Sa oled siin

Kultuuriminister: selle eelarve eesmärkide täitmine muudab Eesti kultuuri suuremaks

25. september 2019 - 16:41
Kultuuriminister Tõnis Lukas
Kultuuriminister Tõnis Lukas

2020. aasta kultuurieelarve olulisemate sihtide seas on lisarahastus eesti keele õppele, kultuuritöötajate palgatõus, investeeringute jätkamine kesksetesse kultuuriasutustesse, spordivaldkonna toetamine ja palju muud. Kultuuriminister Tõnis Lukas toob välja olulisemat eelarvest, mille kogumaht on 253 miljonit eurot.

Valitsus esitas 2020. aasta riigieelarve eelnõu koos seletuskirjaga Riigikogule 25. septembril.

Kultuuriministeerium seisab jätkuvalt kultuuritöötajate palgatõusu eest. 2020. aastal eraldatakse kõigile riigiasutustele, avalik-õiguslikele asutustele ja riigi osalusega sihtasutustele töötajate palgafondi tõusuks täiendavalt 2,5 %. Sisemise jaotuse otsustab iga asutus ise. Samas mahus tõuseb ka treenerite riiklik palgatoetus.

Eesti keele oskus on iga siin elava inimese ja ka kogu meie ühiskonna huvides ning kui eesti keelt tahetakse õppida, siis peab riik seda võimalust järjepidevalt ka pakkuma. Kultuuriministeeriumi üks kaalukamaid rahastuseelistusi on seetõttu täiskasvanute keeleõppesse panustamine. 

Integratsiooni Sihtasutuse ehk INSA kaudu suuname eesti keele majadele riigieelarvest lisaks 2 miljonit eurot. INSA on täiskasvanute keeleõpet läbi viinud alates 1998. aastast. 2018. aastast tegutsevad sihtasutuse struktuuriüksustena eesti keele majad Tallinnas ja Narvas, mis pakuvad keeleõpet laiemalt mujalgi Eestis. Eesti keele majades korraldatakse tasuta eesti keele kursusi ning muid tegevusi, mis võimaldavad keelt vahetult praktiseerida.

Ilma täiendava rahastuseta oleks INSA tuleval aastal pakkunud vaid 1800 õppekohta, täiendava rahaga on võimalik õpetada kokku aga 4000 inimest, mis on planeeritust 2200 võrra rohkem. Kursused korraldab INSA nii oma eesti keele õpetajate kui ka partnerite kaasabil. Ja keeleõppijatele on kursused tasuta.

2020. aasta on olümpia-aasta. Suvemänge võõrustab Tokyo.

Valitsus toetab Eesti spordikoondist edendavat projekti Team Estonia 3 miljoni euroga, mis on 2 miljoni võrra rohkem kui sellel aastal. Osalemine ja edu suurvõistlustel hoiab Eesti sporti maailmakaardil. See toob meie riigile ja rahvale tuntust ja mõjub hästi ka meie endi kehalisele aktiivsusele. Teiste riikide ja ka meie Team Estonia esimese aasta kogemus näitab, et tippsportlaste koondamine ühise katussüsteemi alla, mis tagab neile kõik vajalikud tingimused, on edukas. Seega on ju loomulik, et jätkame olümpia-aastal selle rahastamist senisest suuremas mahus.

Team Estonia on tippspordi süsteemi juurde lubanud luua kõrgetasemelise ja kestliku spordi- ja tugiteenuste süsteemi, millega vähendatakse sportimisega kaasnevaid riske ning mis parandab sportlaste, treenerite ja tugiteenuste pakkujate koostööd. Mida kõrgema tasemega on sportlane, seda individuaalsemalt talle lähenetakse ning seda suurem on ka vajaduspõhine sihtotstarbeline rahastus. Team Estonia projekti koordineerib Eesti Olümpiakomitee.

Lisaks sellele käivitab valitsus järgmisel aastal piirkondliku spordirajatiste programmi, mille üks eesmärk on mitmefunktsiooniliste teisaldatavate sisehallide rajamine. Toetust saavad ka rahvusvahelised suurvõistlused, näiteks Rally Estonia. Sellised suursündmused rõõmustavad endiselt kõiki rallisõpru, rääkimata sellest, et säärastel sündmusel on suur majanduslik ja regionaalpoliitiline mõju. Kasvab taas Eesti tuntus ja kinnistub meie koht maailma rallikaardil.

Laulu- ja tantsupeo juubeliaasta hakkab lõppema. Mälestused on veel elavad, kuid miski ei seisa paigal. Uue peo ettevalmistused on ukse ees – toimub ju 2022. aastal taas noorte laulu- ja tantsupidu.

Juba järgmisel aastal saavad koori- ja tantsujuhid arvestada täiendava palgatoetusega. Selleks, et laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidjatel oleks tõesti võimalik oma tänuväärset tööd teha täie pühendumusega, näeb Kultuuriministeerium ette lisarahastuse, mille jaotamise põhimõtet töötatakse praegu välja koos neid esindavate organisatsioonidega. 2020. aasta kultuurieelarvesse oleme juba planeerinud 200 000 eurot. 

Kaugemasse tulevikku sunnib meid vaatama ka Tartu kultuuripealinna staatus aastal 2024. Juba tuleval aastal algab ühisrahastusprogramm, mille abil saab Tartu hakata end selleks oluliseks rolliks ette valmistama. See kõik tähendab linna ja riigi kaasrahastamist väga mitmesuguste tegevuste elluviimiseks.

Jätkuvad ettevalmistustööd lähiaastate suuremate kultuuriehitiste rajamiseks – valitsus on otsustanud eraldada Rahvusraamatukogu ja Rahvusarhiivi ühishoone ümberehituseks 53 miljonit ja Rahvusringhäälingu uue telemaja ehituseks 22 miljonit eurot. Nende rahvuskultuuriliselt kesksete, avalik-õiguslike institutsioonide heaks minevad investeeringud on tõeliselt märgilised. Meie eesmärk peab olema Eesti kultuuri talletamine ja kättesaadavaks tegemine kõigile siin elavatele inimestele ning uute teenuste loomine.

See, aga ka teiste loetletud ja siin mitte loetletud eesmärkide täitmine kultuurieelarves, muudab Eesti kultuuri suuremaks. Riigikogu võtab uue aasta riigieelarve vastu seadusena detsembris.

 

Loe lähemalt kultuurieelarve 2020. aasta eesmärkide kohta siit

 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Kultuurikomisjoni koosolek. Foto: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei
14.10.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium tutvustas Riigikogu kultuurikomisjonile 2020. aasta kultuurieelarve suundi

Kultuuriminister Tõnis Lukas tutvustas esmaspäeval, 14. oktoobril Riigikogu kultuurikomisjonile 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu Kultuuriministeeriumi osa. Samuti anti ülevaade Kultuuriministeeriumi 2019. aasta teise poolaasta eelnõudest ja muudest olulistest teemadest.

Laulupidu "Mina jään". Foto: Raigo Pajula
30.09.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister: laulu- ja tantsupeo liikumine vajab kestmiseks kiiresti lisatuge

Kultuuriministeerium tutvustas täna, 30. septembril uuringut, mis käsitles laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kooride, rahvatantsurühmade ja muusikakollektiivide ning nende juhendajate olukorda. Sellest selgus, et noori juhendaja kutse ei motiveeri, töötasud on madalad ning kollektiivid ei tule majanduslikult ots otsaga kokku.