Sa oled siin

Kultuuriminister Tõnis Lukas pidas Riigikogus spordi aastakõne

4. detsember 2019 - 16:52
Kultuuriminister Tõnis Lukas
Kultuuriminister Tõnis Lukas

Kultuuriminister Tõnis Lukas pidas 4. detsembril 2019 Riigikogus ettekande arengustrateegia „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ täitmise kohta. Spordivaldkonna arengukava iga-aastane ülevaade toob esile need tegevused, mida riik ja spordiorganisatsioonid viisid ellu perioodil 01.09.2018–31.08.2019.  Avaldame minister Lukase kõne täismahus.

Lugupeetud eesistuja! Head Riigikogu liikmed! Suur tänu, et täna olete kutsunud mind Riigikogu spordipäevale, mis tõesti algab selle ettekandega ja jätkub pärast spordiseaduse menetlemisega.

Võib öelda, et sport on valdkond, mis läheb korda paljudele, vahest isegi kõigile. On spordisündmusi, mis ülendavad ja ühendavad meie inimesi, nagu ei miski muu. Näiteks hiljuti etendunud kontsertlavastuse "Anonüümne igatsus" tarvis tuhandeid anonüümseid kommentaare läbi töötanud dramaturg Eero Epner tõdes (ERR 15.11.2019), et rõõmsamas toonis kommentaare hakkas talle silma enamasti siis, „kui sport letti tuleb." „Kui inimesed tahavad joovastanult öelda, et nende elul on järsku mõte või tervel Eesti riigil on järsku mõte, siis see mõte tuleb ikkagi ainult siis, kui Ott Tänak kiiruskatse võidab."

Muidugi kõneleb see väide meile mitte ainult spordi vägevusest, vaid osutab ühiskonnas valitsevatele meeleoludele ja hoiakutele laiemaltki. Kuid jäägem täna siiski ainult spordiga seonduva juurde.

Austatud Riigikogu! Spordivaldkonna strateegiadokument „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ võeti Riigikogus vastu 18. veebruaril 2015. Sellega määrati kindlaks Eesti spordipoliitika visioon, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad. Selle dokumendi kohaselt on sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide tegevustes tervistava, hariva, meelelahutusliku ning sotsiaalse toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja majandustegevusse. Nii et vägagi lai spekter. Ja „Sport 2030“ on siin aluseks kõigi vajalike tegevuste kavandamisel. Kultuuriministeerium kui spordi eest vastutav ministeerium, aga ka teised ministeeriumid planeerivad „Sport 2030-s“ nimetatud tegevuste elluviimist strateegiliste dokumentide ning riigieelarve strateegia kaudu. Kuigi oluline osa dokumendis kokku lepitud põhimõtetest eeldavad järjepidevust ja pikemalt planeeritud tegevusi, toon ma käesolevas ülevaates esile eelkõige selle, mida riik ja spordiorganisatsioonid tegid ära perioodil 01.09.2018–31.08.2019.

Periood langeb eelmise valitsuse tegevusaega, seega tänan eelmise valitsuse peaministrit Jüri Ratast ja eelmise valitsuse kultuuriministrit Indrek Saart selle hea ja põhjaliku töö eest, mis on tehtud – spordimehed mõlemad.

„Sport 2030“ sõnastab üleriigilise eesmärgina liikumise ja spordi olulise ning kasvava rolli eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel.  Selle eesmärgi poole püüdlemisel on neli prioriteetset arengusuunda:
1) valdav osa elanikest liigub ja spordib;
2) liikumine ja sport on tugeva organisatsiooniga oluline majandusharu ning tööandja;
3) liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja;
4) Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud
Neid arengusuundi silmas pidades võiks aastaks 2030 eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu vastata Põhjamaade tasemele – see tähendab elanikkonnast vähemalt kahe kolmandiku kaasamist praeguse ühe kolmandiku asemel - ja et ka meie tollane elukeskkond oleks kehalist aktiivsust soodustav ning varustatud kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluiga, eneseteostust ja majanduskasvu.

Kuidas siis käesoleval, järjekorras juba neljandal aruandeperioodil selle eesmärgi poole liigutud on? Tooksin välja 6 olulist algatust. Nendeks on Liikuma Kutsuva Kooli tegevused, treeneriameti ja treenerikutse väärtustamine, spordiaususe küsimused, Eestis rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamiseks loodud toetusmeede, spordiseaduse muutmise plaanid ja tippspordi arendamine Team Estonia kaudu.

