Sa oled siin

Kuidas kultuur Eestit Saksamaal kümme korda suuremaks teeb

31. jaanuar 2020 - 9:55
Merit Kopli koos Teatri Must Kast näitlejatega.
Merit Kopli koos Teatri Must Kast näitlejatega.

Eesti on küll pisike, aga suuresti tänu meie rikkalikule kultuurile tundume suured. Arvestades seda, kui palju Eesti muusikud, kunstnikud, filmid Saksamaal nähtaval on, arvatakse, et meid on vähemalt kümme miljonit ja imestatakse, kui kuuldakse, et kõigest miljoni kanti. Kuidas sellise tulemuseni jõutud on, kirjutab Berliini kultuuriatašee Merit Kopli.

Edu aluseks on mõistagi meie kultuuritegijate andekus ja erakordsus, samuti usaldusväärsus. Kultuuriatašeena saan neile Saksamaal uksi avada, leida Eesti muusikutele, kunstnikele, filmi- ja teatriinimestele, disaineritele, kirjanikele jne Saksamaal partnereid ja kontakte, aidata neil siinsel kultuurimaastikul orienteeruda. Saksamaa on kultuuriliselt Eestiga küll sarnane ning suhtlemine ja kontaktide loomine pole nii erinev kui näiteks Aasias, aga sellegipoolest on vaja teatud tavadega arvestada.

Berliin on paljudele kõige ihaldusväärsem koht, aga siinne publik on üpris ära hellitatud, mistõttu on sageli vähemasti algatuseks mõttekam hoopis mujal püünele pürgida. Berliinis tuleb meediasse pääsemiseks ja publiku näiteks kinosaali meelitamiseks kõvasti vaeva näha, aga Müncheni Eesti filmipäevadel ei mahu huvilised kinosaali ära.

Pean prioriteediks heade partnerite leidmist ja jätkusuutlikkust, et siia tulev muusik või kunstnik mitte ainult ei esineks ühekordselt, vaid et tema esinemisest kasvaks välja uus võimalus, et teda tuleksid vaatama festivalide korraldajad või kontserdipaikade ja galeriide juhid, kes ideaalis temast vaimustuvad ja koostööd pakuvad.

Sel põhjusel olen oma sihiku seadnud meist potentsiaalselt huvituvate festivalide otsimisele, sest festivalidel osalemine on esinejatele kõige parem variant – festivalidel on kohal nii publik kui ka valdkonna otsustajad, kes omakorda uusi uksi avada saavad, samuti on neil enamasti head rahalised võimalused.

Nii näiteks õnnestus 2018. aastal saada Eesti fookusmaaks Saksamaale suurimale folkmuusikafestivalile Rudolstadtis, kuhu sõitis kohale Eesti selle valla muusikute paremik ja terve linn oli täis Eesti värve, keelt ja muusikat. Uute sõprade ja lavade kõrval ei saa ka vanu tuttavaid unarusse jätta ja nii osalevad Eesti muusikud tänavugi juba traditsioonilistel festivalidel nagu Nordischer Klang Greifswaldis ja folkBaltica Flensburgis. Suhete hoidmine on töö osa, see peab olema süsteemne - partnereid tuleb tähtpäevadel õnnitleda ning üritustele kutsuda.  

Lisaks kontaktide loomisele ja partnerite otsimisele pean tähtsaks ka ise ürituste korraldamist, traditsioonide loomist. Mõistagi ei saa selgi puhul ilma partneriteta. On küll üldteada, aga väärib siiski rõhutamist, et edu aluseks on isiklikud head suhted, koostöö saab sageli alguse headest inimestevahelistest suhetest, tekib soov meeldiva inimesega midagi koos luua. Just tänu headele isiklikele suhetele on saanud teoks mitmed koostööprojektid Berliini Konzerthausiga, samuti tänavu neljandat aastat toimuvad Eesti filmipäevad Berliinis, Balti filmipäevad ning neljandat aastat aset leidvad Eesti jazzkontserdid Berliinis klubis Schlot.

Meie peamised partnerid on Saksa kultuuriasutused, aga palju teeme koos ka Läti ja Leeduga. Viimati toimus sügisel Lübecki filmifestivali raames Läti ja Eesti filmipidu, see läks väga hästi korda ja plaanis on see muuta iga-aastaseks traditsiooniks. Ühiseid projekte teen ka Euroopa kultuuriinstituutidega, muuhulgas korraldame koos jazzfestivali, dokfilmiõhtuid ja keeltepäeva, uue ürituste sarjana on plaanis kohtumisõhtud teadlastega. Esimene Eesti teadusõhtu toimub 8. aprillil, oma tegemistest räägib Eesti neuroteadlane Jaan Aru.

Kõige rohkem on Saksamaal esindatud Eesti muusika, ka 2020. aasta pole ses osas erand. Eesti muusikud Hamburgi Elbphilharmonie laval pole enam ime, aga tänavu on selles Saksamaa ja kogu Euroopa ihaldatuimas kontserdimajas oodata mitut märkimisväärset Eesti muusikute ülesastumist - 3. veebruaril esinevad Elbphilharmonie laval Arvo Pärdi portreekontserdil Tallinna Kammerorkester ja Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhtimisel ja septembri lõpus tuleb lavale Riiklik Akadeemiline Meeskoor. Elbphilharmoniesse pääsemisel peab olema eelkõige väga hea muusik, aga kaasa aidata saavad ka valdkonna asjatundjad ja diplomaadid. 2017. aastal aitasid tollane suursaadik Mart Laanemäe ja EASi esindaja Riina Leminsky Elbphilharmonie intendandi ust avada, käisime seal koos Eesti muusikat tutvustamas, kaasas CD-d ja muusikanõuniku Madli-Liis Partsi abiga koostatud infomaterjalid.

