Sa oled siin

Kultuuriminister Tõnis Lukas pidas Riigikogus kultuuri aastakõne

29. jaanuar 2020 - 23:58
Foto: kultuuriminister Tõnis Lukas
Foto: kultuuriminister Tõnis Lukas

Kultuuriminister Tõnis Lukas pidas Riigikogus kolmapäeva hilisõhtul enne südaööd kultuuripoliitilise aastakõne. Ministri kõne tugineb kultuuripoliitika põhialuste dokumendi 2019. aasta eesmärkide elluviimise aruandele. Selles antakse ülevaate olulisematest suundadest kultuuris möödunud aasta jooksul, kuid kõne sisaldab ka tulevikuplaane. Avaldame kõne täisteksti. 

"Lugupeetud eesistuja! Head Riigikogu liikmed!

Sageli kuuleme öeldavat: see on kultuuri küsimus. Nii ütleb näiteks Fred Jüssi värskes portreefilmis „Olemise ilu“: „Ühe maa või rahva kultuuritaseme üle võib väga palju otsustada selle järele, kuivõrd ta hoolib oma loodusväärtustest, kui palju nendele tähelepanu pöörab. Kui uuritud need on, kui tuntud need on. Ja kui hoitud nad on. See on puhtalt kultuuri küsimus“. Muuseas, seda filmi käis ainuüksi avanädalavahetusel vaatamas ligi 10 000 inimest.

Fred Jüssiga saab ainult nõustuda. Ja samas küsida: kas üldse on midagi, mis ei oleks kultuuri küsimus? Kas on midagi, mida kultuur ei puuduta? Muidugi ei ole mu vastus teab mis originaalne, aga kultuur on tõepoolest kõiges, mis meid igapäevaselt ümbritseb: looduses, loomingus, inimestevahelistes suhetes. Ka inimeste ja riigi suhetes. Eelkõige on kultuuri küsimus nende suhete ja suhtumise laad. Kui suhtume hoolivalt ja hoidvalt, oleme ju pigem kultuursed. Ja mittehooliv suhtumine osutab sageli ka kultuuri puudumisele. Kultuuritusele. Seega, hoolimine on ka kultuuri küsimus.

Aga siiski mitte küsimus ainult Kultuuriministeeriumile, sest kaugeltki mitte kõik kultuuriküsimused ei mahu meie valitsemisalasse. Sellele osutab selgelt ka alusdokument „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ ehk „Kultuur 2020“, mis näitab ühemõtteliselt, et kultuuriküsimuste lahendamise võtmed on valdkondade ja ministeeriumide vahelises koostöös. Kuid valdkonna eest vastutava ministeeriumina on iga-aastase aruande „Kultuur 2020“ eesmärkide täitmise kohta koostanud muidugi Kultuuriministeerium, koondades nende kaante vahele ka kõigi teiste ministeeriumide esitatud informatsiooni.

Head Riigikogu liikmed, see aruanne on teie ees laual.

Visioonidokumendis „Kultuur 2020“ on sõnastatud kultuuripoliitika eesmärk: kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks.

Kuigi, nagu ka pealkirjast näha, lõpeb selle alusdokumendiga sätestatud planeerimisperiood käesoleva aastaga, ei tähenda see, nagu oleksid kõik kultuuripoliitika eesmärgid sellega lõplikult saavutatud. Aasta pärast saab siin saalis küll tutvustada perioodi 2014 kuni 2020 kokkuvõtvat lõpparuannet, aga juba praegu tegeleb Kultuuriministeerium ka kultuuripoliitika põhialuste uuendamise protsessiga. Selleks korraldati 2019. aasta jooksul hulgaliselt kohtumisi valdkondlike organisatsioonide, seotud ministeeriumide esindajate ja muude huviosalistega. Kokku oli kaasatud üle 500 inimese. Samuti peeti arutelupäevi kõigis maakondades. Plaani kohaselt on uue alusdokumendi eelnõu kavas Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitada 2020. aasta esimeses pooles.

