Sa oled siin

Kultuuriminister: laulu- ja tantsupeo liikumine vajab kestmiseks kiiresti lisatuge

30. september 2019 - 13:00
Laulupidu "Mina jään". Foto: Raigo Pajula
Laulupidu "Mina jään". Foto: Raigo Pajula

Kultuuriministeerium tutvustas täna, 30. septembril uuringut, mis käsitles laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kooride, rahvatantsurühmade ja muusikakollektiivide ning nende juhendajate olukorda. Sellest selgus, et noori juhendaja kutse ei motiveeri, töötasud on madalad ning kollektiivid ei tule majanduslikult ots otsaga kokku.

Mõttekoja Praxis läbi viidud mahukast uuringust avaldus, et üle kolmandiku kõigist juhendajatest on 54-aastased või vanemad. See tähendab, et juba lähiaastatel võib pensionile suunduda kriitiline arv dirigente ja tantsujuhte ning laulu- ja tantsupidude traditsiooni jätkumine ei pruugi endistviisi jätkates olla iseenesestmõistetav.

„Soov uuring läbi viia tulenes arusaamast, et valdkonnas on probleemid üleval. Täna tutvustatud arvude alusel teeme konkreetse tegevusplaani. Laulu- ja tantsupidu on meie identiteedi väljendus, eesti rahva püha. Me peame seda hoidma. Ilma lisaraha suunamiseta pidude ettevalmistuses osalevatele kollektiivide juhtidele laguneks 150 aasta jooksul kujunenud rituaal meil ühel hetkel lihtsalt käest,“ kommenteeris kultuuriminister Tõnis Lukas.

Eelarve lisataotlus on plaanis viia 2020. aasta kevadel riigi eelarvestrateegia aruteludele, et tagada kollektiivijuhile tulevikus palgatoetus koos kõigi sotsiaalsete garantiidega. 2020. aasta kultuurieelarvesse on juba kavandatud 360 000 eurot.

Uuring kinnitas, et kuigi harrastajaid on laulu- ja tantsupeo registris 70 000, on juhendajaid vaid paari tuhande ümber. 35% neist on keskealised või vanemad ning noori tuleb peale napilt. Alla 35-aastaseid on juhendajate seas 15%.

„Väga paljud meist juhivad olude sunnil mitut kollektiivi ning sageli teeb kõrgharidusega juhendaja seda tööd üsna hobikorras. Kui see nii jätkub, siis meie muusikakultuur, selle hulgas laulupeoliikumine, ei arene, vaid katsub vaevu praeguselgi tasemel püsida. Kui mõtleme järelkasvule, on eriti oluline, et laps puutuks kokku muusika- või pilliõpetaja, koori- või tantsujuhiga, kelle sädemest ta süttiks. Mida laiem on püramiidi alumine osa, seda kõrgemal on tipud. Ainult lilled ja kommikarp ei vii meid kahjuks sihile,“ kommenteeris dirigent Rasmus Puur oma sõnavõtus.  

Uuring tõestas, et laulu- ja tantsupidude ettevalmistuses osalemine on juhendajale pigem hobi või kõrvaltöö ning valdav enamik juhendajatest ehk 77% tunneb, et nende töökoormus pole vastavuses saadava tasuga. Sageli juhendatakse korraga mitut kollektiivi ning ühe kollektiivi juhtimise eest makstav keskmine töötasu jääb kõige sagedamini 50 ja 100 euro vahele. Ka kollektiivide endi eelarved on tagasihoidlikud ja kulud ületavad tihtipeale tulusid. Tähtajalised ja ajutised lepingud omakorda ei võimalda koori-, tantsu- ja orkestrijuhtidele sotsiaalseid garantiisid nagu puhkus, pension või lastetoetus.

Uuringu tulemusi tutvustasid mõttekoja Praxis analüütikud Jane Ester ja Kaupo Koppel, kokkuvõtvad slaidid koos graafikutega on lisatud pressiteatele. Uuring on täispikkuses lugeda Kultuuriministeeriumi kodulehel. Praxise läbi viidud uuringut rahastas Kultuuriministeerium ning selle tellis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koostöös Eesti Kooriühingu ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega.

