Sa oled siin

Kümme aastat loomemajandust – kuhu edasi?

29. november 2019 - 10:01
Eesti ühisstend Tokyo Big Sight messikeskuses
Eesti ühisstend Tokyo Big Sight messikeskuses

Loomemajandussektori uuringud ja kaardistused näitavad kasvu nii loomeettevõtete arvu, tööhõive kui ka kogutulu osas, aga toovad välja ka nõrkusi, arenguvajadusi ja tulevikutrende nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, kirjutab Kultuuriministeeriumi loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok.

Kui põllumehel on võimalus oma kevad-suvise hoole ja vaeva vilju näha juba sügisel, siis loomepõllu harijatel võtab tulemuste nägemine oluliselt kauem aega – vahel aasta, vahel paar ning nii mõnigi olemuslik muutus võib end ilmutada alles kümnendi möödudes. Just kümme aastat on Eestis kultuuri- ja loomesektori ettevõtlus- ja majanduslikku potentsiaali järjepidevalt edendatud.

Muutuste esilekutsumisel ja loomevaldkondades tegutsejate käekäigu kujundamisel on oluline roll olnud loomemajanduse piirkondlikel ja valdkondlikel arenduskeskustel ning loomeinkubaatoritel. Staažikamad neist, näiteks Tallinna Loomeinkubaator ja Tartu Loomemajanduskeskus tähistasid sel sügisel oma esimest ümmargust sünnipäeva.

Tartu Loomemajanduskeskuse loometibulas on inkubeeritud enam kui 180 erinevat loomevaldkonna äriideed ja pea 130 alustavat ettevõtjat, kelle müügitulu kokku rehkendades on tulemuseks enam kui 8 miljonit eurot. Edukamatel neist on müügitulu kasvanud viimastel aastatel isegi 600-700 protsenti ja tegutsetakse ka välisturgudel. Keskuse tulevikufookus on seatud kuuele valdkonnale: film, etenduskunstid, muusika, mood, disain ja noor kunst. Lisaks on Tartu Loomemajanduskeskus 2024. aastal  oluline partner Euroopa kultuuripealinna programmis.

Eesti tegemised loomemajanduse edendamisel paistavad silma ka Euroopa tasandil. Hiljuti avaldatud Euroopa Komisjoni kultuuri- ja loomelinnade uuringu edetabelites on esmakordselt välja toodud kaks Eesti linna – Tallinn ja Tartu. 250 000-500 000 elanikuga linnadest on loomemajanduse näitajate põhjal Tallinn viiendal kohal. Kõrgeimad punktid saadi töökohtade arvu, loomesektorisse uute töökohtade loomise ja valdkonnas tehtud innovatsiooni osas. 50 000-100 000 elanikuga linnadest platseerus Tartu teisele kohale ja tugevaimaks näitajaks on kultuurielu aktiivsus. 

Valdkondlikest arenduskeskustest, kellest mõned on tegutsenud juba üle kümne aasta, jõudsid sel sügisel oluliste verstapostideni näiteks Eesti Disainikeskus ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus. Eesti Disainikeskus võttis enam kui kolme aasta eest enda vedada disainivaldkonna arengukava koostamise, mis käivitus alt-üles initsiatiivina. Sel sügisel sai töö tulemus – strateegilisi suundi ja huvigruppe kirjeldav dokument – viimaks ühiselt allkirjastatud.

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, kes on enam kui kaheksa aastat kasvatanud jõudsalt Eesti kaasaegse kunsti rahvusvahelist tegevusvälja, jõudis sel sügisel lõpuks oma „tuppa“ – septembri lõpul avati Noblessneri sadamalinnakus kunstikeskus Kai. Söandan väita, et kunstihuvilised ja -professionaalid üle maailma ei tule uude keskusesse mitte värske värvi lõhna ja kutsuvate tulede pärast, vaid siinsete eestvedajate poolt aastate jooksul ära tehtud suure ja sisuka töö tulemusena.   