Kuigi „Kultuur 2020“ kohaselt peaks kultuuritöötaja töötasu alammäär olema võrdne riigi prognoositava keskmise brutotöötasuga, kujunes tulenevalt riigieelarve võimalustest käesoleva aasta palgatõusu tase viimaste aastatega võrreldes pisut madalamaks. Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutuste töötajate palgafond kasvas sel aastal 2,5 protsenti.

Palgalepe arvestab kõiki riigieelarvest palka saavaid riigiasutuste, avalik-õiguslike institutsioonide, sihtasutuste ja maakonnaraamatukogude töötajaid. Silmas peetakse kõrgharidusega, kõrgema kutsekvalifikatsiooniga või kõrgharidusnõudega võrdsustatud spetsiifiliste eriteadmistega kultuuritöötajaid, keda on kokku ligi 4000.

Riiklik miinimumtöötasu võetakse aluseks ka kunstniku- ja kirjanikupalga määramisel. Loovisikutele palga maksmine on taganud neile loomerahu ning aidanud ühiskonnas kinnistada arusaama, et ka looming on töö. 2020. aastal tõuseb kummagi valdkonna palgasaajate arv kahe võrra, nii et riigi toel saaks loomeliidult pidevalt palka 13 kirjanikku ja 13 kunstnikku. Kokku on lepitud ka selles, et järgmisel aastal suureneb palgasaajate arv veel nelja loovisiku võrra.

Koostöös Sotsiaalministeeriumiga täidetakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkti „Laiendame loovisikute sotsiaalseid garantiisid, eeskätt ravikindlustust“. Lõpusirgel on „Analüüs ja ettepanekud tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks ravikindlustamata isikutele“, mis käsitleb ka ebaregulaarse sissetuleku saajaid, sealhulgas loovisikuid.

Lisaks Kultuuriministeeriumile ja Kultuurkapitalile panustavad kultuurivaldkonda erisuguste toetusmeetmete kaudu paljud teisedki ministeeriumid.

Suuremate rahvusvaheliste kultuurisündmuste toimumist toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ehk EAS-i meetmetest on toetust saanud Viljandi Pärimusmuusika Festival, Tallinn Music Week, Pimedate Ööde filmifestival, Narva Ooperipäevad ja teisedki.

Maaeluministeeriumi juhitava „Maaelu arengukava“ LEADER-meetmetest toetati 45 piirkondliku kultuuripärandiga seotud projekti, nende hulgas näiteks Risti kiriku restaureerimist, Kadrina kalmistu hüljatud ristide väärtustamist kunstiobjektina „Ristisalu“, Kostivere mõisa ajalootuba ja teisi. Lisaks toetati 34 piirkondlikku kunsti-, muusika- ja muu kultuuritegevusega ning seitset käsitööndusega seotud ettevõtmist.

Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel kinnitas valitsus loodava Tallinna Muusika- ja Balletikooli ehituse rahastamise 43 miljoni euro ulatuses. Õppetegevus algab uues hoones 1. septembril 2022.

Euroopa Liidu struktuurivahendite piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme toel taasavas Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Haapsalu piiskopilinnuse. Narva Muuseumi projekt Narva linnuse konvendihoone restaureerimiseks ja uue püsinäituse väljapanekuks lõpetatakse käesoleva aasta suvel.

EAS-i Euroopa Regionaalfondi toetusmeetme toel valmis 2019. aastal Eesti Meremuuseumi Paksu Margareeta hoonekompleks. Väärib märkimist, et esimest korda Eestis pakutakse võrdseid elamuslikke võimalusi toetavaid lahendusi nii nägemis-, kuulmis- või liikumisraskustega kui ka intellektipuudega külastajatele.