Aga alustame lastest, sest eelkõige just nendele suunatud tegevustest sõltub, kas aastal 2030 oleme me seatud eesmärgid täitnud või ei. Täna on Eesti laste liikumisaktiivsus murettekitavalt madal. Kuigi laste ja noorte harrastajate arv on järjepidevalt tõusnud ning ületas 2018. aastal esimest korda 50% piiri, näitavad uuringud, et vaid 24% lastest ja noortest on kehaliselt piisavalt aktiivsed. Ka on aina vähem neid lapsi ja noori, kes on harjunud õues olema – ainult 7–11% kümneaastastest ja vanematest lastest veedab oma vaba aega õues iga päev. Oleme seega jõudnud olukorda, kus liikumine ei ole enam laste igapäevaelu loomulik osa.

On selge, et spordivaldkond üksinda ei saa seda probleemi lahendada. On vaja leida efektiivsed viisid koostööks eeskätt sotsiaal- ja haridusvaldkonnaga. Kuid kindlasti on siin teemaks ka hea avalik ruum, mille atraktiivsemaks ja liikumist soodustavamaks kujundamine on üheks võtmeteguriks ka kõikide teiste vanuse- ja sihtgruppide kehalise aktiivsuse tõstmisel.

Üheks juba töös olevaks lahenduseks on tähelepanu pööramine liikumist toetava koolikultuuri arendamisele. Siin saan ma rääkida Liikuma Kutsuvast Koolist. See on hea näide koostööst, sest kuigi projekti veavad Sotsiaal- ja Haridus-Teadusministeerium, annab see Sport2030 eesmärkide täitmisse olulise panuse.

Liikuma Kutsuv Kool on Tartu Ülikooli liikumislabori algatatud programm, millega hetkel on liitunud juba 78 kooli üle Eesti. Programmi sihiks on, et liikumisvõimalusi pakuksid õpilastele kõik koolipäeva osad: teekond kooli enne tundide algust; tunnid ja vahetunnid ning ka aeg pärast koolipäeva lõppu. Liikumislabori läbi viidud uuringud on osutanud, et näiteks õuevahetunnid on üks parimaid viise lisada liikumist nende õpilaste päevadesse, kes väljaspool kooli on passiivsed. Kas mäletate veel koole, kus pandi uks triks-traks kinni, et lapsed õue ei pääseks, sest siis oli neid raske tagasi tundi saada? Liikuma Kutsuv Kool toob liikumise kõigi Eesti õpilasteni, sõltumata vanemate võimalustest ja huvist või organiseeritud spordi kättesaadavusest. Seega on oluline toetada Liikuma Kutsuva Kooli projekti laiendamist kõikidesse Eesti koolidesse. Nii aitame tõsta noorte kehalist aktiivsust koolipäeva vältel ja seeläbi parandada nende õpitulemusi ning ennetada ülekaalulisusest tingitud tervisemuresid.

Laste liikumisaktiivsust toetab ka liikumistaristu loomine sinna, kus lapsed niikuinii viibivad, seega on heaks lahenduseks koolide siseruumide arendamine ja liikuma kutsuvate õuealade loomine. Toetava keskkonna kõrval annab 2019. aasta septembrist kooliprogrammis jõustunud liikumisõpetus kõikidele õpilastele baasoskused ja –teadmised, et edasises elus meelepärasel viisil liikuda ja sportida.

Aga nii laste ja noorte sporditegevus kui ka tippsport vajab kvalifitseeritud juhendamist. Meil on vaja treenereid. Just esimesest treenerist sõltub, kui tugevaks saadud spordipisik osutub või kui selgeks saavad noorele muud eluks vajalikud oskused, mida sport õpetab: meeskonnatöö, distsipliin, planeerimine, oskus võita ja kaotada ning pidada lugu ausast mängust. Vaieldamatult suurimat rolli etendab selles protsessis treener. Selle töö väärtustamiseks on riik võtnud eesmärgiks treenerite palgad viia Eesti keskmise palga tasemele.

