Sa oled siin

Kultuurimälestiseks kuulutati neli laevavrakki ning kuus lautrit

28. juuni 2019 - 14:40
Kuusnõmme lauter Saaremaal
Kuusnõmme lauter Saaremaal. Foto: Maili Roio

Kultuuriminister Tõnis Lukas kuulutas kultuurimälestiseks neli laevavrakki ning kuus rannalautrit. Rannalautritest võeti kaitse alla Päniska, Koovi, Rahuste, Pärtli, Kuusnõmme ja Varuli lautrid, mis kõik asuvad Saaremaal. Laevavrakkidest võeti kaitse alla kaubalaev Bungsberg ning allveelaevad M-103, S-12 ja ŠtŠ-408.

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul oli seni Eestis kaitse all kaks lautrit – üks Hiiumaal, teine Ruhnus. „Eesti on mereriik ja merega seotud traditsioonide ning rannakultuuri väärtustamine on meile omane. Lautrid koos võrgukuuridega on rannakülade ühed kõige iseloomulikumad elemendid,“ lisas Jänes.

Lauter on kalapaatide randumispaik. Merre laoti paadilaiuste vahedega kivivallid, nendevaheline merepõhi tasandati, sinna asetati veerpuud, mida mööda paate rannale veeti. Lautrid on Eesti rannikul olnud väga levinud, kuid tänaseks on enamus neist kas halvasti säilinud, jää poolt lõhutud, muulideks või sadamateks ümber ehitatud. Kõige paremini ongi lautrid säilinud Saaremaa läänerannikul.

Kaitse alla võetud lautreid võib ka edaspidi merele minekuks kasutada. Nende esiletoomine merekultuuri osana aitab neid pigem väärtustada ja räägib lugu Eesti ajaloost, maakasutusest, töö- ja toidukultuurist.

Kaubalaev Bungsberg oli Saksa lipu all seilanud kaubalaev, mis hukkus Eesti vetes seoses II maailmasõja sündmustega. Vrakk on hästi säilinud, kuid sukeldujate seas rahvusvaheliselt tuntud ning seega ilma riikliku kaitseta ohustatud.

Allveelaevad M-103, S-12 ning Štš-408 olid Nõukogude Vene sõjaväe allveelaevad, mis hukkusid Eesti vetes II maailmasõja tegevuse käigus. Vrakid kannavad informatsiooni 20. sajandi keskpaiga sõjandusest ja sõjalaevade ehitusest, samuti II maailmasõjast ja sellega seotud sündmustest Eestis.
Kaitse alla võtmise järel kohalduvad mälestistele muinsuskaitseseaduse sätted, mis takistavad laevavrakkide kahjustamist ehitustegevuse, süvendus- või muude tööde käigus ning tagavad allveearheoloogiliste uuringute teostamise erialaspetsialistide poolt.

Lisainfo:
Liina Jänes
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik
6282381
liina.janes@kul.ee

Krista Karro
Muinsuskaitseameti allveearheoloogia nõunik
53959042
krista.karro@muinsuskaitseamet.ee

Veel uudiseid samal teemal

Kertu Saks
18.09.2019|Kultuuriministeerium

Kertu Saks: pädevad sõltumatud eksperdid mõjutavad vahetult meie kultuuris toimuvat

Eesti Kultuurkapital ehk Kulka ootab 18. septembrist kuni 14. oktoobrini taas ettepanekuid selle kohta, kes võiksid kuuluda sihtkapitalide komisjonidesse. Kulka juhataja Kertu Saks kinnitab kõigi valdkondade esindajatele, et huvide konflikti suudetakse kindlasti vältida ning kandidaatide esitamine on väga vajalik.

Kohtumine Treski küünis augustis 2019
09.09.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuri- ning lõimumispoliitika uued strateegiadokumendid hakkavad kuju võtma

Kultuuriministeerium jätkab sügiskuudel kultuuri- ja ka lõimumispoliitika strateegia väljatöötamist. Aastani 2030 kehtivate dokumentide seni kogutud sisu üle peetakse paari kuu jooksul arutelusid kõigis maakondades, esimene arutelupäev on juba homme, 10. septembril Pärnus.