Jätkusid ka mitmete suurinvesteeringute planeeringud. Kultuuriministeerium kavandab Eesti Rahvusringhäälingu ehk ERR-i tänapäevase tehnoloogia ja optimeeritud mahtudega telestuudiote ehitust, Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimist nii rahvusraamatukogu kui ka Rahvusarhiivi tarvis. Samuti arendatakse edasi muuseumide ühishoidlate rajamise kontseptsiooni.

Eesti Kultuurkapital jätkas 1996. aastal Riigikogu koostatud üleriigiliste kultuuriobjektide nimekirja kantud ehitiste rahastamist. Valmis selle nimekirja viimane objekt – saadi hakkama vigade parandusega – ehk valmis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ehk EMTA saal. Seega on see võlg nüüd kustutatud. Nii et nüüd ongi käes aeg alustada uue nimekirja koostamist kultuuriobjektidest, mis võiksid lähitulevikus valmida Kultuurkapitali toetusel.

Olulisemaid kultuuripoliitika eesmärke ja ülesandeid on seotud eesti keelega ehk siis keele küsimus on kindlasti kultuuri küsimus.

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas 2019. aasta eesti keele aastaks, et tähistada eesti keele saamist riigikeeleks sada aastat tagasi. Eesti keelt kui riigikeelt mainiti esimest korda 4. juunil 1919 eelkonstitutsioonilises aktis „Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord“. Eesti keele ametlik riigikeele staatus kinnitati 1920. aastal Eesti Vabariigi esimeses põhiseaduses.

Seda siiani meie põhiseaduses kirjas olevat eesti keele positsiooni, mis on hiljutistel aegadel tugevdatud, tuleb aga jätkuvalt ja igapäevaselt sisustada ning kitsaid piire tõmmata – et kelle ülesanne see oleks, ja kas üldse – ei ole siin mõistlik. Eestikeelne haridus, eestikeelne kirjandus, eesti keele õpetamine, eesti keel teaduskeelena, eesti keele ja eesti keeles kirjutatu uurimine – need kõik on teemad, mis vajavad pidevat tähelepanu ja koostööd lahenduste leidmisel. Ja vajavad teaduslikku uurimist, meie keele- ja kultuurimaailma mõtte uurimist. Selleks on meil rahvusteadused, laiemalt humanitaaria, mida meie matkitud anglo-ameerika teadusmudel nähtavasti teaduseks ei pea, kuid meil Eestis on nad rakendusteadused, mis annavad võimaluse rakendada põhiseadust ja sellest tulenevat kohustust eesti keele ja kultuuri hoidmiseks.

Kultuuriministeeriumi roll eestikeelse kultuuriruumi hoidmise kõrval on pakkuda praegu vaid Narvas ja Tallinnas asuvais Eesti keele majades erisuguseid keeleõppe võimalusi ka teistest rahvustest inimestele. Et huvi on suur, laiendab ministeerium 2020. aastal tasuta õpivõimalusi seniselt 2500 õpihimuliselt 5500-ni. Keelemajade deviis „Leiame ühise keele“ õigustab ennast! Seda hoolt jätkub Kultuuriministeerium muidugi ka edaspidi.  

Lisaks eesti keele aastale oli 2019 ka laulupeoaasta. Tähistasime ju 150. aasta möödumist esimesest üldlaulupeost Tartus! Laulupeoaasta tippsündmusteks said XXVII laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm“ ning sellele eelnenud üle-eestiline TuleTulemine. Aga muidugi ka sissejuhatav Tartu laulupäev ja tantsuetendus. Laulu- ja tantsupeoliikumise põlvkondi ja piirkondi ühendav ulatus ning vastutus tasakaalu, koosmeele ja põhiväärtuste hoidjana tänapäeva Eestis ilmutas end jõuliselt ja ehedalt. Tänan peo peaorganiseerijat Aet Maateed ja tema juhitavat meeskonda – Peeter Perensit ja Vaike Rajastet ning Tartu laulupeo juhti Triin Kochi ja tantsuetenduse lavastajat Jaanus Randmat meeldejäävate kontsertide eest.

