Sa oled siin

Kultuur elab ja areneb ruumis

28. veebruar 2019 - 11:09
Tallinna Vanasadamasse kavandatakse aastaks 2024 uus trammiliin. Foto: Egis Rail
Tallinna Vanasadamasse kavandatakse aastaks 2024 uus trammiliin. Foto: Egis Rail

Meie elukeskkond on meie kultuuri kandja. Kuidas veelgi paremini seda keskkonda väärtustada ja arendada, kirjutab Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska.

7. veebruaril arutas valitsuskabinet ruumiloome meeskonna loomist, kes hakkaks hea seisma kvaliteetse elukeskkonna eest. Valitsuse otsuses seisab, et Rahandusministeeriumil koostöös Kultuuriministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga tuleb moodustada töörühm, et leida võimalused ruumikaalutluse arvestamise suurendamiseks otsustusprotsessides ning organisatsioonide tegevuse parendamiseks. Töörühm peab kaasama ka teisi ministeeriume, omavalitsuste liitu, ettevõtlusorganisatsioone, õiguskantsleri esindajat ja teisi partnereid. Valitsusele teeb töörühm konkreetsed poliitikaettepanekud aasta pärast, jaanuariks 2020.

See tähendab, et aega ei olegi enam nii palju jäänud. 

Eesti on allkirjastanud Davosi deklaratsiooni ja nõustunud ÜRO säästva arengu eesmärkidega. Samuti oleme liitunud Euroopa maastikukonventsiooniga. Nende liitumistega kaasneb üksjagu kohustusi, mis peaksid meie elukeskkonda paremaks muutma, kuid tegelikkus on mõnevõrra teistsugune.

Meil puudub ühtne ja pikaajaline vaade ruumiküsimustele. Eri asutuste ruumipoliitilised eesmärgid käivad sageli teineteisele risti vastu ning rahastusmeetmed ja investeeringuotsused ei sisalda pahatihti üldse kvaliteetse elukeskkonna eesmärki, kuna eeldatakse, et ruumi kvaliteet on justkui juba tagatud eelnevate protsessidega nagu planeeringud või loamenetlus. 

Muidugi mõista see nii ei ole. Veelgi enam, riigi kinnisvarainvesteeringud, sealhulgas ehitiste ja rajatiste asukoha valik ning ruumiprogrammide, lähteülesannete ja hanketingimuste koostamine ei lähtu laiemalt inimeste elukeskkonna parendamise eesmärgist. Sageli ei olegi ehitiste ja taristu lähteülesannete koostamisel ja rahastusotsuste tegemisel ruumipädevusega isikuid kaasatud. Arhitektid ja planeerijad ning maastikuarhitektid, sisearhitektid ja disainerid kaasatakse alles projekteerimise ja planeerimise faasis – aga siis on olulised otsused juba tehtud ja hilja midagi muuta. 

Kindlasti ei ole need mured ainuomased Eestile, kuid nii mõneski teises Euroopa riigis või piirkonnas ollakse meist ruumipoliitika konsolideerimisel mõni samm ees.

Ka meil on võimalik tegutseda.

Poolteise aasta jooksul töötas Riigikantselei juures ruumiloome ekspertrühm. Rahvusvahelise konteksti täpsustamiseks ja Eesti võrdlemiseks teiste Euroopas kasutusel olevate praktikatega tellis ekspertrühm uurimistöö portugali teadlaselt João Ferreira Bentolt. Läbiviidud uuring käsitles Taani, Iirimaa, Šotimaa, Flandria ja Austria kogemust, kuna just nendes maades käsitletakse ehituskultuuri ja ruumiloomet terviklikumalt kui Eestis seni tavaks.

Mida on vaja, et muutused jõuaksid ellu?