Treeneri kutset on võimalik taotleda ülikoolis omandatud kehalise kasvatuse ja spordialase ettevalmistuse, üldainete ja erialaainete tasemekoolituste läbimise ning praktilise töökogemuse baasil. Treenerikutsete andmisel on hea koostöö Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Audentese Spordigümnaasiumiga. Seal omandatud teadmised on aluseks tuhandetele uutele treeneritele. Ja neid on vaja, sest kuivõrd harrastussportlaste hulk järjepidavalt kasvab, prognoositakse 2030 aastaks vajadust vähemalt 2400 uue treeneri järele. 

Treeneritele väärilise töötasu tagamine oli ja on siiani kõige raskemini teostuv eesmärk. 2015. aastal rakendus toetusmeede, mille eesmärk oli aidata tööandjatel maksta laste ja noorte treeneritele töölepingu alusel makstavat töötasu. Meetme mõju treenerite töötasude korrastamisele, klubide maksudistsipliinile ja haldussuutlikkuse paranemisele on tuntav.

Alates 2018. aastast toetatakse treenerite palga ja toetuse kasvu tagamiseks kindlaks määratud arvu treeningtundide läbiviimist (1,1 mln). Samuti kehtestus tööandjatele nõue, mille kohaselt palgafond treeneri kohta peab suurenema sama protsendi võrra, kui palju suureneb riigi toetus. Muudatus võimaldas tõsta 2018. aastal treenerite brutotöötasu 850 euroni ja treeneri tööjõukulu toetust 541 euroni. 2019. aastal olid vastavad numbrid juba 1000 eurot ja 642 eurot.

Kokkuvõttes on treenerite tööjõukulu toetuse meede end õigustanud, sest aina rohkem treenereid on meetmest tuge saanud (2015. aastal 1028 treenerit, 2018. aastal 1232 treenerit). Lisaks on toetuse maht kasvanud viie aastaga 3,5 miljonilt eurolt 7,1 miljonile eurole. Kuid seatud eesmärgi täitmiseks - treenerite töötasu tõstmiseks Eesti keskmise tasemele -  2019. aasta riigieelarves olevast summast ei ole piisa, ning järgmistel aastatel on vaja seda summat suurendada.

Treeneritesse panustamine kannab endas laiemat ühiskondlikku rolli. Treenerite palga kasvades on võimalik leida need erialaste oskustega oma tegevust väärtustavad ja pühendunud inimesed, kes oskavad kasvatada noortes spordiarmastust. See omakorda aitab suurendada sporti harrastavate inimeste arvu ja viia ellu riigi huvi spordi edendamisel.

Hea Riigikogu! Vägagi tõsiseks teemaks on viimasel ajal tõusnud ausus, ka spordiausus. Aus mäng on olulisemaid mõisteid spordis. Meie jaoks on siin muidugi valusaim kogemus ja ühtlasi õppetund Seefeldi MMil läbiviidud politseioperatsioon „Aadrilaskmine“, mille järelmid siiani leheveergudel kajastamist leiavad. Eesti lipp oli jälle kõrgel, aga kahjuks kuristiku kohal. Et ta ei langeks kuristikku, peame kõik hoolega tegutsema. 2019. aasta alguses kogunes kultuuriministri kutsel laiapõhjaline töörühm, kes ühe vastumeetmena pidas vajalikuks täiendada Eesti karistusseadustiku paragrahvi 195, et karmimalt karistada dopingukasutamisele kaasaaitajaid ning seeläbi paremini võidelda dopinguvõrgustike ja nende tekkimise vastu.

Teiseks alustas Eesti Olümpiakomitee koostöös Kultuuriministeeriumiga juba 2018. aasta sügisel reformi SA Eesti Antidopingu ümber kujundamiseks asutuseks, mis tegeleks kogu spordi ausust ohustavate probleemidega. Antud reformi elluviimisel on lähtutud nii Soome kui ka Taani eeskujust. Soomes ja Taanis on dopingu- ja kokkuleppemängude vastane võitlus ühe asutuse ülesandeks. Käesoleva aasta septembris asutaski EOK uue sihtasutuse, mis hakkab tegelema kõigi spordiausust puudutavate valdkondadega. Ühinemisprotsess sihtasutusega Eesti Antidoping viiakse lõpule 2019. aasta jooksul, uueks nimeks saab Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus. Sihtasutuse põhikirjaliseks eesmärgiks on „edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist, ausat sporti, sh aidata kaasa: (a) dopingu kasutamise ennetamisele; (b) spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele; (c) diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis; (d) spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele; (e) muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele.“ Reformi toetamiseks suurendas Kultuuriministeerium Sihtasutusele Eesti Antidoping antavat tegevustoetust 65 000 eurolt 187 000 euroni, millele kokkuleppemängude vastu võitlemiseks lisandub vastavalt 2018. aastal vastuvõetud hasartmängumaksu seaduse muudatusele 1,6% Kultuuriministeeriumile minevast hasartmängumaksust.