Üldpeol oli ka rekordiliselt suur osalejaskond, kokku 44 602 lauljat, tantsijat ja pillimeest, ligikaudu 47 000 inimest rongkäigus ja piletiga pealtvaatajate arv 125 828. Ja mis lisaks oluline, kasutusele tuli mõiste „Roheline laulupidu“. Seegi on kindlasti kultuuri küsimus.

Sel erakordselt suurel huvil oli ka oma miinuspool. Ootamatult lõpetatud piletimüük laulupeo teisele kontserdile või ka tantsupeole mittepääsemine tekitas osal väljajäänutes tundeid, mida me oma püha ja suure peoga seostada ei tahaks. Need olid organisatsioonilised otsused ja möödapääsmatud, kuid siiski!

Kui üks pool sest küsimusest on tulevikus lahendatav selgema ja õigeaegsema eelkommunikatsiooniga, siis teine pool on keerukam. Pidude toimumispaigad, sealsed olmetingimused ja logistilised lahendused vajavad lähiaastatel väga suurt tähelepanu, sest nii Kalevi staadioni kui ka Tallinna lauluväljaku täituvus saavutasid juubelipeol absoluutse maksimumi. Eriti kriitiliseks muutub olukord lauluväljakul, kui naabruses asunud Eesti Näituste territooriumi enam tulevikus kasutada ei saa, sest piirkonnas käib aktiivne kinnisvaraarendus. Pärast laulupeol antud märguannet on läbirääkimised Tallinna linnaga viinud kokkuleppeni, et väljakuga külgnevatele kruntidele vähemalt kõrghooneid ei ehitata. Pärast pidu, kui see teema üleval oli, on linn seda kinnitanud.

Musta huumorina võib öelda, et paraku pole võimatu väljakute mahutavusprobleemi lahenemine nii-öelda iseenesest. Laulu- ja tantsupeo liikumine tugineb suuresti juhendajate pühendumusele, kuid näha on, et neid juba nähtavas tulevikus lihtsalt ei pruugi jätkuda! Üle poole juhendajatest hakkavad pensionile suunduma, noori praegune töökorraldus ja tasu ei motiveeri ja kollektiivid, eriti maapiirkondades, pole ka majanduslikult jätkusuutlikud.

Olukorra täpseks kaardistamiseks viidi Kultuuriministeeriumi toetusel läbi uuring, mille kokkuvõte ütleb muuhulgas, et Eesti keskmise palga saamiseks peavad naised juhendama keskmiselt kümmet ja mehed 6,5 kollektiivi. Seejuures ei ole neile tihti tagatud suvepuhkused, lähetused ja muu vajalik, mis kuulub töösuhte juurde.

Kuivõrd laulu- ja tantsupeo traditsiooni kestmine on nii riigi, omavalitsuste kui ka harrastajate endi ühine hool ja ülesanne, valmistab Kultuuriministeerium esimese sammuna ja koostöös partneritega ette juhendajate palgatoetuse meedet. Sellega seotud riigieelarve ressurssi on kavas taotleda juba aastate 2021 kuni 2024 riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste käigus.

Muuseas, head kuulajad, kas te teadsite, et Eesti laulupeoaasta andis teema-aastate rändpastlad pidulikult üle digikultuuriaastale? Kui uskuda Valdur Mikitat, siis just selles – eri ajakihtide orgaanilises põimituses – väljendub meie kultuuri sisemine rikkus ja jõud. Vanamemm, ühes käes nutitelefon ja teises seenenuga, ootamas päikesepaneelidest katusega rehetare õuel oma IT-spetsialistist pojapoega, kes tegeleb lambakasvatusega – meie jaoks on see asjade loomulik käik. Ja niisama loomulikult ulatub digikultuur ka traditsioonilistesse kultuurivaldkondadesse. Muuseumidesse, raamatukogudesse, filmi, muusikasse, kujutavasse ja etendavasse kunsti, raamatute, ajalehtede ja ajakirjade kirjastamisse.

