Sa oled siin

Kultuuri ja spordi rahastamine muutub mugavamaks ja selgemaks

22. oktoober 2018 - 13:30
Hasartmängumaksu Nõukogu
Hasartmängumaksu Nõukogu

Riigikogu kiitis hiljuti, 17. oktoobril heaks hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu. Sellega seoses kaob järgmise, 2019. aasta algusest harjumuspärane ning aastaid tegutsenud hasartmängumaksu nõukogu (HMN). Raha kultuurilt ja spordilt ära ei kao, vastupidi, spordile jaotatavad summad hoopis suurenevad. Kultuuriministeerium palub esialgu mitte aastaprojektide taotlusi esitada, kuna tingimuste väljatöötamine alles kestab. Ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompus selgitab muutuse põhjusi ning tulevikuplaane.

Nagu öeldud, seadusemuudatuse jõustumisega kaob hasartmängumaksu nõukogu (HMN). Sellega muudetakse riigieelarvesse laekuva hasartmängumaksu jaotumist, et raha jagamine oleks veelgi selgem ning väheneks halduskoormus.

HMNist on raha saanud nii kultuur kui ka sport. Oluline on silmas pidada, et raha kummagi valdkonna puhul ei vähene. Spordis summad hoopis suurenevad. Taotleja peab üksnes teadma, millele ta toetust küsib ning kuhu ta edaspidi oma rahastamistaotluse saadab.

Milline on kultuurivaldkonnas asjade seis praegu?

Kultuuris on plaan anda raha jaotamise ülesanne Rahvakultuuri Keskusele (RKK). Praeguse kava kohaselt hakkab piirkondliku kultuuri edendamiseks seotud tegevusi toetama senine rahvakultuuri maakondlik toetusprogramm, kuhu senine HMNi raha lisandub. Tuleb kohe märkida, et suund on kultuuris osalemisel laiemalt, mitte ainult rahvakultuuril nagu võiks ehk eeldada.

Igal juhul toetab see programm ka edaspidi senist HMNi põhifookust. See on lastele ja noortele suunatud tegevused ning niinimetatud eelprofessionaalsed ettevõtmised. Endiselt jäävad väga oluliseks sellised projektid, mis on maakondade ülesed ning aitavad kaasa kultuurikoostööle eri rahvus- ja keelegruppide vahel. See on küsimus meie ühiskonna sidususest, juurdepääsust kultuurile sõltumata elukohast või inimese emakeelest.

Taotlusvooru nimi ja täpsed tingimused kehtestatakse riigieelarve seaduse alusel. Toetuste hindamisele kaasatakse eri valdkondade ja kogukondade esindajad ning riigi esindajad. Protsess jääb avatuks, selgeks, kaasavaks.

Siiani on olnud HMNi jaotatava raha aastane maht olnud koos aastaprojektidega kuni 400 000 eurot. Ühtlasi saab Kultuurkapital (Kulka) vastavalt seadusele sihtpäraselt juurde umbes 500 000 eurot, et anda stipendiume loomevaldkonna õppejõududele, kelle loometöö on seotud õpetamisega. Ka see on pikka aega räägitud vajadus, mis nüüd teoks saab.

Kuidas jääb spordiga?

Seadusemuudatus ei anna esialgu täpseid vastuseid, kuidas hasartmängumaksust laekuvat raha jaotatakse ning kes selle üle otsustama hakkab. Jah, eelnõus olev sõnastus on pigem üldine, kuid see ei tähenda, et plaan puuduks.

Varem HMNi kaudu spordile liikunud raha lisatakse plaani kohaselt edaspidi otse Kultuuriministeeriumi eelarvesse. Sellest umbes 600 000 eurot läheb spordialaliitudele EOKga sõlmitava tegevustoetuse lepingu alusel. Spordivaldkonna oluliste katusorganisatsioonide ja rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamine hakkab käima otse Kultuuriministeeriumist. Liikumisharrastuse ja spordiklubide üksikprojektide toetamine käib uuest aastast Kulka kaudu. Spordiorganisatsioonide jaoks tähendab muudatus aastas väiksemat halduskoormust, sest taotlusi ja aruandeid tuleb kirjutada vähem.

Üksiti kinnitame, et spordile ning liikumisharrastuse edendamiseks jagatav raha kindlasti ei vähene. Vastupidi. Näiteks on puudega inimeste katusorganisatsioonide võistlusspordi projektide toetamiseks edaspidi kinnitatud kindel protsent hasartmängumaksu laekumisest ning varem nõukogu teenindamiseks läinud raha eraldatakse võitlemiseks kokkuleppemängu vastu. Viimane summa on olnud ligikaudu 50 000 eurot aastas. 

Aasta- ja kuuprojektidena spordile seniajani HMNi kaudu eraldatava raha maht on olnud ühe miljoni euro ümber aastas.

Miks muudatusi üldse vaja on?

Põhjendatud on küsimus, miks poleks võinud samamoodi, harjumuspäraselt jätkata, kuid sellel on mitmeid kaalukaid põhjusi.

Esiteks, pikema aja jooksul on ilmnenud, et toetuse andjad, keda on mitmeid, rahastavad täpselt samasisulisi projekte. Selle asemel oleks mõistlik, et neid toetusi menetleks üks toetuse andja, kellel on ülevaade valdkonnas toimuvast.

Kõigil, nii taotlejatel kui ka riigil, jääb tarbetut tööd vähemaks. Väheneb taotluste hulk. Väheneb aruandluse maht eri rahastajatele. Kultuuriministeeriumil kui kultuuri- ja ka spordipoliitika kujundajal tekib omakorda veelgi selgem ülevaade vajadustest ning toetuste mõjust valdkonnale. Need on ühtekokku põhjused, miks Kultuuriministeerium on soovinud HMNi kaotamist, kui meil on tegelikult olemas kõik vajalikud valdkondlikud katusorganisatsioonid koos parima kompetentsiga.

Muudatused jõustuvad uuest aastast, 2019. aasta 1. jaanuarist. Kõigist arengutest, võimalikest muutustest ja olulisest, mida iga taotleja peab teadma, hoiavad toetuste andjad aegsasti oma valdkondi kursis.

* * *
Loe ka Kultuuriministeeriuni spordi asekantsleri artiklit „Ärge muretsege, spordile mõeldud rahasumma ei kao, vaid hoopis suureneb“ (Eesti Päevaleht, 22.10.2018)

 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Kultuuriminister Indrek Saare kohtumine Poola spordi- ja turismiministri Witold Bańkaga (vasakul). Foto: Kultuuriministeerium
17.01.2019|Kultuuriministeerium

Kohtumisel Poola ministriga keskenduti võitlusele dopingu vastu

Kultuuriminister Indrek Saar kohtus täna, 17. jaanuaril Tallinnas visiidil viibiva Poola spordi- ja turismiministri Witold Bańkaga. Kohtumisel arutati Eesti ja Poola koostööd spordivaldkonnas, keskendudes eelkõige dopinguvastase võitluse teemadele.

Riigipreemiate laureaadid 2017. Foto: Riigikantselei
16.01.2019|Kultuuriministeerium

Riiklikele spordipreemiatele esitati 41 kandidaati

Kultuuriministeeriumisse laekusid tähtajaks, 10. jaanuariks 2019 ettepanekud riiklike spordi elutöö- ja aastapreemiate määramiseks. Kahele elutööpreemiale esitati 19 ning kuuele aastapreemiale 22 kandidaati.