Sa oled siin

Kultuuriministeerium astub e-sammu

27. veebruar 2018 - 12:19
Kultuuriministeeriumi IT osakonna juhataja Indrek Reimand. Foto: Kultuuriministeerium
Kultuuriministeeriumi IT osakonna juhataja Indrek Reimand. Foto: Kultuuriministeerium

Süsteemselt arendatud e-teenused moodustavad kokku e-riigi. Erand pole ka Kultuuriministeerium, kes valmistab ette toetuste taotlemise ja menetlemise süsteemi. 

Seniajani on Kultuuriministeeriumisse laekuvate rahataotluste menetlemine olnud võrdlemisi kohmakas. Ministeeriumi kodulehel olevad täidetavad taotlusvormid käituvad eri operatsioonisüsteemides erinevalt, mistõttu on vajalik sage konsulteerimine ja korduvatele küsimustele vastamine. Aja- ja ressursikulukas on ka ükshaaval saabuvate taotluste registreerimine.

Sellest kõigest tulenevalt on riigil keerulisem saada ülevaadet kultuurivaldkonna rahastamise üldpildist – millistest allikatest sama projekti on juba rahastatud ning milliseid summasid eraldatud. Üldpilt on aga tähtis edasiste poliitikate kujundamisel. 

Sel aastal, loodetavasti juba suveks, peaks olukord muutuma. Toetuse taotlejale luuakse võimalus taotlusega seotud tegevused viia läbi ühes e-keskkonnas.

Nagu mistahes muu e-teenuse puhul toimub see elektroonselt. E-teenuse loomisel automatiseeritakse paljud rutiinsed tegevused, mistõttu jääb menetlejatel rohkem aega sisuliste küsimuste lahendamiseks. Lisaks vähendatakse andmetöötluse vigu ja paraneb andmete kvaliteet, üksiti paraneb protsessi jälgitavus mõlemale osapoolele. 

Praegu, talvisel ajal on toimunud keskkonna katsetamine. Hulk inimesi ehk testgrupp on esitanud keskkonda taotlusi ning nad on pidanud reageerima süsteemi saadetud vastuste peale – just nii nagu see tegelikus menetlusprotsessis hakkab olema.

Kultuuriministeeriumi IT osakonna juhataja Indrek Reimand kommenteeris, et testimine läheb nii nagu ta minema peab. „Arvestades kõiki tehnoloogilisi ja organisatoorsed väljakutseid, mis on esimese suurema testimisringi käigus välja tulnud, läheb keskkond esmakordselt tööle esimese poolaasta lõpus. Keegi ei taha seda, et vead hakkaksid ilmnema siis, kui tegelikult taotlusi juba laekub. See oleks liiga suur ebamugavus kõigi jaoks, nii toetuse saajale kui ka andjale,“ rääkis Reimand.

Olgu öeldud, et esimeses etapis liitujad on peale Kultuuriministeeriumi veel Rahvakultuuri Keskus ja Integratsiooni Sihtasutus (INSA). See tähendab, et kõik taotlused nende asutuste makstavatele toetustele hakkavad liikuma läbi uue e-keskkonna. E-teenuse tarkvara arendaja on BPW Consulting OÜ.

Ja mis veel huvitav – kui räägime kokkuhoiust –, Kultuuriministeerium on välja arvutanud, et aastane tööajakulu kokkuhoid ministeeriumile on umbes 2000 tundi. See on oluline teadmine riigi läbi viidavate tegevuste üldise optimeerimise seisukohast.

Veel uudiseid samal teemal

Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus "Kohtumised". Foto: Berta Vosman (ERM)
12.09.2018|Kultuuriministeerium

Uuring: muuseumid ja raamatukogud on populaarsed, arendamist vajavad uued teenused

Kultuuriministeerium koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) ja uuringufirma Kantar Emoriga tutvustas täna, 12. septembril Eesti muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate värske uuringu tulemusi. Saadud tulemused aitavad kaasa poliitikakujundamisele ning edasistele tegevustele, mis võiksid veelgi suurendada Eesti muuseumide ja raamatukogude atraktiivsust ja külastatavust.

Valletta, Euroopa kultuuripealinn 2018. Foto: Jason Borg, Malta valitsus
30.08.2018|Kultuuriministeerium

Riik rahastab Euroopa kultuuripealinna 2024 kuni 10 miljoni euroga

Valitsus otsustas täna, 30. augustil, et tulevast Eesti kultuuripealinna rahastatakse kuni 10 miljoni euroga. Kultuuripealinna toetuse kohta esitab Kultuuriministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga taotluse tuleval kevadel, kui algab riigi eelarvestrateegia koostamine aastateks 2021 kuni 2024.