Digikultuuriaasta kontekstis vaatame seda kui digitaalselt loodud, levivat ja kasutatud kultuuri. Siia kuuluvad koos nii digitaliseeritud kultuuripärand kui ka nüüdsel ajal digitaalselt loodud teosed, mis üha enam moodustavad meie igapäevase eluilma.

Arhitektuurivaldkonna 2019. aasta olulisim tegevus riigi tasandil on seotud ministeeriumidevahelise ruumiloome töörühma ettepanekuga Vabariigi Valitsusele moodustada ruumiloome kompetentsikeskus Maa- ja Regionaalamet ehk MaRe. See täidaks seniseid Maa-ameti funktsioone, kuid sinna antakse üle ka Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna ülesanded ja lisatakse uued, kvaliteetse ruumiloome mõistmist ja väärtustamist tagavad funktsioonid, mis praegu ei ole riigi tasandil täidetud. Kindlustamaks, et riik väärtustab terviklikku elukeskkonda kui olulist komponenti säästva arengu eesmärkide saavutamisel, sõnastas töörühm ühiselt ka kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, mille elluviimise järelevalve eest loodav ühendamet vastutama hakkab.

Kvaliteetse avaliku ruumi edendamiseks jätkus programmi „Hea avalik ruum“ toel kavandatud linnakeskuste väljaehitamine. Juba 2018. aastal avatud Tõrva, Põlva, Valga ja Rapla keskväljakutele lisandusid Võru ja Kuressaare linnasüdamed ning Rakvere Pikk tänav. Alanud aastal on plaanis avada Kärdla, Jõhvi ja Viljandi lahendused ning 2021. aastal Narva ajaloolist Raekoda ümbritsev ala. Järge ootavad Tapa, Võsu, Lihula ja Paide. Kultuuriministeerium otsib koos Eesti Arhitektide Liiduga programmi jätkamisele rahastusvõimalusi.

Pisut ka muudest tegevusvaldkondadest. Etenduskunstidest. Esialgseid kokkuvõtteid vaadates on selge, et taas on kasvanud nii uuslavastuste, etenduste kui ka publiku arv. Kriitilisemad hääled nimetavad seda ka ületootmiseks või ohuks kvaliteedile. Toetavad hääled rõõmustavad, et teater on Eestis endiselt üks olulisemaid kultuurist osasaamise viise.

Riigi vaates on oluline, et teatrivõrgustiku riigi toetusel toimiv osa jaotuks ühtlaselt üle Eesti. Seda eesmärki teenis riigi ja Saaremaa valla koostöös sihtasutuse Kuressaare Linnateater loomine, aga ka suures mahus lisavahendite eraldamine Narva Vaba Lava toimimiseks. Piirkondadesse viib professionaalset teatrit endiselt toetusprogramm „Teater maal“. Võimalik, et just selle programmi mahtu tuleb tulevikus suurendada, et toetada teatreid, kes viivad oma etendusi ka väiksematesse paikadesse.

Lahenduse leidis ka avalikku tähelepanu pälvinud küsimus edasisest etendustegevusest tegevuse lõpetanud Sihtasutuse NO99 ruumides. Teatri- ja proovisaalid aadressil Sakala 3 jäävad ka edaspidi etenduskunstide käsutusse. Kaks konkursi lõppvooru jõudnud uudset ideed said kolmeaastase toetuslepingu ja ülejäänud vahendid jagati erateatrite baastoetuste suurendamiseks. Paraku ei jätkunud raha seegi kord kõigile, või siis mitte sellises mahus, nagu oleks soovitud.

Koostöös Eesti Etendusasutuste Liiduga jätkuvad arutelud etendusasutuste seaduse uuendamiseks, et teha rahajaotuse mehhanism senisest veelgi õiglasemaks. Aga siin on vaja väga tõsiselt etendusasutuste enda partnerlust.

