Sa oled siin

Lõimumiskava koostamine: eri valdkondade esindajate huvi lõimumisse panustada on aktiivne

27. märts 2019 - 14:16
Lõimumise mõttehommik Eesti Ajaloomuuseumis Tallinnas Maarjamäel. Foto: Kultuuriministeerium
Lõimumise mõttehommik Eesti Ajaloomuuseumis Tallinnas Maarjamäel. Foto: Kultuuriministeerium

Kultuuriministeeriumis jätkub uue lõimumiskava „Lõimuv Eesti 2030“ koostamine, mille tarvis koguti ideid ja mõtteid mitmete võtmevaldkondade esindajatelt. Kohtumistel arutleti selle üle, kuidas luua Eestis elavatele erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele paremaid võimalusi tööturul ning otsiti lahendusi nende aktiivseks kaasamiseks ühiskonnaellu.

Neljal seminaril kohtuti möödunud nädala jooksul noorte ja noorsootööga tegelevate organisatsioonidega, tööandjatega, samuti ajakirjanike ja meediaväljaannete ning iduettevõtete ja IKT-sektori töötajatega. Kohtumistel püüti välja selgitada osalejate eelnev kokkupuude lõimumisteemadega, arutleti selle üle, millised on lõimumisvaldkonna suuremad väljakutsed igas valdkonnas ning oodati tagasisidet ka riigile probleemide lahendamiseks. Samuti vahetati mõtteid, mida valdkonnas tegutsejad saaksid ise ära teha, et kujundada sidusamat ühiskonda. Aprilli alguses jätkuvad kohtumised hariduse ja spordivaldkonna esindajatega.

„Mõttehommikutest jäi enim kõlama, et Eesti ühiskonnas ei eristu me enam niivõrd rahvuste, vaid väärtushinnangute põhiselt,“ ütles Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman. „Hea meel on selle üle, et osaliste huvi ja valmisolek panustada lõimumise edendamisse on suur. See annab usku, et lisaks Kultuuriministeeriumis loodava valdkondliku arengukava lõppdokumendile käivitame laiema ühiskondliku protsessi, et jõuda üheskoos sidusama Eestini,“ lisas Hartman.

Suurimate kitsaskohtadena toodi kohtumistel esile vajadus pikaajalisemate tegevuste järele. Ühiselt leiti, et info keeleõppe võimalustest, nagu ka teistest kohanemist ja lõimumist puudutavatest teenustest ja võimalustest peab olema paremini kättesaadav. Ka leiti, et erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste tõhusamaks kaasamiseks tuleb tõsta teadlikkust eelkõige haridusvaldkonnas ja tööturul, rõhudes uuenduslikele lahendustele, mis keskenduvad ühisosale, mitte vastandustele. Leiti, et kõik lõimumist toetavad teenused võiksid olla kättesaadavad ühest kohast.

Otsekontaktide tugevdamiseks vahel pakuti välja õpilas- ja töövahetuste, rotatsioonide, praktikate ning muude ettevõtmiste korraldamist Eesti eri piirkondades. Ühtse inforuumi ja meediavälja tugevdamiseks toonitati vajadust tõsta elanikkonna meediapädevust ning vajadust tõsta ajakirjanduses esile eesti keelest erineva emakeelega häid eeskujusid, kelle abil saab kujundada ühist väärtusruumi. Rõhutati ka vajadust arvestada rohkem ingliskeelse kogukonnaga ning pöörata tähelepanu rändest tulenevate muredele ja küsimustele ka eestlaste seas.

Kultuuriministeeriumi eestvedamisel koostatava uue arengukava „Lõimuv Eesti 2030“ üldine eesmärk on luua tingimused, et Eesti ühiskond oleks sidus ning erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus ja jagaksid demokraatlikke väärtusi. Arengukava koostamiseks toimuvad uuringud, konsultatsioonid, aruteluseminarid ja kaasamiskoosolekud, kus osalevad nii veebi vahendusel kui ka kaasamisüritustel mitmed riigiasutused, teadlased, kodanikuühenduste esindajad ja kõik teised asjast huvitatud. Riikliku lõimumiskava „Lõimuv Eesti 2030” koostamisega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel. Samas saab liituda lõimumiskava koostamise ja valdkonna uudiste infolistiga.

Lisainfo
Olga Sõtnik
Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist
Lõimumiskava „Lõimuv Eesti 2030“ protsessi juht
628 2355

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Kultuuriminister Tõnis Lukas
18.10.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister Tõnis Lukas tervitas hõimupäeva puhul Soome ja Ungari ministreid

Täna, 19. oktoobril tähistatakse hõimupäeva, millega väärtustatakse soome-ugri rahvaste kultuuri ja keeli. Seekordsed Eesti hõimupäevad on pühendatud ÜRO välja kuulutatud rahvusvahelisele põliskeelte aastale.

Aasta kodanikud Eva Truuverk, Rasmus Rask, Helen Sildna ja Kristi Liiva. Fotod: Annika Haas, Arno Mikkor
15.10.2019|Kultuuriministeerium

Algab kandidaatide esitamine aasta kodaniku aunimetusele

Kultuuriministeerium kuulutas välja konkursi aasta kodaniku 2019 aunimetusele. Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril ning selle aasta konkursi moto „Meid liidab see, mida armastame“ lähtub Eesti laulu ja tantsu juubeliaastast. Kandidaate saab esitada 3. novembrini.