Vastavalt spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse Euroopa Nõukogu konventsioonile peab Eesti määrama spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlemise kontaktpunkti ning arendama välja nii vastava uurimisvõimekuse kui ka haridus- ja koolitustegevused.
Seetõttu lisatakse käimasoleva spordiseaduse muutmise protsessi uus spordiseaduse säte, mis lubaks ka spordivõistlustega manipuleerimise vastase kontaktpunkti ülesanded anda halduslepingu alusel Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusele. 

Veel kiitis Vabariigi Valitsus spordiaususe valdkonnas 15. augustil heaks jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni. Uue konventsiooni eesmärk on võtta kasutusele ühine, erinevate asutuste ja sidusrühmade vahel partnerlust loov lähenemisviis. Turvalisuse sammas peaks tagama ennekõike infrastruktuuri (staadionide) turvalisuse, julgeoleku sammas aitama vältida huligaansusi ning teeninduse ülesandeks on tagada ligipääs kõigile spordivõistluste osalejatele, selged ja hästi nähtavad märgistused, tualettruumide kättesaadavus ning viisakas kohtlemine kogu ürituse jooksul. See on ka kultuuri küsimus.

Nüüd rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamisest. Eestis toimub igal aastal sadu spordiüritusi, mis lisaks kohaliku elu rikastamisele ja meelelahutuse pakkumisele omavad mõju ka piirkonna majandusele. Rahvusvaheliste võistluste korraldamist Eestis toetavad peamiselt riik, aga ka kohalikud omavalitsused, erasektor ja spordiorganisatsioonid ise. On spordisündmusi, mille puhul kaasneb korraldajale ka rahvusvahelise alaliidu toetus, aga on ka vastupidi - rahvusvahelisele spordiorganisatsioonile tuleb tasuda korraldusõiguse eest.

On tõsiasi, et rahvusvaheliste spordiürituste korraldamine suurendab toimumiskoha tuntust, soodustab turismi ja toob otsest kasu piirkonna ettevõtjatele. Seepärast kiitis Valitsus juba 2017. aastal heaks Kultuuriministeeriumi ettepaneku luua Eestis toimuvate rahvusvaheliste olulist majanduslikku mõju omavate kultuuri- ja spordisündmuste toetamiseks täiendav taotlusvoor, mille rahastamiseks näeb valitsus alates 2018. aastast ette 2 miljonit eurot. 

Taotlusvoorust eraldatava toetuse suurus on otseses seoses riigile laekuvate maksudega. Taotlusvoorust on võimalik taotleda toetust alates 65 000 eurost ning kuna tegemist on riigieelarvele positiivse mõjuga taotlusvooruga, ei ole eraldatavale toetusele maksimumpiiri kehtestatud. Taotlusvooru rakendab ning hindab Kultuuriministeeriumi komisjon, kuhu kuuluvad ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Rahandusministeeriumi esindajad. Oma eksperthinnangu annab Eesti Konjunktuuriinstituut.

