25. novembril toimunud kodanikupäeva tunnustusüritusel aasta kodanikuks muusiku ja pedagoogi Riina Roose.