 

Uuringu kokkuvõte lühidalt 

Laulu- ja tantsupidu on eestlaste identiteedi väljendus, 150 aasta jooksul kujunenud rituaal. Peotraditsioon on kantud UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja kui unikaalne kultuurinähtus terves maailmas. Laulu- ja tantsupeo liikumise kestmise eeldus on elujõulise kollektiivi ning motiveeritud erialase haridusega juhendaja olemasolu.

  • Praegust olukorda iseloomustab kujutlus puust, mille võra on küllalt suur ja raske, aga tüvi – pigem peenike ja habras. Laulu- ja tantsupeo registri kohaselt osaleb liikumises umbes 70 000 harrastajat ja mõni tuhat juhendajat. 
  • Peoliikumine laiemalt võiks välja näha kui „kolme võrdse jalaga taburet“ – riik, omavalitsused ja harrastajad ise. Praegu on tasakaal puudulik. Avatud diskussioon on hädatarvilik nii omavalitsustega kui ka harrastajate endi seas. Eesmärk on ühine: toestada „tüve“, mis hoiab üleval rikkalikku „võra“ ehk pidu, mis on laulu-, tantsu- ja pillipeo liikumise nähtavaim osa.
  • Laulu- ja tantsupidude kestmine praegusel kujul ei pruugi olla iseenesestmõistav. Juhendajate põud terendab juba nähtavas tulevikus. 35% juhendajatest on 54-aastased ja vanemad, alla 35-aastaseid on vaid 15%.

  • Kollektiivide eelarved on pigem tagasihoidlikud, ligi pooltel neist jääb hooaja eelarve 1000 euro juurde. Kulud ületavad sageli tulusid. Üks kollektiivi liige maksab aastas liikmemaksu keskmiselt 25 kuni  30 eurot.
  • Enamikul juhendajaist, 84%, on kõrgharidus, sealhulgas erialane kõrgharidus 55%. Sellele vaatamata ei ole kollektiivi juhendamine nende põhitöö. Eestis keskmiselt on kõrvaltöö osakaal 6%, selles valdkonnas aga 90%.
  • Sageli juhendatakse mitut kollektiivi. Kõige suurem osa juhendajatest (36%) saab töötasuna 51 kuni 100 eurot kuus kollektiivi eest. Enamik (77%) juhendajatest tunneb, et nende töökoormus pole saadava tasuga vastavuses. Eesti keskmise palga teenimiseks peaks juhendaja enda kanda võtma keskmiselt 9 laulukoori, mis on mõeldamatu.

  • Juhendamistöö ei paku piisavat töötus- ja ravikindlustuse kaitset. Ülekaalus on tähtajalised lepingud, mis jätavad juhendajad mitmeks kuuks ilma sotsiaalsest kaitsest. Kohati puuduvad lepingulised suhted üldse.
  • Kultuuriministeerium soovib minna 2020. aasta kevadel riigi eelarvestrateegia läbirääkimistele lisataotlusega, mistarvis asutakse välja töötama põhimõtteid, kuidas peoliikumises osalevatele kollektiivijuhtidele kindlustada palgatoetus.
 
Lisainfo
Merilin Piipuu
Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler 
5648 1413

Veel uudiseid samal teemal

Kultuurikomisjoni koosolek. Foto: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei
14.10.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium tutvustas Riigikogu kultuurikomisjonile 2020. aasta kultuurieelarve suundi

Kultuuriminister Tõnis Lukas tutvustas esmaspäeval, 14. oktoobril Riigikogu kultuurikomisjonile 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu Kultuuriministeeriumi osa. Samuti anti ülevaade Kultuuriministeeriumi 2019. aasta teise poolaasta eelnõudest ja muudest olulistest teemadest.

Visioonivõistluse "Uued elukeskkonnad, uued iluvormid" võidutöö "Steampunk".
27.09.2019|Kultuuriministeerium

Tallinna Arhitektuuribiennaal võitleb ilu eest

Tehnoloogiliste piiride nihutamine pakub arhitektidele, disaineritele, kunstnikele, inseneridele ja teistele uusi ruumiloome võimalusi, mida piirab vaid kujutlusvõime, kirjutab Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska. Ja ometi, lõpuks loeb ka ilu.