Sa oled siin

Kujutava kunsti aastaeelarve ulatub esmakordselt poolteise miljoni euroni

2. jaanuar 2019 - 12:54
Kunstihoone Tallinnas
Kunstihoone Tallinnas

Kujutava kunsti valdkonna kogumaht 2019. aasta kultuurieelarves ulatub esmakordselt ajaloos poolteise miljoni euroni. Suurima muudatusena on Kunstihoone alanud aastast täielikult Kultuuriministeeriumi tegevustoetusel, mis vähendab oluliselt konkurentsi Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitalis.

Viimaste aastate jooksul on Kultuuriministeeriumi eelarvest kunstivaldkonnale suunatud rahastuse osakaal järjekindlat kasvanud. Nelja aasta taguse ajaga võrreldes on see suurenenud kolmekordselt.

„Riik toetab kunstnike loometegevust, kunsti rahvusvahelistumist, aga ka näituste valmimist, et kunst jõuaks võimalikult suure publikuni. Kunst aitab maailma mõista, ärgitab kujutlusvõimet ja paneb esitama olulisi küsimusi,“ põhjendas kultuuriminister Indrek Saar.

Suurim muudatus kunstivaldkonna rahastamises puudutab alanud aastast Kunstihoonet, mis jätkas möödunud aastal tööd riigi ja Eesti Kunstnike Liidu loodud sihtasutusena. Alanud aastal suureneb kunstihoone tegevustoetus 350 000 euro võrra, ulatudes kokku 615 000 euroni. Tänu toetuse tõusule ei pea Kunstihoone oma igapäevase näitustegevuse jaoks enam lisaraha taotlema Kultuurkapitalist. See omakorda jätkab võetud suunda, et riigi osalusega sihtasutused ei peaks taotlema oma põhitegevuse eelarvet Kultuurkapitalist. Samuti eraldatakse Kunstihoonele hädavajalike remonditööde tegemiseks investeeringutoetus, mis on üle 105 000 euro.

„Meie kunstnike looming on alati olnud sõltumatult aegadest ja rahastamisest terav, ühiskondlikult sekkuv, kriitiline. Seda on märgatud nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Kunstnikele võimalikult laiade loomisvõimaluste tagamiseks võtab Kultuuriministeerium suurema vastutuse kunstivaldkonna arengu eest. Nii aitame tagada, et kandvad ideed rahapuuduse tõttu teostamata ei jääks, olgu siis Eestis või maailma kunstiareenil, kus Eesti kohalolu on eriti oluline,“ lisas minister Saar.  

Alanud aastaks on Kultuuriministeeriumi eelarves kunstivaldkonnale kavandatud toetuste kogusumma koos investeeringutega 1,5 miljoni eurot. Suurenevad kunsti rahvusvahelistumisele mõeldud summad, tõusevad SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus tegevustoetus ja Veneetsia biennaali Eesti paviljoni eelarve ning toetatakse valdkonna arendustegevusi. Ainuüksi kunsti rahvusvahelistumiseks panustab Kultuuriministeerium lisaks selleks mõeldud taotlusvoorudele nagu Eesti Kultuur Maailmas 300 000 eurot. Jätkub ka kunstnikupalga maksmine, nii et ka 2019. aastal toetab ministeerium kokku palga maksmist 11 kunstnikule. Jätkub osalise tegevustoetuse maksmine Eesti Kunstnike Liidu galeriidele, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumile, Eesti Kunstiakadeemia sihtasutuse Narva kunstiresidentuurile ja Konrad Mägi Sihtasutusele.

Lisainformatsioon
Maria-Kristiina Soomre
Kultuuriministeeriumi kunstinõunik
628 2242

 

Veel uudiseid samal teemal

05.07.2019|Kultuuriministeerium

Lõimumiskava aruanne: sidusus on suurenenud, põhikooli lõpetajate keeleoskus on ebapiisav

Valitsus võttis täna, 4. juulil teadmiseks arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ 2018. aasta tegevuste aruande. Selle kohaselt on ühiskonna sidusus suurenenud ja tööturulõhed vähenenud, kuid eesti keele oskus nii põhikooli lõpetajate kui ka kutseõppurite seas on puudulik.

Välisministeeriumi kultuurinõunik Heilika Pikkov tutvustamas rahvusvahelisi kultuuriprojekte.
04.07.2019|Kultuuriministeerium

ESTO 2019 konverents: Eesti eduloo jätkumiseks tuleb seista avatuse ja põhivabaduste eest

Tallinnas kolmapäeval, 3. juulil lõppenud ESTO 2019 konverentsil „Eesti jalajälg maailmas“ tõdeti, et kuigi Eestit teatakse maailmas tänu tehnoloogiale ja ka kultuurisaavutustele, ei tohi jääda loorberitele puhkama. Eesti juurtega Kanada tippjuht ja investor Andrew Prozes rõhutas, et Eesti peab endiselt väärtustama sõna- ja pressivabadust, mis on alati olnud meie põhiväärtused.