Sa oled siin

Kultuurimälestiseks kuulutati neli laevavrakki ning kuus lautrit

28. juuni 2019 - 14:40
Kuusnõmme lauter Saaremaal
Kuusnõmme lauter Saaremaal. Foto: Maili Roio

Kultuuriminister Tõnis Lukas kuulutas kultuurimälestiseks neli laevavrakki ning kuus rannalautrit. Rannalautritest võeti kaitse alla Päniska, Koovi, Rahuste, Pärtli, Kuusnõmme ja Varuli lautrid, mis kõik asuvad Saaremaal. Laevavrakkidest võeti kaitse alla kaubalaev Bungsberg ning allveelaevad M-103, S-12 ja ŠtŠ-408.

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul oli seni Eestis kaitse all kaks lautrit – üks Hiiumaal, teine Ruhnus. „Eesti on mereriik ja merega seotud traditsioonide ning rannakultuuri väärtustamine on meile omane. Lautrid koos võrgukuuridega on rannakülade ühed kõige iseloomulikumad elemendid,“ lisas Jänes.

Lauter on kalapaatide randumispaik. Merre laoti paadilaiuste vahedega kivivallid, nendevaheline merepõhi tasandati, sinna asetati veerpuud, mida mööda paate rannale veeti. Lautrid on Eesti rannikul olnud väga levinud, kuid tänaseks on enamus neist kas halvasti säilinud, jää poolt lõhutud, muulideks või sadamateks ümber ehitatud. Kõige paremini ongi lautrid säilinud Saaremaa läänerannikul.

Kaitse alla võetud lautreid võib ka edaspidi merele minekuks kasutada. Nende esiletoomine merekultuuri osana aitab neid pigem väärtustada ja räägib lugu Eesti ajaloost, maakasutusest, töö- ja toidukultuurist.

Kaubalaev Bungsberg oli Saksa lipu all seilanud kaubalaev, mis hukkus Eesti vetes seoses II maailmasõja sündmustega. Vrakk on hästi säilinud, kuid sukeldujate seas rahvusvaheliselt tuntud ning seega ilma riikliku kaitseta ohustatud.

Allveelaevad M-103, S-12 ning Štš-408 olid Nõukogude Vene sõjaväe allveelaevad, mis hukkusid Eesti vetes II maailmasõja tegevuse käigus. Vrakid kannavad informatsiooni 20. sajandi keskpaiga sõjandusest ja sõjalaevade ehitusest, samuti II maailmasõjast ja sellega seotud sündmustest Eestis.
Kaitse alla võtmise järel kohalduvad mälestistele muinsuskaitseseaduse sätted, mis takistavad laevavrakkide kahjustamist ehitustegevuse, süvendus- või muude tööde käigus ning tagavad allveearheoloogiliste uuringute teostamise erialaspetsialistide poolt.

Lisainfo:
Liina Jänes
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik
6282381
liina.janes@kul.ee

Krista Karro
Muinsuskaitseameti allveearheoloogia nõunik
53959042
krista.karro@muinsuskaitseamet.ee

Veel uudiseid samal teemal

05.07.2019|Kultuuriministeerium

Lõimumiskava aruanne: sidusus on suurenenud, põhikooli lõpetajate keeleoskus on ebapiisav

Valitsus võttis täna, 4. juulil teadmiseks arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ 2018. aasta tegevuste aruande. Selle kohaselt on ühiskonna sidusus suurenenud ja tööturulõhed vähenenud, kuid eesti keele oskus nii põhikooli lõpetajate kui ka kutseõppurite seas on puudulik.

Välisministeeriumi kultuurinõunik Heilika Pikkov tutvustamas rahvusvahelisi kultuuriprojekte.
04.07.2019|Kultuuriministeerium

ESTO 2019 konverents: Eesti eduloo jätkumiseks tuleb seista avatuse ja põhivabaduste eest

Tallinnas kolmapäeval, 3. juulil lõppenud ESTO 2019 konverentsil „Eesti jalajälg maailmas“ tõdeti, et kuigi Eestit teatakse maailmas tänu tehnoloogiale ja ka kultuurisaavutustele, ei tohi jääda loorberitele puhkama. Eesti juurtega Kanada tippjuht ja investor Andrew Prozes rõhutas, et Eesti peab endiselt väärtustama sõna- ja pressivabadust, mis on alati olnud meie põhiväärtused.