Filmikunstil läheb – küll EV100 filmiprogrammi lisarahastuse (8,68 miljonit eurot) järeltuules – väga hästi. Kui novembri lõpuks oli Eestis käinud kinos ligikaudu 3,34 miljonit inimest, siis neist kodumaiseid filme vaatas enam kui 830 000. 2019. aasta alguses linastunud „Tõde ja õigus“ oli oktoobri lõpuks kinodesse toonud enam kui 267 000 inimest. Sellega tõusti Eesti enim vaadatud linateoseks ja ühtlasi aasta parimaks mängufilmiks.

Ka meie ja ühtlasi Põhja-Euroopa ühel suuremal filmifestivalil PÖFF-il läheb tõusujoones: selleaastases programmis oli üle 250 mängu- ja 300 lühi- ja animafilmi, publikut rohkem kui 70 000.

Nii on filmikunsti arenguks ja vaatajate huvi kasvuks olemas tugevad eeldused, kuid piisavat ja jätkusuutlikku rahastamise süsteemi ei ole veel olemas. Samuti on Eestist puudu rahvusvahelise tasemega filmistuudio, mille rajamist on juba mitu aastat planeeritud ja mis annaks filmivaldkonna arengule olulise tõuke. Arenguid selles suunas nii produtsentide kui ka Tallinna linna ja riigi koostöös siiski on.

Nagu filmivaldkonnaski, oli ka helikunstis endiselt märgata EV100 tähistamise positiivset aktiveerivat mõju nii valdkondlikule ettevõtlikkusele ja saavutustele kui ka publikule. Kuid olulised juubelid olid ka valdkonnas endas: tippsündmuseks kujunes Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saja aasta juubeli tähistamine ning uue saalikompleksi avamine, mis hakkab oluliselt ja positiivselt mõjutama nii muusikahariduse kui ka kontserdikorralduse käekäiku kogu Eestis. Sajas tegutsemisaasta täitus ka Georg Otsa nimelisel Tallinna muusikakoolil ja Heino Elleri nimelisel Tartu muusikakoolil.

Eesti Kunstimuuseum tähistas oma saja aasta juubelit näitusesajuga Tallinnas, Haapsalus, Valgas, Jaapanis, Soomes ja Itaalias. Samas alles 9-aastane galerii Temnikova&Kasela murdis kunstituru absoluutsesse tippu, esitledes Eesti kunstnike teoseid esimest korda nii Baseli kui ka Londoni kunstimessil. Viljandis alustas tegevust eraalgatuslik Rüki galerii. Tallinnas Telliskivi loomelinnakus avas suve hakul uksed eraalgatusena Eestisse laienenud Rootsi fotokeskus Fotografiska, mille avanäituste publikunumbrid ulatusid sadadesse tuhandetesse. Noblessneri sadamalinnakus valmis EAS-i investeeringutoetuse abil Kai kunstikeskus ja „Avatud ARS“ projekti raames ARS-i kunstilinnaku osa, mis lõi juurde paindlikult kasutatavaid ja kunstnike vajadustele vastavaid töökohti, stuudio- ja ateljeepindu. Tegeleme edasi regionaalsete näitusemajade toetuse mudeli väljaarendamisega. 

Kirjandus ja raamatukogud. Eestlaste lugemislaual või öökapil on endiselt palju huvitavat kirjavara, kuid nii nimetuste arv kui ka tiraažid on mõningases languses. Endiselt on populaarne Eesti algupärane ilukirjandus nii kodumaise lugeja silmis kui ka rahvusvaheliselt. Muidugi on raske ületada 2018. aasta saavutust, kui Eesti oli koos Läti ja Leeduga peakülaline Londoni raamatumessil ja tõlgiti 110 eestikeelset teost 30 võõrkeelde. 2019. aastal tõlgiti 61 teost 19 keelde.

