Sa oled siin

Kultuuriministrid edendavad Läti ja Leedu laulupidudel Balti koostööd

5. juuli 2018 - 10:43
Leedu laulu- ja tantsupidu. Foto: Aet Maatee
Leedu laulu- ja tantsupidu. Foto: Aet Maatee

Kultuuriminister Indrek Saar viibib selle nädala lõpus Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeol. Kolme Balti riigi kultuuriministrid allkirjastavad pühapäeval, 8. juulil Riias kolme riigi laulupidude traditsiooni hoidmist puudutava lepingu ning Balti kultuurifondi algatamise lepingu.

Kultuuriministri visiit algab täna, 5. juulil Leedu pealinnas Vilniuses, kus toimuvad tantsupeo etendused ning peetakse laulupeo kontsert. Läti laulupeo galakontsert toimub Riias pühapäeval, 8. juulil. Kummagi riigi suurpeod on pühendatud omariikluse 100. aastapäevale.

Kolme riigi kultuuriministrite allkirjastatav laulupidude traditsiooni arendamist puudutav leping on seotud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas olemisega. Sellega luuakse riikide ühine koostöökomisjon, kes tegeleb pidude mõtestamise ja arendamisega ning koostöö tugevdamisega. 

„Laulu- ja tantsupeod on omamoodi imetegu, mis tugineb rahva soovil ja omaalgatuse jõul. Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeod võivad olla küllalt erineval moel üles ehitatud, aga koht UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas on meil ühine. See tuletab meile meelde traditsiooni ainulaadsust maailmas. Selleks, et peod kestaksid, vajame veelgi enam koostööd ja kogemuste vahetamist. Peoprotsess peab olema parimal võimalikul moel toestatud ning peod ise väga hästi korraldatud. Seda kõike see kokkulepe sisaldab,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar visiidi eel.

Ministrite allkirjastamisega alguse saav 300 000-eurose aastaeelarvega Balti kultuurifond hakkab samuti edendama Balti riikide kultuurikoostööd ning aitab tugevdada Eesti, Läti ja Leedu kultuuri rahvusvahelistumist ühiste kultuurisündmuste abil. Fondi hakatakse haldama kordamööda kolmeaastaste tsüklite kaupa ning esimesena hakkab fondi administreerima Eesti Kultuurkapital.

Kolmest balti riigist on laulu- ja tantsupidude traditsioon vanim Eestil – esimene laulupidu peeti Tartus 1869. aastal. Läti pidude traditsioon algas 1873. aastal Riias ning Leedu esimene suurpidu peeti 1924. aastal Kaunases, kuhu saabus 86 koori umbes kolme tuhande lauljaga. Tänapäeval ulatub kõigis riikides osalejate arv kümnetesse tuhandetesse, publiku hulka võib pidudel lugeda sadades tuhandetes.

Veel uudiseid samal teemal

riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ tulemused
14.12.2018|Kultuuriministeerium

Pühakodade programmist on toetatud kirikuid ligi 13 miljoni euroga

Kultuuriministeeriumis toimus täna, 14. detsembril riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ juhtnõukogu kogunemine, kus võeti kokku lõppeva programmiperioodi tulemused. Programmi viimase viie aasta eelarve oli kokku 3,61 miljonit eurot ja toetust sai 118 pühakoda.

Foto: Eesti Kunstimuuseum
13.12.2018|Kultuuriministeerium

Valitsuse otsus tagab Niguliste jäämise muuseumiks ja kontserdisaaliks

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) loobus Niguliste kiriku hoone ning selle maa tagastamise ja kompenseerimise nõudest. Niguliste jääb seega muuseumiks ja kontserdisaaliks ka tulevikus.