Sa oled siin

Kratid ehk tehisintellekt kultuuris – unistus või reaalsus?

27. september 2019 - 9:55
Indrek Reimand
Indrek Reimand

Kultuuriministeeriumi IT-osakonna juhataja Indrek Reimand selgitab, mis on tehisintellekt, millal teda nimetatakse kratiks ning kuidas saavad kratid kultuuri ja seeläbi ettevõtlust ning riigi juhtimist paremaks teha.

Avalikus sektoris nimetatakse kratti tehisintellekti süsteemiks, mis põhineb tarkvaralisel algoritmil, mis on autonoomne ja õppimisvõimeline ning täidab traditsiooniliselt inimese poolt tehtavaid toiminguid.

McKinsey Global Institute'i hinnangul loob krattide ehk tehisintellekti kasutuselevõtt aastaks 2030 kogu maailmas täiendavalt 13 triljonit USA dollarit lisandväärtust, mis kiirendades SKP kasvu 1,2% võrra aastas.

Siin on aga meie võimalus kultuuri ja spordivaldkonnal anda oma panus ning sealt täiendavalt enda valdkonna arendamiseks kasu saada. Kasu ei väljendu ainult rahas, vaid ka kultuuri ja eesti keele säilitamises.

Vabariigi Valitsus on võtnud vastu tehisintellekti tegevuskava, kus on kultuuriasutustel kanda suur roll tehisintellekti ehk krattide rakendamisel Eestis. Lähiaastatel võiks kultuurivaldkonnast saada baasvõimekuse ning algoritmide õpetamise eestvedaja. Selle saavutamiseks peavad kõik osapooled kõvasti panustama.

Panustamisega on alustanud Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusringhääling ning Eesti Rahvusraamatukogu, kes on tegevuskavas lubanud luua mitmeid tehisintellekti lahendusi. Näiteks aitab kratt teavikute automaatse märksõnastamisega või juturobot suhelda klientidega. Veel on olemas museaalide kirjeldamise kratt, arhiivindusliku tähtaja kratt, rääkija tuvastaja, näotuvastus ning meediamärksõnastamise kratt.

Massdigiteerimise tulemusel on tekkinud andmeid, mille põhjal on võimalik välja töötada kratte, millest on kasu ka teistes valdkondades – kaubandusest julgeolekuni.

Kriitiline koht on eetika. Kas see, et me saame, tähendab, et me peaksime? Siinkohal jääb iga kultuurikrati looja ülesandeks tunnetada, milliseid kratte luuakse ning mis eesmärgil.

Krattide loomisel ja kasutamisel peab olema riik nutikas tellija ja teerajaja. Seeläbi annab riik tõuke ja on veduriks kogu tehisintellekti valdkonna arengule Eestis. Tulemus peab väljenduma meie kultuuri rikkuses, majanduskasvus ning rahva tervises.

Aina enam leiame arvamusi, kus ennustatakse ainult efektiivsusele keskendumise aja lõppu ning keskmeks saavad suuremad ja väiksemad väärtused meie ümber. Kultuurivaldkonnal on võimalus olla siinkohal suurepärane koostööpartner ettevõtetele ja teadlastele. Seda on näidanud aina kasvav huvi meie mäluasutuste andmete vastu, millega on võimalik treenida tehisintellektide tarkust.

Lähiajal näeme kultuurikratte, mis annavad uue dimensiooni kultuuri loomisele ning tarbimisele. Kratid ehk tehisintellekt kultuuris ei ole unistus, vaid reaalsus.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Kultuurikomisjoni koosolek. Foto: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei
14.10.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium tutvustas Riigikogu kultuurikomisjonile 2020. aasta kultuurieelarve suundi

Kultuuriminister Tõnis Lukas tutvustas esmaspäeval, 14. oktoobril Riigikogu kultuurikomisjonile 2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu Kultuuriministeeriumi osa. Samuti anti ülevaade Kultuuriministeeriumi 2019. aasta teise poolaasta eelnõudest ja muudest olulistest teemadest.

Laulupidu "Mina jään". Foto: Raigo Pajula
30.09.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister: laulu- ja tantsupeo liikumine vajab kestmiseks kiiresti lisatuge

Kultuuriministeerium tutvustas täna, 30. septembril uuringut, mis käsitles laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kooride, rahvatantsurühmade ja muusikakollektiivide ning nende juhendajate olukorda. Sellest selgus, et noori juhendaja kutse ei motiveeri, töötasud on madalad ning kollektiivid ei tule majanduslikult ots otsaga kokku.