Sa oled siin

Kultuuripealinnad, andke endast märku!

21. juuni 2018 - 13:18

Kultuuripealinnaks 2024 kandideerimise lõpptähtaeg on 1. oktoober. Kultuuriministeerium palub kindlalt kandideerivatelt linnadelt selle kohta kinnitust juba kuu varem ehk 1. septembriks. Uurisime Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhatajalt Kadri Jauramilt, milline on konkursi hetkeseis.

2024. aasta Euroopa kultuuripealinna selgumiseni on veel aega poolteist aastat. Küll aga peavad Eesti linnad sel suvel otsustama, kas nad kandideerivad, ning kui nad seda teevad, siis esitama oma taotlused 1. oktoobriks Kultuuriministeeriumile.

Kadri Jauram, millises järgus kultuuripealinna protsess praegu on?

Praegu käivad ettevalmistused selleks, et saaksime sügisel, 1. oktoobriks laekunud taotlusi hindama hakata. See tähendab, et me peame tagama ka Eesti ekspertide esindatuse rahvusvahelises komisjonis. Tegime Euroopa Komisjonile ettepaneku nimetada komisjoni liikmeteks Anu Kivilo ja Mikkso Fritze, kellel on mõlemad suured kogemused nii kultuuripealinna kui ka kultuurikorraldusega laiemas mõttes. 

Linnasid huvitab üha enam, kui suure eelarvega võivad nad oma taotlusi kirjutades arvestada. Kui palju me praegu sellest rääkida saame?

Summadest on veel vara rääkida, sest rahastamisotsuse teeb valitsus. Kultuuriministeerium viib selle valitsusele arutamiseks juba lähemal ajal.

Hea tava on olnud, et kultuuripealinna rahastamine võiks jaguneda kolmandike kaupa: korraldav linn, asukohariigi valitsus ning muud allikad nagu omatulu, fondid ja sponsorlus. Praktikas on olukord muidugi iga riigi ja linna puhul erinev. Seetõttu ei saagi veel rääkida summadest, kuni valitsus seda ei ole arutanud, teemaga tutvunud ja kõiki võimalusi kaalunud.

Taustaks nii palju, et Euroopa Parlamendi uuringu kohaselt moodustas ajavahemikul 1985-2012 valitsuste panus keskmiselt 37%. Madalaim oli see Liverpoolis aastal 2008, kus jäi alla 10%, ja kõrgeim Thessalonikis aastal 1997, kus ulatus 99%-ni. Sama uuringu kohaselt oli erasektori panus keskmiselt 13%, kuid uuring rõhutas samuti, et ka see on linnades väga erinev.

Euroopa Parlamendi uuring täheldab siiski üldist tendentsi, et sponsorluse osakaal on suurem n-ö vanades riikides. Euroopa Liidu panuse (Melina Mercouri auhind ja muud fondid) osakaal on samuti linnades erinev, kuid keskmiselt moodustab see 5% tegevuseelarvest.

Mitmed linnad, kes suuremalt, kes tagasihoidlikumalt, on alustanud kultuuripealinna kampaaniat. Kuidas võib praeguse huviga rahul olla? 

See on ainult rõõmustav, et mitu linna on üksi või siis teineteisega koostöös plaaninud end üles seada Euroopa kultuuripealinnana 2024. Hea on näha, et see teema tekitab positiivset ärevust. Ministeeriumist on pidevalt küsitud lisaküsimusi, täpsustusi, mis annab tunnistust, et protsessi võetakse tõsiselt.

Tore on ka see, et üsna väiksed linnad, näiteks Kuressaare, leiavad, et neil on palju pakkuda nii meie oma inimestele kui ka väliskülalistele ning tõsta seeläbi oma tuntust ja konkurentsivõimet. Loodame väga, et kõik sellised linnad samuti kandideerivad. Väga hea on vaadata, et mitu linna planeerivad omavahel koostööd. Isegi kui kultuuripealinna tiitlini ei jõuta, võime ju loota, et need ettevõtmised viiakse sellegipoolest ellu.

Samuti näib, et valikuprotsessis on esindatud kultuuriliselt mitmekesine Eesti. Siin on ilmselt kõige rohkem praegu tööd teinud Narva, kes on oma ambitsioone ka avalikkusele juba tutvustanud.  

Mida on kandideerimisel eriti oluline silmas pidada?

Kultuuriministeerium paneb kõigile linnadele südamele, et taotlus oleks põhjalikult läbi mõeldud, hästi ette valmistatud ning leidlikult esitatud. Samuti tuleb tähele panna, et hindamisel vaadeldavad kuus kategooriat on võrdsed: panustamine pikaajalisse strateegiasse, Euroopa mõõde, kultuuriline ja kunstiline sisu, teostamisvõime, kaasamine ning korraldamine. Kõik need aspektid tuleks oma linna võimaluste ja võimekuse seisukohast väga põhjalikult läbi mõelda – leida koostöökohti, jäävaid väärtusi, ka üle kultuuripealinnaks olemise aja kestvaid tegevusi.

Samuti tuleb püsida ajas. Eelvalik kõigi kultuuripealinnaks soovivate Eesti linnade seast tehakse juba sügisel. Teise vooru pääsenud linnad peavad arvestama võimalusega, et rahvusvaheline komisjon võib soovi korral neid linnu ka ise külastada. Seetõttu maksab lähtuda ikkagi sellest, mida linnal ka tegelikult on pakkuda.

Kordame üle tähtsad daatumid!

Aega esitada linna kandidatuur esimesse vooru on veel piisavalt – aga ka mitte ülemäära palju. Kultuuriministeerium palub kindlalt kandideerivatelt linnadelt selle kohta kinnitust üks kuu enne tähtaega ehk hiljemalt 1. septembriks. Taotlust on aega esitada kuni 1. oktoobrini.

 

 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus "Kohtumised". Foto: Berta Vosman (ERM)
12.09.2018|Kultuuriministeerium

Uuring: muuseumid ja raamatukogud on populaarsed, arendamist vajavad uued teenused

Kultuuriministeerium koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) ja uuringufirma Kantar Emoriga tutvustas täna, 12. septembril Eesti muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate värske uuringu tulemusi. Saadud tulemused aitavad kaasa poliitikakujundamisele ning edasistele tegevustele, mis võiksid veelgi suurendada Eesti muuseumide ja raamatukogude atraktiivsust ja külastatavust.

Valletta, Euroopa kultuuripealinn 2018. Foto: Jason Borg, Malta valitsus
30.08.2018|Kultuuriministeerium

Riik rahastab Euroopa kultuuripealinna 2024 kuni 10 miljoni euroga

Valitsus otsustas täna, 30. augustil, et tulevast Eesti kultuuripealinna rahastatakse kuni 10 miljoni euroga. Kultuuripealinna toetuse kohta esitab Kultuuriministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga taotluse tuleval kevadel, kui algab riigi eelarvestrateegia koostamine aastateks 2021 kuni 2024.