Kirjandusmaastikule  ilmus 2019. aastal ka uus tunnustus. Esimest korda anti üle Edgar Valteri nimeline illustratsioonipreemia.

Raamatukogude arendamine toimub märksõmna all e-riik. Setomaal toimunud raamatukogude tuleviku seminaril esitletud idee järgi võiks tulevikuraamatukogus asuda nii riigi, ettevõtja kui ka idufirmade tegevuse ja muud sellist. 

2019. aasta oli muinsuskaitse jaoks suurte muutuste aasta. Esiteks jõustus uus muinsuskaitseseadus ning teiseks sai uue struktuuri ja uued ülesanded, sealhulgas ka muuseumivaldkonna arendajana, Muinsuskaitseamet. Uus seadus lihtsustab asjaajamist, seab sisse hüvitised ja suurendab toetusi. Hüvitiste ja toetuste maht on kokku 2,86 miljonit eurot. Sellele lisandus tagastatud ehitismälestiste korrastamiseks 1 miljon eurot Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist.

Lisaks on loodud meede on taluarhitektuuri korrastamiseks. Selle toetuse vastu oli erakordne huvi, mistõttu otsustas Kultuuriministeerium lisada riigieelarvest eraldatud 100 000 eurole meetmesse ka omalt poolt 100 000 ning taotlusvooruga kindlasti jätkata.

Mõni sõna ka muuseumidest. Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuulub seitse riigimuuseumi ning 13 riigi osalusel asutatud muuseumide sihtasutust. Teiste ministeeriumide haldusalas on veel neli riigimuuseumi ja üks sihtasutus. Harjumuspärase muuseumitöö kõrval muutub järjest olulisemaks neisse muuseumidesse kogutud mälu ja teadmiste lahtimõtestamine ning avalikku kasutusse toomine tänapäevaste e-lahenduste ja kogude digiteerimisega. Praegu on Muinsuskaitseameti juhtimisel töös projekt, mille järgi peavad järgmise aasta jooksul valmima kahe tehisintellekti ehk krati prototüübid, millest üks aitab museaale tõhusamalt kirjeldada, teine hõlbustab museaalide inventuuride tegemist ning konserveerimistööde planeerimist. Üleriigiline kultuuripärandi digiteerimise projekt annab aga krattide arendamiseks vajaliku andmemahu.

Nende krattide kõrval toon esile Muinsuskaitseameti tegevuste rakendemise looduslike pühapaikade alal. Kaitse alla sai võetud Rosma ristimets. Loodame saada pühapaikade kihi ka Maa-ameeti kaartidele ja me väärtustame neid objekte.

Soovin head alanud digikultuuriaastat kõigile! Tänan tähelepanu eest!"

 

 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Ansambel Sare Roma
12.08.2020|Kultuuriministeerium

Festival aitab tutvustada roma rikast ja salapärast kultuuri

Sel laupäeval, 15. augustil toimub Eesti Vabaõhumuuseumis Eesti romade festival ROMFEST-EST. Festivalil osalevad roma artistid Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest. Kontserdi peaesineja on rahvusvaheliselt hinnatud Leedu mustlasansambel Sare Roma. Euroopas elab romasid umbes 10 miljonit, Eestis üle 650, suur kogukond on Valgas.

Heimtali muuseumi eksponaadid. Foto: Kultuuriministeerium
07.08.2020|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister Tõnis Lukas: kultuurivaldkonna kriisipaketist toetuse saajate ring laieneb

Kultuuriministeerium kuulutab lähiajal välja kriisipaketi lisavoorud. Neist üks puudutab kindlasti rahvakultuurivaldkonda. Samuti tahame lisatuge pakkuda muusika suursündmuste korraldajatele ja olla toeks meie filmindusele, kirjutab kultuuriminister Tõnis Lukas. Ministri arvamuslugu ilmus Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaalis.