Sa oled siin

Laulu ja tantsu juubeliaasta on hoogsalt alanud

28. veebruar 2019 - 11:08
Dirigent Valter Soosalu. Foto: Ülari Tuisk (ELTSA).
Dirigent Valter Soosalu. Foto: Ülari Tuisk (ELTSA).

Laulupeoaastasse mahub rohkelt sündmusi, mis tutvustavad meie laulu- ja tantsupidude ajalugu ning näitavad selle liikumise ulatust ja mõju praegusel ajal. Aasta tippsündmus on loomulikult juuli alguses toimuv suurpidu ja sellele eelnev tuletulemine.

XXVII laulu- ja XX tantsupeoks „Minu arm” valmistujatele on aasta alanud tiheda tööga maakondlikes eelproovides. Kokku toimub jaanuarist kuni maini üle Eesti 617 eelproovi. Veebruari keskpaigaks oli toimunud ligi sada laulupeo, umbes 140 tantsupeo ja üle kümne rahvamuusikute eelproovi. Eelproovide korralduse eest hoolitsevad 19 laulu- ja tantsupeo maakondlikku kuraatorit, kuldaväärt inimesed, kellel on eriline osa ja vastutus, et kõik läheks nii nagu peab.

Kuidas proovid seniajani on läinud

„Kollektiivid peaksid eelproovides tundma tantsudest rõõmu ja mõistma nende sisu. Ma soovin, et nii tantsuõpetajad kui ka tantsijad jõuaksid tantsu ja mõtete sisse, mida selle peoga öelda on tahetud,“ ütles tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste. „Tantsida ei ole vaja pelgalt sammu, vaid seda, mis on selle tantsu sees. Emotsioon peaks olema see, mis sealt välja peaks õhkuma,” rääkis Rajaste.

Tantsupeoks valmistuvad esimest korda pererühmad, kus tantsivad koos 16 last ja 8 täiskasvanut. Pererühmadega pakutakse võimalus ka väiksematele maapiirkondadele, kes segapaare ei pruugitagi kokku saada, siiski oma kollektiiv tantsupeole saata.

„Paljudel juhtudel õigustavad pererühmad oma nime – neis tantsivadki emad-isad oma lastega,“ kommenteeris pererühmade liigijuht Kalev Järvela. Pererühmadel on kavas pikk mänguline tants „Kirisabalind“, mida tantsijad on kiitnud kui rohkelt mängulusti ning peredega koosolemisest ja koostegemisest rõõmu pakkuvat tantsu.

Aga laulupidu? Ainuüksi Tallinna linnapildis on tähelepanekumad võinud märgata lapsi-noori-vanemaid suundumas näiteks Salme kultuurikeskusesse, kus on käinud liigiti laulude kokkukõla harjutamine.

 „Eelproovides harjutatakse repertuaari ühiselt peol juhatavate dirigentide käe all. Ma loodan, et eelproovid pole kooridele ja orkestritele ainult võimalus ühiseks harjutamiseks, vaid ka inspiratsiooniks teel laulupeole,” ütles laulupeo peadirigent Peeter Perens.

 Segakooride seas on üksjagu elevust tekitanud Hain Hõlpuse uudisteos „Kannel“. Oma etno-jazziliku helikeele, vahelduvate rütmide ja helistike ning rahvaluulest võetud loomislooga asub see pala juubelilaulupeo lähteidees kirjeldatud soomeugri ja Lääne-Euroopa muusikakultuuri ristteel. Tõepoolest on lugu oma nüansirikkuses väljakutset pakkuv.

Et pingelistesse eelproovidesse veidi enam lusti lisada, otsustasid segakooride liigidirigendid kuulutada välja sellesama „Kandle“ ettelaulmise konkursi, mis toimub kuni 9. märtsini. Konkursi kohta saab lähemalt lugeda siit (https://2019.laulupidu.ee/uudised/segakoore-oodatakse-osalema-laulukonkursil-kannel/). Osalegem siis ja vaadakem hiljem, kes see „kuuekeelene saab kumama“.

Enneolematu piletimüük

Kokku on juubelilaulu- ja tantsupeole esimeste nädalatega müüdud ja broneeritud üle 50 000 pileti. Tantsupeo kolme etenduse piletid on praeguseks välja müüdud või broneeritud, laulupeo kahele kontserdile on üldalale pileteid vabalt saadaval.

