Sa oled siin

Kuhu on teel Virumaa Muuseumid?

30. juuni 2020 - 9:40
Virumaa Muuseumide juht Viljar Vissel
Virumaa Muuseumide juht Viljar Vissel

Märtsi alguses Virumaa Muuseumide juhina tööd alustanud Viljar Vissel kirjutab Kultuuriministeeriumi infokirjas sellest, mis Eesti suurima külastuskohtade arvuga muuseumil tulevikus plaanis on.

Virumaa Muuseumide juhi kohale asudes oli tähtsaimaks ülesandeks süübida muuseumi senistesse tegemistesse. Esmase süvenemise kõrval tõusis fookusesse aga eriolukorrast tingitud piirangutega tegelemine. Kriisiolukord oli väga karastav ja aitas õppida tundma kolleege muuseumis. Regulatsioonide juurutamine ja ootus uuesti näha külastajaid viis mind märksa tempokamalt muuseumis toimiva töökultuuriga ühtseks. Kriisiperiood andis soodsa võimaluse tegeleda süvendatumalt ka haldusküsimusi puudutavate teemadega. Külastajate ootuses oli võimalus ära teha ka märkimisväärne hulk heakorratöid, milleks varasematel aastatel pole hooajaks valmistumisel aega leidunud.

Need paar intensiivselt kulgenud kuud on loonud situatsiooni, mille toel võin julgelt öelda, et olen juhtimas muuseumit, mille meeskond on tugev ja väga ühtselt oma eesmärkide saavutamise osas fokusseeritud. Selle äratundmise najal olen lootusrikas ka tulevikuplaanide realiseerimise osas.

Tegevused, mis köidavad külastajaid on väärtus, kuhu on läbi pingutuste jõutud. Oluline on jõuda tasemele, et muuseum suudab üllatada ka korduvkülastajat. Täna populaarsete atraktsioonide kõrval on väljakutse väärikalt esile tõsta muuseumikogud, mille populariseerimine aitab tugevdada ka kogukonnatunnet ja väärtustada Virumaa värvikat minevikku.

Virumaa Muuseumide oluliseima arengusuunana näen, et pärandit hoidva ja tutvustava asutusena keskenduksime senisest enam virumaalasele. Meie kaheksa eripärase üksuse propageerimise ja arendamise varju on paraku jäänud just Virumaad ja virulast puudutav. Kohaliku huvigrupi maksimaalne muuseumiga sidumine viib aga paratamatult mõtteid ka kaugemale.

Virumaa rikas ja mitmekesine pärand on loonud idee tõsta kahe muuseumifiliaali, Palmse mõisa ja Rehbinderi maja sisuteema uuele tasandile. Muuseumil on au tutvustada baltisaksa kultuuri läbi Lahemaal asuva Palmse mõisakompleksi ja Rakvere linnas asuva Rehbinderi maja, mis on enim tuntud kui endine Linnavalitsuse hoone. Seni tuntakse Palmset kui ühte täiuslikult säilinud mõisakompleksi, mille restaureerimise protsess algas juba 1970ndatel. Tulevikuvaates on fookus võetud baltisaksa keskuse loomisele. Seni Eestis tehtud katsed vastava sisuga kompetentsikeskust luua ei ole olnud eriti viljakad. Planeeritavaid ideid toetavad ka baltisakslaste kogukond ja täna toimivad institutsioonid. Balti aadlikultuuri käsitlev vabaõhumuuseum vajab edasiarendamist just uurimis- ja teaduspõhises plaanis. Eesti rikkaliku mõisapärandi ja Baltisaksa kultuuri jälgede koondumine Palmsesse annab suure eelise arendada edasi „elava muuseumi“ programmi, mille raames tutvustatakse külastajale 18. ja 19. sajandi eluolu mõisas kui kodus ja majandusüksuses.

Rehbinderi maja uus hingamine lisaks näituste korraldamisele saab olema läbi ajaloolise mööbli presenteerimise ja tutvustamise. Virumaa ajalugu kajastava ekspositsiooni kõrvale integreeritakse kogu Eestit hõlmav mööbliajalugu, kuna meie mööblikogu on Eestis üks eriomaseim ja rikkalikum. Olemasoleva põhjal on võimalus püsiekspositsiooni arengusse põimida koostöös teiste Eesti muuseumidega väga huvitavaid museaale. Rehbinderi maja ekspositsioon annab võimaluse kujundada lisaks regioonipõhisele ajalootutvustusele olulise uue mööbliajaloo suuna. Rehbinderi majast on plaan kujundada terve Eesti mööbliajaloo keskus. Vanimad esemed sellest valdkonnast kuuluvad just meie kogusse ja miks mitte täiendada nii olulise valdkonna tutvustamist täiuseni. Piirides püsimise nimel tutvustame ajalugu kuni esimese Eesti Vabariigini, et mitte hakata dubleerima Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogumispõhimõtetest tulenevat valikut.

Meie sihtasutuse kaheksa külastuskohta on oma nišši leidnud kohe kindlasti. Külastades linnust, mõisa, kõrtsi või linnakodaniku maja, ükskõik millises Eestimaa paigas, saame ju alati eripärase emotsiooni osaliseks. Virumaa Muuseumid annavad võimaluse saada elamus just omas erilises võtmes.

Toolse linnus on väga lummav paik. Olenemata ilmast või põhjusest, saab nende ajalooliste müüride vahel kogeda enneolematut emotsiooni. Euroopa kõige põhjapoolsema ordulinnuse lugu on kavas vormida 3D vormi, mille kaudu saab rännata läbi ajaloo ja jõuda lausa linnuse ehitamise aega. Sarnast elamust plaanime pakkuda ka mitme teise muuseumile kuuluva põneva hoone ajaloo tutvustamiseks.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Avinurme harrastusteatri etendus. Foto: Avinurme Suveteater
17.09.2020|Kultuuriministeerium

Lähiajal avanevad kriisiabi lisavoorud rahvakultuurivaldkonnale

Valitsus kiitis täna, 17. septembril heaks täiendavate taotlusvoorude avamise rahvakultuuri valdkonnale. Eesti Rahvakultuuri Keskuse kaudu avanevate voorude abil püütakse leevendada koroonaviirusega seotud kriisi mõju. Abipaketi suurus kokku on 350 000 eurot.

Hiieotsa suurkivi
16.09.2020|Kultuuriministeerium

Hiieotsa ohverdamiskoht nimetati kultuurimälestiseks

Kultuuriminister Tõnis Lukas tunnistas ajalooliseks looduslikuks pühapaigaks Hiieotsa ohverdamiskoha Laitse külas Saue vallas Harjumaal. Ohverdamiskoha moodustab hiiekivide kivikülv, ala keskosas asuv Hiieotsa suurkivi ning veidi eemal paiknev ohvrikivi koos loodusliku keskkonnaga.