Sa oled siin

Kultuuriminister pidas aastakõne

25. veebruar 2016 - 13:00
Kultuuriminister Indrek Saar
Kultuuriminister Indrek Saar

Kultuuripoliitika alusdokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ täitmise kõne Riigikogu ees 17. veebruaril 2016. Olulisemad juhtmõtted kultuuriministrilt.

Suletus ja püüd ehitada Eesti kultuuri ümber müüri, kaitsmaks teda kokkupuudete ja mõjutuste eest maailmaga, on tupik. Kultuuri elujõulise tagab pidev kontakt ja intensiivne dialoog teiste kultuuridega.

Kultuur 2020-s leppisime kokku kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumtöötasu tõstmises Eesti keskmise palga tasemele. Eelmisel aastal astusime suure sammu edasi. Kui tahame aastaks 2020 eesmärgini jõuda, peab ka järgmistel aastatel kultuuritöötaja palk kasvama samas suurusjärgus.

Kunstniku- ja kirjanikupalk on maailmavaateline muutus kultuuripoliitikas.

Üksnes kvaliteetne elukeskkond suudab suurendada meie elukvaliteeti. Ühtegi avalikkusele olulist hoonet ei tohiks asuta ehitama enne, kui on läbi viidud avatud arhitektuurikonkurss.

Möödunud aasta paistis silma Eesti teatrikunsti jõuliste sammudega rahvusvahelisel areenil. NO99 suurprojekt "Ühtne Eesti" võitis Prahas maailma suurimal lavastuskunstnike festivalil peaauhinna, esimese Eesti teatrina oldi Avignoni teatrifestivali põhiprogrammis.

Rahvusvahelistumine ja koostöö on olnud Eesti filmimaailmas viimaste aastate olulised märksõnad. Käivitus Film Estonia toetuskava pilootprojekt.

EMTA saali valmimine on muusikavaldkonna investeeringute esmane prioriteet.

Riigi ülesanne  on tagada soovijatele kõik lõimumiseks vajalikud tingimused. Jõustunud on kodakondsuspoliitika põhimõttelised maailmavaatelised muudatused. Lõppes kodakondsusetuse taastootmine.

Muinsuskaitsereformi eesmärk on tõuke andmine omanikele pärandi hoidmiseks ja korrastamiseks. Riik toetab rahaliselt omanikke muinsuskaitsespetsiifiliste tööde tellimisel, kuid see vajab täiendavaid vahendeid riigieelarvest.

Muuseumivõrgustiku jätkuv korrastamine võimaldab muuseumidel rohkem panustada sisutegevustesse. 2016. aasta jääb ajalukku aastana, mil valmib ERM.

Tantsupeotraditsiooni hoidmise ja arendamise sõlmküsimus on „Kalevi“ staadioni tulevik. Kultuuriministeerium teeb ettepaneku leida riigieelarve strateegia 2017-2020 protsessi käigus 7,4 miljonit eurot staadioni rekonstrueerimiseks.

Selleks, et riigieelarvelisi vahendeid  kõige paremini kasutada ning tuua kultuurivaldkonda lisaraha, on olulised kolm aspekti:

• kultuurivaldkondade rahastamise süsteem peab muutuma läbipaistvamaks ning taotlejatele lihtsamaks. Kultuurkapital toetab eelkõige loovisikuid ja projektipõhiseid algatusi, Kultuuriministeeriumi eelarvest rahastatakse riigieelarveliste asutuste põhitegevust ja rahvuskultuuriliselt olulisi pikaajalisi tegevusi;
• kultuuri toetamisse tuleb kaasata rohkem erakapitali. Pillifond on hea näide era- ja avaliku sektori koostööst;
• haldusreformi käigus ei tohi unustada, mis meist riigi teeb – see on kultuur. Kõigis Eesti piirkondades peavad olema tagatud võimalused nii kultuurist osasaamiseks kui ka selle loomisel osalemiseks.

Loe kõne täisteksti SIIN.

Veel uudiseid samal teemal

Riigipreemiate laureaadid 2017. Foto: Riigikantselei
16.01.2019|Kultuuriministeerium

Riiklikele spordipreemiatele esitati 41 kandidaati

Kultuuriministeeriumisse laekusid tähtajaks, 10. jaanuariks 2019 ettepanekud riiklike spordi elutöö- ja aastapreemiate määramiseks. Kahele elutööpreemiale esitati 19 ning kuuele aastapreemiale 22 kandidaati.

Riigipreemiate laureaadid 2018. Foto: Riigikantselei
16.01.2019|Kultuuriministeerium

Riiklikele kultuuripreemiatele esitati 89 kandidaati

Riigi kultuuripreemiate komisjonile esitati tähtajaks ehk 10. jaanuariks 2019 ühetekokku 89 ettepanekut loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimiseks. Neist 38 olid esitatud preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Möödunud aasta silmapaistva loomingu eest laekus 51 esildist loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimise kohta.