Kunagi varem pole pääsmete vastu nii lühikese ajaga sedavõrd suurt huvi üles näidatud. See on kummardus kõigile lauljatele, tantsijatele ja pillimängijatele.

Juubeliaasta jõuab kõikjale üle Eesti

Laulupidu 150. Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta on samuti hoogsalt alanud. ERM-i ja Ajaloo- ning Ühiskonnaõpetajate Seltsi eestvedamisel valmistatakse ette haridusprogrammi „Ajarännak 1869“. Ühe eestvedaja, Kaari Siemeri sõnul toob peaaegu iga päev juurde uusi liitujaid.

Kõlanud on esimesed kontserdid sarjas „150 aastat esimesest laulupeost”, ETV ekraanil oleme saanud kuulda-näha pidu tutvustavaid klippe ja mõelda kaasa nendega, kes oma peomälestusi jaganud. Klassikaraadio eetris aga on alanud juubeliaasta saatesari „Laulupeo nähtamatud lood”.

Eraldi on juubeliaastal tähelepanu all muusika ühendav mõju ühiskonnas, et laulu- ja tantsupeol ennast kõik tõeliselt koduselt tunneksid. Peole on ju oodatud igaüks. Sellepärast on toimunud kohtumisi nii Ida-Virumaa kultuurifoorumil kui ka rahvusvähemuste ümarlaual ning eraldi pidu tutvustav saatesari alustas venekeelse Raadio 4 eetris.

Korraldajatel ja loojatel käed tööd täis

„Lisaks peo kunstilise tulemuse saavutamise tagamisele, eelproovide läbiviimisele, on käes töömahukas ettevalmistus peo keskkondade ettevalmistamiseks, teenuste ja tehniliste lahendite läbitöötamiseks ja maastikule asetamiseks,“ teatas peo peakorraldaja Aet Maatee

Omakorda eraldi töögrupid valmistavad ette erakordselt pikka, 33 päeva kestvat tuleteekonda. Tuli hakkab liikuma 1. juunil Tartust ning jõuab Tallinnasse 3. juulil.

XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ ajakava

  • Tuletulemine 1. juuni (Tartu) – 3. juuli (Tallinn)
  • Tantsupeo esimene etendus neljapäeval, 4. juulil kell 19.00
  • Rahvamuusikapeo kontsert “Kannelde öö” neljapäeval, 4. juulil kell 21.00   
  • Tantsupeo teine etendus reedel, 5. juulil kell 11.00
  • Rahvamuusikapeo peakontsert reedel, 5. juulil kell 14.00
  • Tantsupeo kolmas etendus reedel, 5. juulil kell 18.00
  • Rongkäik laupäeval, 6. juulil kell 13.00 – 18.00
  • Laulupeo avakontsert „Õpetajale“ laupäeval, 6. juulil kell 19.00
  • Laulupeo teise päeva suurkontsert pühapäeval 7. juulil kell 14.00

Lisainfo peosündmuste kohta on laulupeo kodulehel www.laulupidu.ee.

 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Kertu Saks
18.09.2019|Kultuuriministeerium

Kertu Saks: pädevad sõltumatud eksperdid mõjutavad vahetult meie kultuuris toimuvat

Eesti Kultuurkapital ehk Kulka ootab 18. septembrist kuni 14. oktoobrini taas ettepanekuid selle kohta, kes võiksid kuuluda sihtkapitalide komisjonidesse. Kulka juhataja Kertu Saks kinnitab kõigi valdkondade esindajatele, et huvide konflikti suudetakse kindlasti vältida ning kandidaatide esitamine on väga vajalik.

Kohtumine Treski küünis augustis 2019
09.09.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuri- ning lõimumispoliitika uued strateegiadokumendid hakkavad kuju võtma

Kultuuriministeerium jätkab sügiskuudel kultuuri- ja ka lõimumispoliitika strateegia väljatöötamist. Aastani 2030 kehtivate dokumentide seni kogutud sisu üle peetakse paari kuu jooksul arutelusid kõigis maakondades, esimene arutelupäev on juba homme, 10. septembril Pärnus.