Sa oled siin

Laulupeoaasta konverents: laulu- ja tantsupidu on võimas Eesti ühendaja

27. detsember 2019 - 9:30
2017. aasta noorte tantsupidu. Foto: Aivar Pihelgas
2017. aasta noorte tantsupidu. Foto: Aivar Pihelgas

Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta on lõppenud ning teatepulk anti kuu keskel üle uuele teema-aastale, digikultuuriaastale. Suvine juubelilaulu- ja -tantsupidu „Minu arm“ andis 9. detsembril toimunud konverentsil põhjuse mõtiskleda, milliseid samme peab astuma, et pidude liikumine ajas edasi elaks. Tähelepanukuid konverentsilt vahendab Kultuuriministeeriumi kommunikatsioonijuht Meelis Kompus.

Laulu- ja tantsupeo peakorraldaja Aet Maatee avas konverentsi sissejuhatusena peo „partituuri“. Suurele ekraanile kuvatuna mõjub see tõelise sümfooniana, mille osad on ideede otsimine, repertuaari õppimine, loomingu väljakutele asetamine ja lõpuks pidu ise. Siis muidugi epiloog ehk peotule kustumine koos kokkuvõtete tegemisega. See on ühes peotsüklis peaaegu kolm aastat kestev teekond. „Looming kompromisside müriaadis,“ mõtiskleb Maatee.

Mastaap ja väärtused

Vaevalt arutleb peoline, laulja, tantsija või publik samades kategooriates nagu peakorraldaja või kunstiline toimkond. Kas peakski? Tullakse ju saama elamusi, kaasa elama sõpradele ja pereliikmetele, tundma ennast osana millestki suurest.

Just toimuva mastaap on see, mis annab põhjuse alatasa üle küsida, millised siis on need väärtused, millele võimalikult suur osa ühiskonna liikmeist oleks valmis alla kirjutama. Kellele pidu on suunatud? Kui avatud oleme uuele, senitundmatule? Mida me ühiskonnana õigupoolest vajame?

Külaliikumise edendaja Anneli Kana meenutab poolhuumoriga, kuidas laulupeonädalal olla suur reisibüroo otsinud Harjumaal tiirutavale reisiseltskonnale giidi. Tulemusteta. Viimane kui reisijuht oli kas peol, proovis või muul moel seotud Tallinnas toimuva „Minu armuga“. Ilmselt jäi ekskursioon ära.

Küllap võib selliseid näiteid leida üle kogu Eesti. Suvelavastused on mängupausil ja muidu rahvarohked festivalid sätivad end peoaastail targu mõnele teisele nädalavahetusele. Tallinnas domineerib noil päevil silmanähtavalt justkui parim osa meist, ideaal-Eesti – viisakas, abivalmis, naeratav, tähelepanelik.

Kas võib siis öelda, et oleme koos ühise eesmärgi nimel, milleks on turvalisem ja sõbralikum Eesti? Võib-olla.

Sihtgrupp ja tulevik

Kõige selle kauni kõrval, mida pidu loob, on samavõrra päevakorral peoliikumise tulevik. Teame, et suur hulk juhendajaid hakkab juba õige pea suunduma pensionile. Kes jätkab? Kas tähtsam on kunstiline kõrgtase või seesama ühiskonnas turvalisust loov õlg-õla tunne? 

Need diskussioonid, mida pidu endast kujutama peaks, tuleb ära pidada, sest seisame üsna mitmes mõttes teelahkmel. 

Raul Rebane on veendunud, et laulu- ja tantsupeo sihtgrupp – kui kohatult see peo üldises pühaduse kontekstis ka ei kõla – on Eesti rahvas. Pileti ostnud publik. Kommunikatsiooniekspert võib küsida, mis on laulupeo „toode“, kartmata kunstilise toimkonna meelepaha.

„See on ühistunne – suurim laulupeo ankur. See on aluseks identiteedile. Identiteet on miski, mis muudab meid eriliseks. Eesti identiteet kujuneb läbi laulupeo. Venemaal võib selleks olla näiteks sõjaväeparaad, Leedus korvpall. Meil on selleks laul. Miks on identiteet hea? Sest see annab kriisiolukorras võimaluse kiiresti vastu võtta otsuseid; laulupidu loob eeldused kriisis käitumiseks,“ arendab Rebane oma mõtet.