Piirkondliku arenduskeskusena on meie võrgustikku suhteliselt äsja liitunud Narva Loomeinkubaator, mille tegevused käivitusid juba möödunud aastal, kuid Narvas asuv loome- ja multimeediakeskus Objekt valmis alles käesoleva aasta oktoobris. Kutsun siinjuures üles kõiki arenduskeskuseid ja teisi koostööpartnereid meie pesamuna uudistama ning tema tegemistes kaasa lööma, et ka Ida-Virumaa loomemajanduse potentsiaal saaks parimal võimalikul moel avalduda.

Novembri lõpul kulmineerus koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Eesti Disainerite Liiduga ellu viidud Eesti disaini rahvusvahelistumist edendav projekt, mille raames osales üle 20 disainiettevõtte sisustusmessil Interior Lifestyle Living Tokyos ning Eesti disaini ja elustiili tutvustaval üritustel Yokohamas. Lisaks esindas Eesti Disaini Maja neil üritustel 13 disainibrändi ning osad meie disainitooted on pikemat aega müügil ka pop-up poes Osakas. Tõdesime, et jaapanlastele on meie disain väga südamelähedane ja messil osalenud ettevõtjad said üle ootuste suure hulga  ärikontakte nii Jaapani kui teiste Aasia riikide edasimüüjatelt. Muuhulgas sai järele proovitud, et Balteco pisikesse vanni mahub kenasti kaks jaapanlast ja Toku sussid kõnetavad Jaapani turgu nii nime kui esemena. Pea kogu kollektsioon Aegaon käekellasid ehib nüüd Jaapani härrade randmeid ja Eesti disainerite ehted on kohe-kohe müügil Tokyo muuseumipoodides. Saadud kogemuse ja tagasiside põhjal oleme veendunud, et lisaks IT-le ja e-residentsusele on Eesti visiitkaardiks ka meie disain ja elustiil. Suur tänu ja kummardus Mari Kalkunile, kes läbi oma muusika lasi jaapanlastel veel sügavamale meie hinge kaeda!

Lõppkokkuvõttes väärivad kõik tugistruktuurid, koostööpartnerid ja projektides osalenud loomeettevõtjad ära märkimist ja tunnustust, kuid ka põhjendatud juhtudel ja motiveerivas vormis sõrmeviibutust. Teame, et viimane kümnend on olnud loomemajanduse edendajatele küllaltki helde Euroopa Liidu rahaliste vahendite kasutamise võimaluste poolest. Nüüd on kätte jõudnud aeg küsida: kuhu ja kuidas edasi? Neil, kes osalesid käesoleva aasta algul lõppenud strateegia praktikumi arenguprogrammis, tasub tulevikusihtide seadmisel meenutada õpitut ja kogetut. Lisaks hoidke oma meeled valla nii kodukamaral kui laias maailmas toimuva osas. Hoidkem kokku ja tehkem koos, jagagem nii õnnestumisi kui läbikukkumise õppetunde – nii saame tugevamaks ja iseseisvamaks ning lööme ka laias maailmas läbi. Teeme üheskoos Eesti maailmas suuremaks.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Kultuurisõber 2018 gala
10.12.2019|Kultuuriministeerium

Algas konkurss Kultuurisõber 2019

Kultuuriminister Tõnis Lukas kuulutas täna, 10. detsembril välja konkursi Kultuurisõber 2019. Konkursil tunnustatakse neid eraisikuid, ettevõtteid või organisatsioone, kes on kultuurile aasta jooksul olnud toeks rahaliselt või tegudes. Kandidaatide esitamine on avatud reedeni, 10. jaanuarini 2020, võitjad avaldatakse traditsioonilisel Kultuurisõbra tseremoonial, mis toimub sõbrapäeval, 14. veebruaril 2020.

Kultuuritöötajate palgaleppe allkirjastamine
09.12.2019|Kultuuriministeerium

Palgalepe: kultuuritöötajate palgafond suureneb 2,5 protsendi võrra

Kultuuriminister Tõnis Lukas ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) juhatuse esimees Ago Tuuling allkirjastasid täna, 9. detsembril kultuuritöötajate palgakokkuleppe. Selle kohaselt tõuseb Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutuste töötajate palgafond 2,5 protsendi võrra.