Sa oled siin

Kultuuriministrid edendavad Läti ja Leedu laulupidudel Balti koostööd

5. juuli 2018 - 10:43
Leedu laulu- ja tantsupidu. Foto: Aet Maatee
Leedu laulu- ja tantsupidu. Foto: Aet Maatee

Kultuuriminister Indrek Saar viibib selle nädala lõpus Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeol. Kolme Balti riigi kultuuriministrid allkirjastavad pühapäeval, 8. juulil Riias kolme riigi laulupidude traditsiooni hoidmist puudutava lepingu ning Balti kultuurifondi algatamise lepingu.

Kultuuriministri visiit algab täna, 5. juulil Leedu pealinnas Vilniuses, kus toimuvad tantsupeo etendused ning peetakse laulupeo kontsert. Läti laulupeo galakontsert toimub Riias pühapäeval, 8. juulil. Kummagi riigi suurpeod on pühendatud omariikluse 100. aastapäevale.

Kolme riigi kultuuriministrite allkirjastatav laulupidude traditsiooni arendamist puudutav leping on seotud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas olemisega. Sellega luuakse riikide ühine koostöökomisjon, kes tegeleb pidude mõtestamise ja arendamisega ning koostöö tugevdamisega. 

„Laulu- ja tantsupeod on omamoodi imetegu, mis tugineb rahva soovil ja omaalgatuse jõul. Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeod võivad olla küllalt erineval moel üles ehitatud, aga koht UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas on meil ühine. See tuletab meile meelde traditsiooni ainulaadsust maailmas. Selleks, et peod kestaksid, vajame veelgi enam koostööd ja kogemuste vahetamist. Peoprotsess peab olema parimal võimalikul moel toestatud ning peod ise väga hästi korraldatud. Seda kõike see kokkulepe sisaldab,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar visiidi eel.

Ministrite allkirjastamisega alguse saav 300 000-eurose aastaeelarvega Balti kultuurifond hakkab samuti edendama Balti riikide kultuurikoostööd ning aitab tugevdada Eesti, Läti ja Leedu kultuuri rahvusvahelistumist ühiste kultuurisündmuste abil. Fondi hakatakse haldama kordamööda kolmeaastaste tsüklite kaupa ning esimesena hakkab fondi administreerima Eesti Kultuurkapital.

Kolmest balti riigist on laulu- ja tantsupidude traditsioon vanim Eestil – esimene laulupidu peeti Tartus 1869. aastal. Läti pidude traditsioon algas 1873. aastal Riias ning Leedu esimene suurpidu peeti 1924. aastal Kaunases, kuhu saabus 86 koori umbes kolme tuhande lauljaga. Tänapäeval ulatub kõigis riikides osalejate arv kümnetesse tuhandetesse, publiku hulka võib pidudel lugeda sadades tuhandetes.

Veel uudiseid samal teemal

Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus "Kohtumised". Foto: Berta Vosman (ERM)
12.09.2018|Kultuuriministeerium

Uuring: muuseumid ja raamatukogud on populaarsed, arendamist vajavad uued teenused

Kultuuriministeerium koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) ja uuringufirma Kantar Emoriga tutvustas täna, 12. septembril Eesti muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate värske uuringu tulemusi. Saadud tulemused aitavad kaasa poliitikakujundamisele ning edasistele tegevustele, mis võiksid veelgi suurendada Eesti muuseumide ja raamatukogude atraktiivsust ja külastatavust.

Valletta, Euroopa kultuuripealinn 2018. Foto: Jason Borg, Malta valitsus
30.08.2018|Kultuuriministeerium

Riik rahastab Euroopa kultuuripealinna 2024 kuni 10 miljoni euroga

Valitsus otsustas täna, 30. augustil, et tulevast Eesti kultuuripealinna rahastatakse kuni 10 miljoni euroga. Kultuuripealinna toetuse kohta esitab Kultuuriministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga taotluse tuleval kevadel, kui algab riigi eelarvestrateegia koostamine aastateks 2021 kuni 2024.