Tantsujuht Rauno Zubko sekundeerib ja näeb peoliikumise suurima väärtusena selle sotsiaalset tähtsust, eriti tänapäeva infoühiskonnas. „Tantsurühmas üksteisel kätest kinni hoidmine kasvatab inimest, ka täiskasvanut. Kogukond on nii terve, kui on iga selle liige. Kui meil on ühine eesmärk, siis kasvatame tervet ühiskonda,“ arutleb tantsujuht.

On’s laulu- ja tantsupidu tõesti osa sellest, mida nimetatakse laiapindseks riigikaitseks?

Samuti arutelupaneelis osalenud Siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt sõnab, et turvalisusel ongi palju erisuguseid tahke: „Ainult laigulistes vormides inimesed ei kaitse riiki ära.“ Anneli Kana kogemuse põhjal on kogukondlikkus kui nähtus juba olemuslikult väga läbipõimunud. Raske olevat öelda, et laulupeoliikumine seisaks kuidagi eraldi või omaette külaliikumisest – tantsuplatsil ja kooris on kõik võrdsed, ole sa vallavanem või politseinik! 

Looming ja väärtuskaart

Konverentsipäev näitas ilmekalt, kuivõrd vajalik lisaks arutelule mitmehäälse koorilaulu või Ullo Toomi tantsuõpetuse üle on mõttevahetus laulu- ja tantsupidude koha üle ühiskonnas laiemalt. Traditsiooni elujõule on see diskussioon sama vajalik nagu õhk. Põlvkonnad vahetuvad, vaatenurgad muutuvad.

Ja ometi. Midagi jääb vaatamata mistahes olude teisenemisele ikka üheks ja samaks.

Möödunud laulupeo juht Peeter Perens viitab meie rahvuslikule väärtuskaardile, mis pandi tema sõnul paika 150 aastat tagasi. Pidu jääb kahtlemata tulevikuski tuginema vabatahtlikkusele ja südame sunnile - poleks olnud viimast, jäänuks ligi 900 mehepoega 1869. aasta jaanide eel koju oma argitoimetuste juurde.

Siinkohal aga tasub kusagil horisondil hoida Raul Rebase mõtet, et jah, õhinaga saab korraldada pidu, kuid struktuuri õhinapõhisus ei hoia. Mida siis teha ja kus hoida suuremat jõuõlga? 

Varsti on kevad. Me naaseme loodetavasti valitsuse tasandil asjalikult kollektiivijuhtide järelkasvuprobleemide ja töötasuküsimuse juurde. Arutelud jätkuvad. Laiemas mõttes peoliikumise tulevikku kujundades aga tasub kuklas hoida konverentsilt kõlama jäänud olulisimat mõtet – me vajame laulu- ja tantsupidu, sest see on võimas Eesti ühendaja. 

 

Eesti Rahvusringhääling on laulu- ja tantsupeo aasta lõpetuseks pannud kokku emotsionaalse pildi- ja helirea. Vaata seda ning meenuta peo kaunimaid hetki rahvusringhäälingu portaalist.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Haapsalu muinsuskaitseala. Foto: Reio Avaste
01.07.2020|Kultuuriministeerium

Ajalooliste linnakeskuste muinsuskaitsealade korrastamist toetatakse ligi 2,9 miljoni euroga

Tänasest, 1. juulist avanes taotlusvoor, kust rahastatakse väikelinnade muinsuskaitsealadel asuvate hoonete restaureerimise ja avalikku kasutusse võtmisega seotud tegevusi.

Kalmar Kurs
30.06.2020|Kultuuriministeerium

5 küsimust. Uus välissuhete osakonna juhataja Kalmar Kurs

Kultuuriministeeriumis asub alates 15. augustist välissuhete osakonda juhtima pikaaegse ametnikukogemusega Kalmar Kurs. Saame tuttavaks!