Sa oled siin

Lõimumise eesmärgid 2020. aastani said valitsuse heakskiidu

17. mai 2018 - 12:09
Kultuuriministeeriumi hoone
Kultuuriministeeriumi hoone

Valitsus kiitis täna, 17. mail toimunud istungil heaks valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ 2017. aasta rakendusplaani täitmise aruande ning tegevused aastateks 2018-2020.  Seni planeeritud tegevused on ellu viidud ning ees ootavad olulised valdkondlikud muudatused.

„Võime kindlalt öelda, toetudes 2017. aasta lõimumiskava täitmise aruandele ja 2017. aastal läbi viidud integratsioonimonitooringu tulemustele, et riigi elluviidud tegevused sidusama ühiskonna nimel on andnud tulemusi,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar.  „On hea meel näha, et riigikeele oskus paraneb aasta-aastalt nii noorte kui täiskasvanute seas. Samuti on oluline, et riigiidentiteet ja kuuluvustunne teise emakeelega elanikkonna seas tugevneb,“ rõhutas Saar.

Võrreldes 2015. aasta monitooringuga on nõrga riigiidentiteediga eestivenelaste ja eestlaste osakaal vähenenud ning mõlema puhul on suurenenud tugeva riigiidentiteedi kandjate arv. Teistest rahvusest isikute enesehinnanguline eesti keele oskus on viimastel aastatel paranenud. Kui 2008. aastal ei osanud eesti keelt üldse 19% muust rahvusest isikutest, siis 2017. aastaks vähenes nende osakaal pea poole võrra – 10 %ni.

„Järgmises lõimumiskava rakendamise etapis ootavad ees arvestatavad  muudatused. Soovime viia täiskasvanute eesti keele õppe uuele tasemele. Selleks jätkame täiskasvanute keeleõppes nutikate ja paindlike uute lahenduste otsimist ja rakendamist, tagades õppevormide mitmekesisuse ja senisest suurema võimaluse ka omandatut praktiseerida.  Nii näiteks tutvustasime märtsi alguses uut eesti keele õppimise nutirakendust keeleäpp Speakly, mille abil tänaseks õpib eesti keelt juba üle 20 000 tuhande inimese. Keeleõppe ja praktiseerimisvõimalusi avardavad kindlasti ka loomisel olevad keelemajad, üks Tallinnasse ja teine Narva, mille juhid on tänaseks leitud ning toimub meeskondade komplekteerimine,“ ütles Saar.

„Kuigi viimase 11 aastaga on keelekümblusprogrammis osalejate arv pea kahekordistunud, vajab senisest suuremat tähelepanu eesti keele kui teise keele õpe põhi- ja kutsekoolis. Eesti keele oskus põhikooli lõpus ei ole kõigil õpilastel praegu piisav õpingute edukaks jätkamiseks keskhariduse tasemel. Endiselt on vaja tegeleda eesti keelest erineva emakeelega kutseõppurite riigikeele õppe kvaliteedi tagamisega, eriti arvestades, et kutsekeskhariduses on alanud üleminek eestikeelsele õppele,“ rõhutas Saar.

„Olulise muutuse teeme järgmisel aastal ka vene keelt emakeelena kõnelevate inimeste informeerituse ja ühtse inforuumi osas. Paraneb rahvusringhäälingu venekeelse telekanali ETV+ levi, milleks valitsus on kavandanud 300 000 eurot aastas,“ ütles Saar. Viimase kümmekonna aastaga on teistest rahvustest inimeste hinnangud oma üldisele informeeritusele Eestis toimuvast lähenenud eestlaste omale. Samuti kasvas eelmisel aastal venekeelsete avalik-õiguslike meediakanalite vaadatavus: vastavalt ETV+ vaadatavus muust rahvusest inimeste seas 14,3%lt 16,7%le ning Raadio4 kuulatavus 38,8%lt 44,2%le.

Kitsaskohtadest kõneledes on Ida-Virumaa lõimumisnäitajad võrreldes teiste piirkondadega jätkuvalt kõige nõrgemad. „Selleks et suurendada Ida-Virumaa kodanikuühenduste kaasatust poliitikakujundamisse ja otsustusprotsessidesse, viime Ida-Virumaale mitmeid uusi asutusi: sealhulgas Integratsiooni Sihtasutuse, Eesti Keele Maja ja Narva Vaba Lava ning toetame ka kultuurisündmusi, mis toovad Ida-Virumaale inimesi teistest piirkondadest ning mis omakorda toetab ka ettevõtlust,“ kinnitas Saar.

Teisest rahvusest elanike positsioon Eesti tööturul on eestlastega võrreldes jätkuvalt halvem, töökindluse mõttes on eriti haavatavas seisus teisest rahvusest naised. Kui 2016. aastal oli töötuse määr eestlastel 5,5% ning muu emakeelega elanike töötuse määr 9,7% (erinevus 1,76 korda), siis 2017. aastal oli erinevus juba kahekordne: vastavalt eestlastel 4,4% ja teistel rahvustel 8,8%.

Arengukava 2017. aasta rakendusplaan viidi ellu kogusummas 11 750 241 eurot. Arengukava rakendusplaani eelarve maht perioodiks 2018-2020 on 46 017 390 eurot.

Kultuuriminister esitab Vabariigi Valitsusele igal aastal valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaani eelolevaks perioodiks. Rakendusplaan sisaldab kohanemis- ja lõimumistegevuste kirjeldust, nende rahastamise mahtu ja mõõdikuid ning tegevuste eest vastutavaid organisatsioone. Ühtlasi esitab kultuuriminister ka lõimumiskava rakendusplaani täitmise aruande eelnenud aasta kohta, kus on kirjeldatud arengukava ja rakendusplaani eesmärkide saavutamine ning tegevuste tulemuslikkus.

Tutvu valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ 2017. aasta rakendusplaani täitmise aruande ja uue perioodi rakendusplaaniga  ning 2017. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu tulemustega.

 

Lisainfo

Piret Hartman

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler

piret.hartman@kul.ee

6 282 355

Veel uudiseid samal teemal

08.10.2018|Riigikantselei

Kultuuriministeerium ootab kandidaate Aasta kodanik 2018 aunimetusele

Kultuuriminister Indrek Saar kuulutas välja konkursi aasta kodaniku kandidaatide leidmiseks. Aasta kodanik 2018 konkursi moto on „Ühine riik liidab“, mis lähtub Eesti Vabariigi saja aasta juubelist ja Euroopa kultuuripärandiaastast.

09.08.2018|Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium kutsub Arvamusfestivalil lõimumisteemalistele aruteludele

Kultuuriministeerium koos Riigikantselei ja Eesti Koostöö Koguga sisustavad 10.-11. augustini Arvamusfestivali koosloomeala. Põnevas programmis arutatakse selle üle, kui edukas, avatud ja turvaline peaks Eesti olema aastal 2035 ning kuidas seatud sihte koosloomes saavutada.