Senine tagasiside on olnud positiivne ning tõstnud spordiorganisatsioonide motivatsiooni kandideerida rahvusvaheliste võistluste korraldusõigusele ning neid Eestis kõrgel tasemel teostada. Nagu mäletate, siis hiljuti kandideerisime, korvpalli võistlust ei saanud, aga võrkpalli oma saime. On ka äraütlemisi aga Eesti on rahvusvaheliste võistluste paik. Nii toetati 2018. aasta taotlusvoorust näiteks Triatloni Euroopa meistrivõistlusi Tartus, Rally Estoniat, Ironmani täispikka triatloni Tallinnas ning curlingu Euroopa meistrivõistlusi. Nende nelja sündmuse majanduslike mõjude analüüs näitab, et võrreldes toetussummaga on otsene maksulaekumine olnud vähemalt 1,3 kordne, lisaks kulutasid välisosalejad ja –külalised siin kokku 8,6 miljonit eurot.
2019. aasta taotlusvoorust toetatakse Tallinna Maratoni, maadluse juunioride maailmameistrivõistlusi, Ironman’i, murdmaasuusatamise maailmakarika sarja etappi Otepääl ja 2020. aastal Tallinnas toimuvat iluuisutamise juunioride maailmameistrivõistlusi.
Kuna 2019. aastal toimunud sündmuste majanduslike mõjude analüüsid ei ole käesoleva aruande koostamise ajaks veel valminud, on 2019. aasta sündmuste mõju võimalik tutvustada järgmise aasta aruandes.

Lisaks otsekontaktidele ja maksutulule on rahvusvahelistel suursündmustel oluline mõju ka Eesti kuvandile rahvusvahelisel meediamaastikul. Näiteks 2018. aastal toimunud Rally Estoniast jõudis info rohkem kui 20 miljoni inimeseni 90 riigis; Eestis toimunud curlingu Euroopa meistrivõistlused jõudsid Eurospordi vahendusel 10 miljoni televaatajani ning Otepääl 2019. aastal toimunud murdmaasuusatamise MK teleülekannet jälgis üle 30 miljoni inimese.

Austatud Riigikogu! Kuivõrd spordivaldkonda reguleeriva Spordiseaduse muudatus on siin saalis täna esimesel lugemisel, siis ma sellel hetkel pikemalt ei peatu.

Kuid nüüd Eesti koondisest, hellitavalt Team Estoniast.

Edu suurvõistlustel hoiab Eesti spordi maailmakaardil, toob Eesti riigile tuntust ning, mis mitte vähetähtis, avaldab positiivset mõju inimeste sportimis- ja liikumisharjumustele ning rahva tervisele. Aga kahelt viimaselt taliolümpialt oleme me naasnud medalita ning viimasel kolmel suveolümpial oleme kokku võitnud vaid viis medalit. Mis ei rahulda aga eelkõige sportlasi endid. Aeg on meie spordis teha struktuurseid muudatusi! Team Estonia on Eesti tippsporti edendav projekt, mille eesmärk on läbi sportlaste toetamise ja neile igakülgse ettevalmistuse tagamise olümpiamängudel ja teistel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel poodiumikohtadele jõudmine. Suuruselt Eestiga võrreldavate riikide - Taani ja Sloveenia - kogemused näitavad, et edu toob tipp­sportlaste toetamise koondamine ühtsesse süsteemi, mis tagab tiimi kuuluvatele sportlastele kõik vajalikud tingimused. Nii on ka Eesti koondise üks suuremaid eesmärke luua kõrgetasemeline ja jätkusuutlik spordi- ja tugiteenuste terviksüsteem, mis kätkeb endas hästikorraldatud koostööd nii sportlaste, treenerite kui ka tugiteenuste pakkujatega.

Senises Eesti spordi rahastamise süsteemis laiutas noortespordi toetuste ja Olümpiakomitee poolt tiitlivõistlustel juba edu saavutanud sportlaste toetamise vahel tühimik. Noortel tuli sportliku edu poole püüelda projektipõhiselt, erasponsorite ja lastevanemate toel. Team Estonia rakendamisel see tühimik kaob, toetusmehhanismide sünergia loob loodetavasti peatselt positiivseid tulemusi andva terviku.

Team Estonia käivitus 2019. aastal ning miljoni euro suurune rahastus esimesel aastal on toonud juba esimesed tulemused. Nii Euroopa Mängudelt kui ka Euroopa noorte olümpiafestivalilt võidetud viis medalit on otseses seoses Team Estonia esimese aasta rahastusega, millega lisaks saavutusspordi toetamisele suurendati nii noorte sporditippude toetust ning hakati toetama ka treenereid.