Esiteks, küsimus on suhtumises. Otsuste tegijad peavad teadvustama, milline on riigi üksikotsuste laiem ruumimõju. See tähendab, et nii valitsustasandil kui ka omavalitsustes analüüsitakse ruumiotsuste kvaliteeti ja hinnatakse alati ruumimõju. Jaanuarini 2020 tegutseva töörühma täpsem vorm ja aastane ajakava selgub lähiajal, kuid ülesannete loetelu on võrdlemisi pikk. Nende seas on leida sobivamaid lahendusi suurendamaks sellesama ruumikaalutluse arvestamist otsuste ette valmistamisel. Ka peab töörühm koordineerima dokumentide muutumist selliselt, et koostöö eri institutsioonide vahel saaks üldse toimida. Töörühmalt oodatakse ka konkreetseid ettepanekuid ametkondade ruumipädevuse suurendamiseks.

Jah, töörühm võib teha ka ettepaneku alalise, jääva ruumiloome meeskonna moodustamiseks. Kui keegi soovib seda nimetada riigiarhitekti institutsiooniks – palun! Mõistetavalt on just see viimane tekitanud kõige suuremat huvi.

Kui püsiv meeskond moodustatakse, siis millised peaksid olema sellele pandud ootused? Kindlasti peaks selle meeskonna olema visioneeriv, loominguline. Näiteks ei ole meil seniajani terviklikele teadmistele tuginevat arusaama oma paneelelamute rajoonide tuleviku kohta. Meil ei ole täit teadmist ega lahendusi maapiirkondade ja väikeasulate elukeskkonna säilitamise ja parandamise teemal. Alati tekitab palju küsimusi ajalooliste hoonete kasutuselevõtmine, linnapiirkondade areng, säästva arengu eesmärgid või isegi nüüdisaegse õpikeskkonna loomine. Meeskond võib tulevikus algatada ja viia ellu riigi ruumi edendavaid projekte, heaks näiteks on EV100 „Hea avaliku ruumi“ jätkuprojekt. 

Suuresti just ruumiloome meeskonna kätes oleks nende küsimuste lahendamine või vähemalt lahenduste poole suunamine.

Mida me sellest võidaksime?

Kui ruum on teadlikult arendatud, muutub riik rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks. Teadlikult arendatud ruumiline keskkond on atraktiivne nii elanikele, ettevõtjatele kui ka investoritele ja külalistele. Kvaliteetse ruumi esiplaanile seadmine riigi huvina toetab mitmesuguste rahastusmeetmete veelgi tõhusamat kasutamist. Õigusaktides senisest selgemate aluste seadmine elukeskkonna parendamiseks muudab Eesti ruumilise arengu tasakaalustatumaks ja vajadusel kiiremaks. Kui ruumivaldkondi puudutav seadusruum muutub selgemaks, väheneb ehitusprojektide, planeeringute ja kõiksuguste muude vaidluste, sealhulgas kohtuvaidluste hulk.

Kultuur elab ja areneb inimestes, aga võib ka öelda, et ta elab ja areneb ruumis. Me ei suuda ette kujutada, et astuksime ruumist välja – oleksime olemas väljaspool ruumi. Meie elukeskkond ongi seetõttu meie kultuuri oluline kandja. 

Ekspertrühma materjalid on kättesaadavad veebis https://www.riigikantselei.ee/et/ekspertruhmad.

 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Kohtumine Treski küünis augustis 2019
09.09.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuri- ning lõimumispoliitika uued strateegiadokumendid hakkavad kuju võtma

Kultuuriministeerium jätkab sügiskuudel kultuuri- ja ka lõimumispoliitika strateegia väljatöötamist. Aastani 2030 kehtivate dokumentide seni kogutud sisu üle peetakse paari kuu jooksul arutelusid kõigis maakondades, esimene arutelupäev on juba homme, 10. septembril Pärnus.

Foto: tartu2024.ee
28.08.2019|Riigikantselei

Euroopa kultuuripealinnaks 2024 valiti Tartu

Rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon otsustas täna, 28. augustil Tallinnas, et Euroopa 2024. aasta Eestist valitud kultuuripealinnaks saab Tartu. Lisaks Eestile saab kultuuripealinna tiitlit kanda ka üks Austria linn ning üks linn Euroopast, mis ei kuulu Euroopa Liitu.