Lisaks Eesti muusikute invasioonile Elbphilharmonies on muusika vallas märkimisväärne 25. jaanuaril Regensburgi teatris esietenduv Jüri Reinvere ooper „Minona“ Beethoveni võimalikust tütrest, kes elas 1819-1842 Eestis. Reinvere kirjutas ooperi Regensburgi teatri tellimusel. Regensburgi teatri jaoks pole Eesti võõras – mullu lavastati seal Karl Koppelmaa Nürnbergi näidendivõistluse võitnud tükk „Silent Green“ ja teatri intendant Jens von Enzberg külastas viimast Draamamaa festivali, et leida uusi koostöövõimalusi.

Muusika on tavapäraselt enim esindatud, aga kunst tõmbab 2020. aastal suurte hüpetega järele. 17. jaanuaril avati Berliinis Russi Klenner galeriis Marge Monko näitus. Üks kunstivalla tippsündmusi on Kris Lemsalu näitus Berliinis Kunstwerkes, mis avatakse 28. veebruaril. Kuni 16. veebruarini on Berliinis mainekas Hamburger Bahnhofis väljas Katja Novitskova tööd. Kunsti vallas on tulemas ka mitu suurt koostööprojekti - järgmise Berliini biennaali ajal toimub Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse, Leedu Kaasaegse Kunsti Keskuse ja Tallinna Kunstihoone koostöös korraldatav näitus ning Tallinna Kunstihoone produtseerib koos Freiburgi kunstimuuseumiga näituse „Modern Love“. Näitus avatakse oktoobri alguses Freiburgis ja alates 2021. aastat saab seda näha Tallinna Kunstihoones.

Eesti kirjandust ilmub saksa keeles ka tänavu, veidi ehk vähem kui viimastel aastatel, aga 2021 tõotab viljakamaks kujuneda. Tänavu ilmuvad Piret Raua “Kõrv” ja Paavo Matsini “Gogoli disko”, järgmisel aastal Leelo Tungla „Seltsimees Laps“ ja Arvo Pärdi graafiline romaan, lisaks lasteraamatud.

Etenduskunstide vallas on Saksa turul olnud tuntuim NO99, Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo. Viimati lavastasid nad „Meistri ja Margarita“ Viini Burgtheatris, enne seda vendade Grimmide „Hänsel und Gretel“ Hamburgis Thalias. NO99-st on jäänud Saksamaale tühimik ja ilmselt kulub veidi aega, enne kuni uued tulijad end sisse töötada saavad. Üheks võimaluseks jalga ukse vahele saada on Stralsundi teatribiennaal, mis toimus 2019 esimest korda ja kus Tartu teater „Must kast“ mängis edukalt tükki „Peks mõisatallis“. Tüki leidsid festivali korraldajad Eestis Draamamaa festivali külastades. Kõige kasulikum ongi sõidutada Saksa teatriinimesi Eestisse festivalile või mõnda konkreetset etendust vaatama.

Kultuuriatašeena ei tegutse ma Saksamaal Eesti kultuuri levitamisel sugugi üksi. Suurt tänu väärivad Eesti kultuuri tutvustamise eest siinsed eestlased -  Berliini kultuuriselts KAMA, Frankfurtis, Münchenis, Hamburgis, Karlsruhes, Kölnis ja mujal Saksamaal elavad eestlastest aktivistid. 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Kultuuriminister Tõnis Lukas
14.02.2020|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister: esitan valitsusele kava vabastada Kultuurkapitalile tehtud eraannetused maksustamisest

Kultuuriminister Tõnis Lukas tunnustas Kultuurisõbra 2019 galal kõiki kultuuri toetanud ettevõtteid ja metseene, kuid kinnitas, et kindlasti ei saa jääda siia pidama. Minister lubas lähiajal esitada valitsusele kava vabastada maksustamisest Kultuurkapitalile tehtud eraannetused, kuna Kultuurkapitali koondub eesti kultuuri- ja spordirahva taotluste lai ring ning see organisatsioon on aja jooksul näidanud end tasakaaluka ja usaldusväärse otsustajana.

"Undefined Useful Object", autor Kärt Ojavee
14.02.2020|Kultuuriministeerium

Kultuurisõber 2019: aasta kultuurisõbrad on Feliks Mägus ja Olerex

Kultuuriministeerium andis sõbrapäeval üle konkursi Kultuurisõber 2019 tunnustused. Peapreemia ehk aasta kultuurisõbra tiitliga pärjati Nordic Hotel Forumi omanik ja juht Feliks Mägus ning kütusefirma Olerex. Kokku tunnustas kultuuriminister Tõnis Lukas kaaluka panuse eest kultuurivaldkonnale 23 ettevõtet või eratoetajat.