Kuid juba praegu on selge, et riigi eelarvestrateegia 2019.–2022. aastal ei ole väga helde ja summad ei pruugi olla saavutusspordi edendamiseks piisavad. Kultuuriministeerium püüab küll tagada omalt poolt – ja seda me võiksime siin Riigikogu saalis ka arutada –, et EOK kavandatud mahud läheksid ka rahastamises ellu, sellepärast, et siis saame mõõta, kas kogu see süsteem ka planeeritult oma vilju kannab. Kui see toimub poolikult, siis võivad viljad olla ka mitte nii nähtavad. Aga rahastamisteedest lähipunkt on, et järgmise aasta eelarves on Eesti koondise programmile nähtud ette 3 miljonit eurot, nii nagu EOK ka taotles, nii et vähemalt olümpia-aastal oleme me soovitud mahtudes selle programmiga.

Lugupeetud Riigkogu! Riik on viimastel aastatel teinud mitmeid olulisi poliitilisi otsuseid spordivaldkonna arendamiseks. Eesti rahva tervise ja Eesti spordi konkurentsivõime tagamiseks on vaja jätkata spordivaldkonna toetamist ning spordiorganisatsioonidele ja spordis osalevatele inimestele soodsa keskkonna loomist.

Liikumisharrastuse edendamiseks käivitus 2019. aastal taas regionaalsete tervisespordikeskuste toetamise programm, mille eesmärk on parandada teenuste kvaliteeti ja liikumistingimusi vähemalt ühes tervisespordikeskuses igas maakonnas. Oluline on järgnevatel aastatel programmiga jätkata. Spordi infrastruktuuri arendamisel läheme edasi ka näiteks jalgpalli sisehallide rajamisega maakondadesse, kus riigieelarves ette nähtud summad läheksid Kultuuriministeeriumi ettepanekul kõigepealt pilootprojekti raames spetsialistide määratud omavalitsustele või kohtadesse. See saab toimuda siis, kui 2020. aasta eelarve ette nähakse, aga see on ka multifunktsionaalsete jalgpallihallide puhul pigem alles algus, sest me peame jõudma nende riigi kaasfinantseerimisega – osa raha paneb ikkagi omavalitsus, võib-olla ka eraettevõtjad mõnel pool – kõigisse maakonna keskustesse.

Selle kõrval on väga oluline pöörata tähelepanu, et avaliku ruumi planeerimisel peetakse oluliseks igapäevast liikumist soodustavaid lahendusi nii lastele kui ka täiskasvanuile, olgu selleks siis asumite sisesed spordiplatsid, mänguväljakud, jooksurajad, välijõusaalid, terviklikult planeeritud rattateede võrgustik või rattaparklad ühistranspordisõlmedes ja koolide juures. Suurendada tuleb ka liikumisharrastuse ja aktiivsuse tõstmisele suunatud sündmuste korraldamiseks ette nähtud toetusi.

Kultuuriministeerium on spordireformi jätkuna välja pakkunud Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali ümberkujundamise just eelkõige liikumisharrastuse toetajaks, jättes saavutusspordi suunitlusega projektide toetamise Olümpiakomitee ja spordialaliitude pärusmaaks.

Lõpetuseks. Iga riik vajab edulugusid, kangelasi, eeskujusid. Maailma paremikku tõusnud Eesti sportlased on seda rolli läbi aegade edukalt täitnud. Edu ja jõudu neile saavutamiseks ja meile nende jaoks tingimuste loomisel! Aitäh tähelepanu eest!

 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Laskesuusatamine Foto: Jarek Jõepera
17.01.2020|Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium toetab rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamist üle miljoni euroga

Kultuuriminister Tõnis Lukas allkirjastas kaks käskkirja, millega eraldatakse 35 rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimiseks kokku 1 168 000 eurot. Toetust jagus nii Euroopa U20 meistrivõistlustele kergejõustikus kui ka laskesuusatamise Euroopa meistrivõistluste korraldamiseks Otepääl.

Spordi asekantsler Tarvi Pürn
29.11.2019|Kultuuriministeerium

Tarvi Pürn: istumine on uus suitsetamine ja me ahelsuitsetame koos lastega

Maailma rahvastiku, eriti teravalt aga laste ja noorte vähesest kehalisest aktiivsusest on saanud üks suuremaid terviseriske. Viimasel ajal tõusnud teema meie kehaline kasvatuse olemusest (ja me ei kõnele siin kitsalt kooli ainetunnist) sunnib küsima, kas oleme ikka õigel teel. Lähemalt kirjutab Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn.