Sa oled siin

Kunstihoone suurnäitus kutsub Eesti juubeliaastal arutlema riigi ja rahvuse teemadel

27. veebruar 2018 - 14:26
Näituse "Riik ei ole kunstiteos" poster Tallinna Kunstihoone fassaadil. Foto: Kultuuriministeerium
Näituse "Riik ei ole kunstiteos" poster Tallinna Kunstihoone fassaadil. Foto: Kultuuriministeerium

Tallinna Kunstihoones avati 16. veebruaril rahvusvaheline kaasaegse kunsti suurnäitus “Riik ei ole kunstiteos”, mis Eesti Vabariigi juubelist ajendatuna vaatleb riiki, rahvust ja identiteeti. Eesti Vabariik 100 kunstiprogrammi kuuluv näitus on Tallinna Kunstihoone 2018. aasta näitusekava põhiekspositsioon.

Pealkirja „Riik ei ole kunstiteos“ alla on koondunud näitus, mis tegeleb riigi ja rahvuse teemaga – näitus uurib riigi, rahvuse ja rahvusliku identiteedi keerukust ja problemaatikat ning nende praegust muutlikku olukorda Euroopas natsionalismi ja populismi taaselustumise tingimustes. Näituse eesmärk on pakkuda sellele teemale nüansirikkamat käsitlust, mis ulatub kaugemale tavapärasest vastandumise retoorikast. Tuues eri riikidest kokku üle kahekümne eripalgelise kunstniku, sh mitu uut tellimust, kaardistab näitus Mandri-Euroopa muutuvat poliitilist maastikku ja selle piire ning samuti eristava identiteedipoliitika probleemi.

Tallinna Kunstihoone juhataja Taaniel Raudsepp selgitas, et Kunstihoonel on keskse kaasaegse kunsti institutsioonina kohustus mitte lihtsalt tähistada Eesti riigi olemasolu, vaid teha sügavam sissevaade sellistesse olulistesse teemadesse nagu rahvus ja rahvuslik identiteet. „Lisaks tähistamisele peaks ühe riigi saja aasta juubel olema ka mõttekoht. Seetõttu otsustasime kolm aastat tagasi kutsuda teemat püstitama ja näitust kureerima Katerina Gregose, kuraatori, kelle väljapanekud on tähelepanelikud käsitletava suhtes, visuaalselt tundlikud ja üllatavad, ning kes on oma vallas üks maailma tippe,” loetles Raudsepp.

Näituse kesksed teemad on rahvusriik, rahvas ja rahvuslus, mida vaadeldakse just praeguse Euroopa kontekstis: Brexit, äärmusparteide esiletõus ja Euroopa regioonide iseseisvuspüüdlused, mis näitavad selgelt nende teemade olulisust. „Mul on erakordselt hea meel, et selle sisuka ja kriitilisi küsimusi esitava projekti elluviimist hindasid oluliseks nii EV100 kunstiprogrammi kui Kultuurkapitali eksperdid ja saame koostöös ambitsioonika rahvusvahelise näituse teoks teha. Olen kodanikuna uhke, et Eesti riigi juubeliaastal on võimalik nendel teemadel avatult ja rahulikult arutleda — elame vabas ühiskonnas, küpses demokraatias,” lisas Raudsepp.

Katerina Gregos on Brüsselis elav kuraator, kirjanik ja lektor. Kuraatorina uurib ta kunsti, ühiskonna ja poliitika seoseid, keskendudes eeskätt demokraatia, inimõiguste, kapitalismi, kriisi ja muutuvate globaalsete tootmistsüklite teemadele. Praegu on ta Riia biennaali peakuraator ning Münchenis ja Samoses tegutseva Schwarzi Fondi kuraator.

Katerina Gregos ise arvas, et tänapäeva paljukultuurilises Euroopas on väga raske rahvuse objektiivseid tunnuseid määratleda, kuna identiteet, keel ja etnilisus on mõistena üha enam muutuvad ja laialivoolavad. „Mida on sellises raamistuses võimalik rahvusriigi, selle suhteliselt uudse kunstliku tarindi kohta öelda? Kas ennustus rahvusriigi hääbumise kohta üleilmastumise ajastul on ekslik? Kuidas me rahvuslusest õigupoolest aru saame? Kuidas mõtestada üleilmastumise ajastul ümber nüüdisaegne rahvusriik ja tihtilugu rahvusjärgsena mõistetud tänapäeva ühiskond ja selle toimimine? Meie näitus toob kokku mitmekülgse valiku kunstnikke, kes uurivad neid teemasid ja küsimusi kriitiliselt eri vaatepunktidest. Nende teosed paljastavad vastakaid arvamusi tekitava rahvuse ja rahvusluse teema peidetud vastuolud, sundides neid ootamatute nurkade alt vaatama,” kinnitas Gregos.

Vaadata on joonistusi, skulptuure, fotograafia- ja tekstipõhiseid töid, samuti filme ja installatsioone. Tuues eri riikidest kokku üle kahekümne eripalgelise kunstniku, nende seas mitu uut tellimust, kaardistab näitus Mandri-Euroopa muutuvat poliitilist maastikku ja selle piire ning samuti eristava identiteedipoliitika probleemi. Eesti kunstnikest on näitusel esindatud Flo Kasearu, Jaanus Samma, Tanja Muravskaja, Kristina Norman ja Ivar Sakk. Näituse korraldaja on Tallinna Kunstihoone ning see toimub Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone galeriis, Tallinna Linnagaleriis ja Vabaduse galeriis.

Täpsem info näituse kohta.

Veel uudiseid samal teemal

Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus "Kohtumised". Foto: Berta Vosman (ERM)
12.09.2018|Kultuuriministeerium

Uuring: muuseumid ja raamatukogud on populaarsed, arendamist vajavad uued teenused

Kultuuriministeerium koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) ja uuringufirma Kantar Emoriga tutvustas täna, 12. septembril Eesti muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate värske uuringu tulemusi. Saadud tulemused aitavad kaasa poliitikakujundamisele ning edasistele tegevustele, mis võiksid veelgi suurendada Eesti muuseumide ja raamatukogude atraktiivsust ja külastatavust.

Valletta, Euroopa kultuuripealinn 2018. Foto: Jason Borg, Malta valitsus
30.08.2018|Kultuuriministeerium

Riik rahastab Euroopa kultuuripealinna 2024 kuni 10 miljoni euroga

Valitsus otsustas täna, 30. augustil, et tulevast Eesti kultuuripealinna rahastatakse kuni 10 miljoni euroga. Kultuuripealinna toetuse kohta esitab Kultuuriministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga taotluse tuleval kevadel, kui algab riigi eelarvestrateegia koostamine aastateks 2021 kuni 2024.