Sa oled siin

Leelo Tungal: plaanis on memuaarid kuldsetest kuuekümnendatest

30. november 2018 - 8:37
Leelo Tungal. Foto: Andres Tennus (Tartu Ülikool)
Leelo Tungal. Foto: Andres Tennus (Tartu Ülikool)

Kunstniku- ja kirjanikupalga „esimene lend“ lõpetab käesoleva aasta lõpus, kuid uus valikuvoor kirjaniku- ja kunstnikupalga saajate esitamiseks kuulutati Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saalis välja juba poolteise kuu eest.

Kuidas vaatame tagasi kolmele aastale? Meil on põhjust rahuloluks. Kolme aasta jooksul avalikkuseni jõudnud loomingulised saavutused kinnitavad, et looming on töö, mis nõuab aega, süvenemist ja rahu. Arvukaid lugejateni jõudnud raamatuid või kunstipubliku tähelepanu, ka rahvusvaheliste hindajate heakskiitu pälvinud kunstisaavutusi poleks muidu sündinud. Seega, kunstniku- ja kirjanikupalk on toonud kaua oodatud-räägitud loomerahu valdkondadesse, kus puuduvad riiklikud institutsioonid. Kunst ja kirjandus on teatavasti väga individuaalsed alad.

Kunstniku- ja kirjanikupalgast hoogustatuna sai inspiratsiooni näiteks kirjanduslinn Tartu, kes annab välja linnakirjaniku palka. Palk on motiveerinud erakapitali kaasamist, ka liidud ise on loonud kumbki lisaks ühe palgalise koha.

Nii ei olegi imestamist väärt, et loomeliitude konkursid osutusid väga osavõtjaterohkeks. Kirjanike Liidule laekus tähtajaks 55 taotlust, kunstnike liidule 48 taotlust.

Väärikate kirjanike seast osutusid valituks Adam Cullen, Contra, Kalju Kruusa, Kauksi Ülle ja Leelo Tungal.

Leelo Tungal avaldas esmalt väga suurt tänu kirjanike liidule ning rääkis, et on oma elust 24 aastat teinud ajakirja Hea Laps – aprillis saab ajakiri juba veerandsaja-aastaseks. Leelo Tungal tunnistas, et kuigi see töö on olnud huvitav ning kokkupuuted loovate lastega teevad rõõmu, on ajakirjanikutöö kõrvalt väga raske leida aega ja energiat iseenda kirjatöödesse süvenemiseks. Nüüd on käes aeg muutusteks. Uuest aastast on Leelo Tungal vabakutseline kirjanik ning tänu kirjanikupalgale saab ta asuda kirjutama raamatuid, millest seni on märkmikesse ja arvutisse kirja pandud ainult märksõnu ja kavandeid.  

„Pärast kohtumisi Seltsimees lapse lugejate ja samanimelise filmi vaatajatega taipasin, et see teema nõuab veelgi käsitlemist. Aeg näitab, kas sellest tuleb kollaažromaan või midagi muud. Lisaks sellele tahaksin kirjutada memuaare ka niinimetatud kuldsetest kuuekümnendatest ja hilisemast ajast. Viimistlemist või lõpetamist vajavaid luuletusi nii väikestele kui ka suurtele on mul samuti sahtlitesse kogunenud päris palju,“ avas Tungal oma plaane.  

Õige pisut kergitas ta katet veelgi. „Kõigepealt tuleb valmis kirjutada kaks lastelugu, mis on venima jäänud just ajapuuduse tõttu. Mõlemad sünnivad koostöös vanade heade sõpradega: koos Aleksei Turovskiga kirjutame üht isevärki lastelugu ja Olav Ehala seltsis tahaksime lähiajal valmis teha audioraamatu. Kõike ei tahakski kohe välja kuulutada, sest küllap neid plaane ja ideid tuleb ajapikku juurde.“

Üks tulevasi kunstnikupalga saajaid Marko Mäetamm kinnitas, et mingit konkreetset näituste graafikut tal kolmeks aastaks ette näidata ei ole, kuid algavaks aastaks on juba teada kaks isikunäitust Riias ning rahvusvahelised grupinäitused Kaunases, Moskvas ja USAs. Pooleli on üks vabaõhuobjekt Birminghami ülikooli kampuses ning mõndagi jääb esialgu ka saladuseks.

„Kunstnikupalga saamine mu produktiivsust kunstnikuna tõenäoliselt ei mõjuta. Töötan lähtuvalt sisemisest motivatsioonist ning olen õppinud andma endast maksimumi just niisugustes tingimustes, nagu ma endale parasjagu lubada saan. Küll aga võimaldab kunstnikupalk mul loobuda nii mõnestki nii-öelda rahateenimise projektist ja lõpetada mõni päev ateljees natuke varem kui tavaliselt. Igakuistest arvete maksmistest, kohustuslikest peresisestest väljaminekutest ja haigekassast rääkimata,“ rääkis Mäetamm.

Aastatel 2019 kuni 2021 saavad lisaks Mäetammele kunstnikupalka ka Jass Kaselaan, Jüri Kask, Kärt Ojavee ja Laura Põld.

Niisiis, enne uue perioodi algust saavad riigilt palka kokku 22 kirjanikku ja kunstnikku, kellele lisaks on loomeliidud kummastki valdkonnast taganud ühe palgalise koha. Kirjanikest saavad seniajani palka Maimu Berg, Mehis Heinsaar, Maarja Kangro, Kätlin Kaldmaa, Jan Kaus, Indrek Koff, Hasso Krull, Mihkel Mutt, Eeva Park, Piret Raud, Jürgen Rooste ja Triin Soomets. Kunstnikest on palgasaajad Denes Kalev Farkas, Edith Karlson, Flo Kasearu, Jass Kaselaan, Kiwa, Kris Lemsalu, Tatjana Muravskaja, Kaido Ole, Mark Raidpere, Tõnis Saadoja, Jaanus Samma ja Anu Vahtra.

Kunstniku- ja kirjanikupalga pilootprojekt kuulutati välja 2015. aasta lõpus, kui Kultuuriministeerium tagas alates 2016. aastast nii Eesti Kirjanike Liidule kui ka Eesti Kunstnike Liidule loovisikute palgaraha koos kõigi sotsiaalsete garantiidega.

 

 

 

 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ tulemused
14.12.2018|Kultuuriministeerium

Pühakodade programmist on toetatud kirikuid ligi 13 miljoni euroga

Kultuuriministeeriumis toimus täna, 14. detsembril riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ juhtnõukogu kogunemine, kus võeti kokku lõppeva programmiperioodi tulemused. Programmi viimase viie aasta eelarve oli kokku 3,61 miljonit eurot ja toetust sai 118 pühakoda.

Foto: Eesti Kunstimuuseum
13.12.2018|Kultuuriministeerium

Valitsuse otsus tagab Niguliste jäämise muuseumiks ja kontserdisaaliks

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) loobus Niguliste kiriku hoone ning selle maa tagastamise ja kompenseerimise nõudest. Niguliste jääb seega muuseumiks ja kontserdisaaliks ka tulevikus.